Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2731 0 pikir 23 Qarasha, 2012 saghat 07:46

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

VI

Tolynyng tau jaq shetindegi Azykenning qayyn júrtynyng ýiine kesh jetip qonyp edik. Attardy sonyng qorasyna qoyyp, týske jaqyn kóshege shyqtyq. Jәiir men Mayly, Barlyq taularynyng tymaqty, ton-shalbarly qazaghynyng audan ortalyghy bolghan búl qalashyqqa kelip bazarshylap túratyny az ba? Men de sol kóp tymaqty bazarshynyng bireui bolyp shyqqanmyn. Eshkim bógdesinip kóz qyryn salar emes. Jenine qyzyl belgi taghynghan qyzyl jasaq búl qalashyqta әli de barshylyq kórinedi. Biraq, búlargha kóshe halqy búrynghyday seskene qaramay, ses kórsete qaraytyndyghyn bayqap kelemin.

- Áli tastamapty ghoy bú nemesin! - dep bir qyzyl jendining dәl qasynan estirte tyjyrynyp ótti bir kekse әiel.

- Pyrt, adyra qal, - dedi bireui tanauyn kóterip. - Tyltiya qaraydy ózi! - Ashyq masqaralap jarysa kýldi ekeui.

- Ýi, qatyndar, ýi, aqyryn sóilender! - Bir shoqsha saqal qarsy aldarynan jartylay kýbirlep, shekteu aitty. - Qúdaydyng jauyny toqtasa da, «terekting jauyny» әli ýdep túrghanyn bilmeysinder me!

- «Terekting jauyny» najaghay týsirer dep әli qorqyp túrmysyn, ei, albasty basqyr! - degen birinshisining qaljynyn ekinshisi tipti qaghyndyrdy:

-  Ey, ózindi piship, ógizge ainaldyryp qoyghannan sau ma osylar?

- Synap kór nanbasan!.. Auzynan qaghynghan sheshenderinning kóresisin әli kórip jatqanyn bilmeysinder me?

VI

Tolynyng tau jaq shetindegi Azykenning qayyn júrtynyng ýiine kesh jetip qonyp edik. Attardy sonyng qorasyna qoyyp, týske jaqyn kóshege shyqtyq. Jәiir men Mayly, Barlyq taularynyng tymaqty, ton-shalbarly qazaghynyng audan ortalyghy bolghan búl qalashyqqa kelip bazarshylap túratyny az ba? Men de sol kóp tymaqty bazarshynyng bireui bolyp shyqqanmyn. Eshkim bógdesinip kóz qyryn salar emes. Jenine qyzyl belgi taghynghan qyzyl jasaq búl qalashyqta әli de barshylyq kórinedi. Biraq, búlargha kóshe halqy búrynghyday seskene qaramay, ses kórsete qaraytyndyghyn bayqap kelemin.

- Áli tastamapty ghoy bú nemesin! - dep bir qyzyl jendining dәl qasynan estirte tyjyrynyp ótti bir kekse әiel.

- Pyrt, adyra qal, - dedi bireui tanauyn kóterip. - Tyltiya qaraydy ózi! - Ashyq masqaralap jarysa kýldi ekeui.

- Ýi, qatyndar, ýi, aqyryn sóilender! - Bir shoqsha saqal qarsy aldarynan jartylay kýbirlep, shekteu aitty. - Qúdaydyng jauyny toqtasa da, «terekting jauyny» әli ýdep túrghanyn bilmeysinder me!

- «Terekting jauyny» najaghay týsirer dep әli qorqyp túrmysyn, ei, albasty basqyr! - degen birinshisining qaljynyn ekinshisi tipti qaghyndyrdy:

-  Ey, ózindi piship, ógizge ainaldyryp qoyghannan sau ma osylar?

- Synap kór nanbasan!.. Auzynan qaghynghan sheshenderinning kóresisin әli kórip jatqanyn bilmeysinder me?

- Olar erkektiginen qamalyp jatyr! IYә, bizding qatarymyzdan, iә olardyng qatarynan kórinbey, sayaqtap myqshiyp qalghan senen Qúday saqtasyn!

Áriptesining jelkesinen týspey qoyghan myna ótkir qaljyngha kýlip jiberip, bir kóshesinen ailana berip edim. Tarqalyp ketken qolang qara shashty әiel jana týbit salysyn qolyna alyp, jerge sýiretip barady eken. Eltiri jaghaly qara drap palitosy da, jaltyraghan qúrym etigi de kýtimdi, tәrbiyeli әielding búl sýiretkisine tandana jetip qatarlastym. Qasymdaghy Azyken bireumen sóilesip artta qalghan. Biday óndi, qara qasty, qyr múryndy, óndi әielding tomsaryp alyp istep kele jatqan búl isin aqymaqtyqqa qimay, tóne qarappyn. Basyn tómen salyp, ózine-ózi kýbirlep keledi eken:

«... Meni jyndy dep bile me osylar, bәri de syrt ailanyp ketedi! Jyndy bop ne qyppyn búlargha, keri tónkerisshining әieli, kesiri júghady deydi ghoy!» - dey sala tóne qarap kele jatqan maghan jalt etip bir qarady da, ózine-ózi taghy sóiledi. - «Qoy, Dolannyng sýigeni qalay bop ketken demesin, týzu jýreyinshi!» Túra qaldy da, sýiretip kele jatqan salysyn silkilep qaghyp býktep, qoltyghyna qysty. Jayylyp ketken shashyn eki qolymen artyna jiyp túrghanynda salysy jerge týsip ketti.

Men ozyp óte shyghyp qayyrylyp, aldynghy jaghynan qarap túrghanmyn. Samay shәshin sylap, sausaghymen taraghyshtab túryp, kýnge qarap sóiledi.

- «Kýn, kýn degen osy, týs bop qapty. Qoy, keteyin! Balalar oqudan qaytady, meni izdeydi!» Jerde qalghan salysyna qaramay jýrip ketti.

- Salynyz týsip qaldy! - degenimde jalt qayyrylyp baryp enkeyip, salysyn qayta jazyp silkiley berdi. Ózine-ózi sóiley berdi. «Osy salyny Dolan Shәueshekten әkelip bergen»

- Asa jaqsy bala edi! - dedi bir shal, kýrsinip óte shyqty qasymnan. - Qaramanyz, jyndy ma edim dep namystanady!

- Esirip auyrghan ba? - dep súrap qatarlasa ayandadym.

- Dolan әkimning әieli ghoy, estigen shygharsyz, osylay bolghanyna bes-alty jyl boldy. Dolan qamalyp, kýreske týsip jatqan kezinde esersoq jendetter bir itti óltirip, basyn qandy móshekke orap, ýiine aparypty. Balasyn emizip otyrghan osy әielding aldyna «Dolannyng basy, mine!» dep laqtyryp tastaghan eken. Jas әiel shyr qaghyp kelip bas salypty. Móshekti jalma-jan ashyp qarap, itting basyn kóre sala jyghylyp týsipti. Sodan jyndanghan, kórsetpegen doqtyr, istetpegen em qalmady. Esil bala osylay bolyp ketti!

Sonymnan Azyken quyp jetip toqtatty. «Búlanbay múghalimning ýii myna jaqta» dep bir kóshege búryp әketti meni.

Shetkeri bir tar kóshedegi taqtay qaqpaly aulanyng tórine salynghan keng sәkili ýige baryp kirdik. «Shynjan institutynda» oqyp jýrgendigi toq shekeli, etti-jendi bala jigitti, ol kezdegiden әldeqayda juandap, qúrsaq salsa da jazbay tanydym. Ol, shyramytar da emes. Shay iship otyrghan shynysyn dastarqangha qoya sala, әieline qaray sәl yghysyp, tórden oryn núsqady. Amandasa kelip otyryp, tymaghymdy art jaghyma qoya saldym. Súraghan amandyghyma amandyq aityp, әieli qúighan shaydy qos qoldap aldyma qoydy. Áyeli bajaylap, kóz toqtata qarasa da, ózi qazaqy kýpim men teri shalbaryma qarap qoyyp, jón súrady:

- Qay jaqtan keldiniz?

- Ýrimjiden. Atym Bighabil.

- Oi, Allay! - Búlanbay jalt qarady da, qos qolyn sozyp, silkilep amandasty. - «Qily-qily zaman bolady, qaraghay basyn shortan shalady» degen osy-au, agha! Ár kýni eskerip, saghynyp jýretin kisimdi shyramyta da almappyn ghoy!

- Dәl osy shyramyta almaghanyna quandym! -Áyeli men Azyken tórteumiz qatar kýldik. - Árkim kórgen jerden shyramyta berse, bitkenim ghoy! Jә, bylay bolsyn, - dedim ile-shala. - Atym suyq, zatym odan da yzgharly qashqynmyn, Ilege ketip baramyn. Búl jerde sezilip qalyp, kesirim tiyetindey bolsa, býgin-aq jýrip ketemin!

- Ýibay-au, o ne degeniniz, agha!

- Áreng kóristik, endi juyrmanda aiyryla qoymaymyz sizden! - degendi әieli men eri qatar aitty da, eri әieline kezek bermey sóilep ketti. - Sizding dostar men oqushylarynyzdyng arasynda «úiymynyz» ben «bloktarynyzdyn» sharpuy tiymey, aman túrghany men ghana. Sayasy jaghdayy kýmәnsiz túrghany da men. Osynda kelgeniniz tipti jaqsy boldy!

Áyeli týregelip, qyzyp túrghan qazandyq plitasyna shәugim qoydy da, týpki ýiine kirip, balalarynyng tósek-ornyn qarsy ýige kóshiruge kiristi. Múnda qay jaqpen qalay-qalay ótip kelgenim jayynda sóilesip qaldyq. Aqyldasa kele Búlanbay Azykenge kýn batqansha atty syrt adamgha kórsetpey kýte túrudy tapsyrdy. Ózining bir kezdegi eng jaqsy kóretin oqushysy eken. Meni osynda aman jetkizgendigi ýshin kóp alghys aitty. Men jas jigitti balamsha qúshaqtap, bata berip qoshtastym. Ymyrt jabylghan song er-toqym men qorjyn-qolanym osynda keldi de, atym Búlanbaydyng jem-shóbi mol bir tuysqanyna tapsyrylghandyghy aityldy. Ángime dýkenimiz shaghyn ghana týp ýige qúrylyp, keng stol, mol dastarqan ýstinde qyzdy.

Mәdeniyet topalanynyng búl audangha erekshe tiygen sebebi, halyq sanasynyng tómendiginen, rugha-jikke bólingishtiginen bolghan eken. Qyrsyq, tu bastan-aq halyqtyng osy eng osal jerinen ústap, «kózqarasqa» ru men rudy janystyra-sýzistire bólipti: búzaqy ýgitshiler jaghynan aldymen múndaghy eng irgeli «kerey», «uaq» rularynyng arasynan ot shashylypty da, ýrlep dauyldatyp-lapyldatyp tarmaq rulargha, atalar men auyldargha deyin jalandaghan qyp-qyzyl órtke ainaldyrypty. Birinen shyqqan basy bar basshygha bir ru jasaghy qarsy úran kóterip, «joghalsyn», «joyylsynnyn» astyna alady eken de sol kýzikken «keri tónkerisshisin» kórge tyqqansha tynbaydy eken.

Aldynghy kezekte eski uaq ruynyng ataqty Uәiis biyin at qúiryghyna ýlken úlymen qosa baylap, sýiretip óltiripti. Toly jeke audan bolyp bólinbey túrghan shaghynda «Dórbiljin audandyq qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna bastyq bolghan qamqor Uәiisting qazasy osylay bolypty! Ol, Shynduban qyrghynynan beri «aqyryn jýrip, anyq basatyn» saqtyq, әdiletshildigimen, halyqqa júghymdy-jaghymdylyghymen kórsetindige úshyramay, aman kele jatqan júrt basshysy edi. Onyng naqaqtyghyn aitqan uaq-kerey sanalylary «keri tónkerisshi» tiziletin arqangha qyrqay matalypty. Sóitip, әr rudyng әulekileri kezektese shabuyldasyp, jol kórgen jón aitar kósh basshylarynan birin de qaldyrmay aldymen qolgha aldyryp bolghan eken. Keyingi jana buynnan shyqqan basshylaryna órt sonan song tútasqan kórinedi. Rushyl әulekilerding bir-birine ketken kekteri әli de alynyp bitpegendikten «kózqaras soghysy» deytinderi әli toqtay qoymaghan eken. Tek, halyq júrtshylyghynyng múnday aqymaqtyqtan bezer bolyp, qoldamay, ózara yntymaqtasyp alghandyqtary bolmasa, «kóterilis zandy» dep qyrqystyruyn nauqan basshylyghy әli toqtata qoymapty. Oiyndary әli qanbaghan siyaqty. Óshtesken sodyr toptardyng birin-biri múqatu ýshin istep ketetin qastyqtaryna jaza qoldanylmaydy. Rushyl búzaqylyqqa jol tipti keng kórinedi: «Tónkeristik әreketti shekteuge bolmaydy», «Tónkeris joly qynyr-qisyq bolady» dep әli de Maudyng sózimen jauap qaytara salady eken.

- Maqsattary rular arasyna mәngilik óshpes óshpendilik ornatu ghana! - dep Búlanbay maghan shaghyna qarady. - Júrtshylyqty sóitip ózara qyrqystyryp qoyyp, ózine ghana jalynyshty pende etetin otarshyldardyng ejelgi әuenine basty. Bizding Tolydaghy «mәdeniyet tónkerisinin» negizgi ereksheligi osy rushyldyq boldy. Al, Qobyqtaghy «mәdeniyet tónkerisi» monghol men qazaq arasyna últtyq óshpendilik salu jolymen jýrgizilgen eken. Sondyqtan ólim-jitim ónimi bizding audannan da molyraq alynypty.

- Al, ózing osy «tónkeriske» qanday jolmen qatynastyn? - dep súradym men.

- «Stili týzeu» nauqany bastalarda men taugha shyghyp ketip, «ashylu-sayraugha» qatynaspay qalghanmyn. Sondyqtan, «onshyl», «jerlik últshyl» degen qalpaqtardan syrt qaldym. Tek, «Bighabil úiymy» tergelip jatqanda eki-ýsh ret qana súralyp, «tanymaymyn, bilmeyminge» shyghyp, bet baqtyrmay qoydym. Basqalar quzastyra almady da, óz joldastarymnan últshyl bolyp úshynghandary qanshalyq tergelse de, meni auyzdaryna almady... Múndaghy «Bighabilshilerge» mәngi boryshtymyn... Kópe-kórneu jasyryp ketti! Tap jaghynan da qarmaqqa ilinbey, oqushy qalpymmen qalghanmyn. Qyzmet ornym da mansapqorlar qyzygharlyqtay mansap emes, oqytushylyq qana ghoy. Al, «mәdeniyet tónkerisi» degeni búl audanda rushyldyq qozghalysqa ainalyp ketkendikten men tipti syrt qaldym. Ózim múndaghy bir zor rudyng úrpaghy bolghanymmen rushyldyqqa mýlde qarsy bolyp, azghantay qazaqtyng búlay bólshektenuine narazy pighyl kórsetip kelgenmin. Mening qazaq rularynyng eshqaysysyn bóle qaramaytyn minezim belgili bolghandyqtan ózimning juan ruymnan eshkim «atqa min, shyq maydangha» dep búiyra almady. Basqa ru azamattarynyng men turaly óshpendilik kórsetindileri, iyә, oryn-mansap qyzghanyshtary bolmaghandyqtan qala berdim! - dep týsindirdi Búlanbay.

Qaydan estigendikterin bilmey qalyppyn. Ymyrt ýirilisimen jana-kóne múghalimderding bir toby jetip keldi. Ýnsiz jylasyp, tilsiz qúshaqtasyp kóristi. «Kereyi» de, «uaghy» da, «naymany» da bar eken. Maghan degen kóne dostyq-tuystyq saghynyshtary da ózara yntymaqtary da kýshti, bauyry ystyq jana júrtshylyqqa әriyne mening de ishi-bauyrym qosyla qaldy. Rushyl-jikshil suyq iritki sumandap, aralaryna jýgirgen sayyn bir-birine jabysa týsken týrleri bar, búrynghydan da etene bolyp alghan jaylary irkilissiz-qaltqysyz syrlarynan aiqyndala týsti.

Qazaqtyng ózine iritki salyp bólshektep jýrgender, tek mansapqorlar ghana eken de, olardyng aitaqtauyna ýrgender, salpanqúlaq kóp nadan eken. Aytaqtaushylar basqa rulardan shyqqan mansap iyesin partiyagha qarsy «keri tónkerisshi» etip kórsetip, audaryp tastap, ornyna ózi otyra qoymaq bolady eken de, aitaqtalushylar, óz rulasynyn-óz tuysynyng mansap aluy ýshin ýredi eken. Sóitip, aiqayshy-ýrushi belsendilerining bәri de «anau keri tónkerisshi, mynauymyz ghana tónkerisshi» dep ýrse kerek.

Eki jaqqa, tipti tórt jaqqa da kýle qarap, partiyasy otyrady eken de, týsirgen kórsetindi «faktterin» qúr jibermey tize beredi eken. Jaqsy sayrap, jaqsy әshkereledinder dep bәrin maqtap qoyyp, bәrinen «qylmys faktterin» sauyp bolghan son, kórsetilgenderdi bir-birden tarta beripti kýreske. «Biz shyndyqty is jýzinen izdeymiz», «eshkimge de obaldy is istemeymiz», «maqsatymyz - aurudy emdep, adamdy qútqaru», «onshyl-últshyl keri tónkerisshilerding barlyq qylmysy qolymyzda otyr», «kim tónkerisshi halyq jaghynda túrsa, sol tónkerisshi. Kim imperiyalizm, feodalizm, burokrat kapitalizm jaghynda túrsa, sol keri tónkerisshi», «syrtynan әshkereleu de, әriyne, tónkerisshildik, biraq, betpe-bet әshkerelep, dúspanmen ashyq maydandaspay eshkim de naghyz proletariyat jauyngeri bola almaydy. Júrtshylyqtyng talaby boyynsha dúspandaryndy aldaryna shygharyp otyrmyz, qay jaqta túratyndyqtarynnyng syn kezeni osy!» deydi eken.

Kórsetilushi osy sózben ortagha bir tartylghan song onyng qay janashyry ara týse almaq. «Keri tónkerisshi jaghyna shyghyp qaludan» qoryqpasyn ba. Sóitip, qoldaushylaryn albasty týgel basady eken. Qarsy jaghy arsyldap shyghyp, «dúspandy» araday talap jatqanda ýn qospaudan-passiv bolyp qaludan taghy qorqady eken de, ózderi de arsyldap, óz ayaulysyn ózderi júlmalap beredi eken.

Osy jolmen bir jaqtyng ghana emes, bar jaqtyng sorpa betine shygharlary, aghy da, qarasy da, qonyry da, qyzyl da - týgel júlmalanypty. Ólgeni ólip, tirisi kórgilikti әli kórip jatyr eken.

Halyq arasyna jik salyp, ótirik shaghym jýrgizushilerge sanalylar jaghynyng eptep aitqan aqylynyn, zor órtke qarlyghashtyng auzymen su tasyghanynday da әseri bolmay qalypty. Tek, «úrtoqpaq» qarama-qarsy toptardyng birin de sau qaldyrmay tiyip bola bere, mynghy-dynghysy shyqqan bastaryn shayqap-shayqap ózderi shygha beripti de, tuysqandyqty ózdikterinen qayta tanyp-tabysyp, ózara yntymaqtan basqa tirshilik joly joq ekendigin bilgende bir-aq toqtapty.

Halyq qarsy almaghannyng bәri qaran qalyp, «mәdeniyet tónkerisi» sodan beri ghana najaghay oinata almay túralap túr eken. Sau aqyldy sanalylar pikirining dúrystyghy sonan song ghana tanylyp, múghalimderding inabaty-abyroyy ósip qalypty. Qazir búlargha әrqanday qandy qol jendet batynyp tiyise almaytyn bolyp qalghan kórinedi. Dolannyng «keri tónkerisshildik» qalpaghy, kiygizushilerding ózderi almasa da ózdiginen týsip qalyp, qaytadan әkim bolyp shygha kelui sodan eken. Búrynghydan da kýshep, qazir aitqanyn oryndap túrypty.

Útydaghy mәsele Dolannyng ýkimi boyynsha sheshilip, qaraqshylar tobyn qolgha týsirgender zor jiynda syilyq alyp qaytypty da, qaraqshylar qatty tergelip, taghy birneshe qaraqshy tobyn ózderi әshkerelep beripti. Búl jenister ýshin Dolan, bas syilyqtyng iyesi bolarlyq «qaraqasqa atty batyrdyng kelmey ketuine» ghana armandy eken...

Búlanbaydyng men ýshin úiymdastyrghan ziyapatyna kelgen múghalimder mening ýsh retki ólimnen tiri qalyp, ap-aman bet kórisip otyrghandyghym ýshin alghashqy tostty kóterdi de, ekinshi tostty Dolannyng amandyghy ýshin kóteristi.

Tónkeris atyndaghy búl apatty dәl qyzyl qyrghyn kezining ózinde-aq múqatyp, halyq aldynda masqaralaghan talay qyzyqty әngime shyqqan eken. Bәri de osy audan halqynyng bastarynan keshken ashy oqighadan tuylsa da qatty kýldire, asa sýiindire taralypty da, «mәdeniyet tónkerisi» dep atalghan jabayylyqtyng mandayyna óshpes tanba bolyp basylypty. Saqyldap kýlise tyndap, solardy shygharghan sheshender ýshin de tost kóteristik. Osy bazargha alghash kirgenimde qaljynshyl әielden jelkelengen shoqsha saqaldyng «tilinen qaghynghan sheshenderin» degeni solar siyaqty. Olardyng soqqydan ólgenderi ólip, qalghandary әli de abaqtyda eken. Auyz qylmystaryna dereu jal tauyp jauap bere alghan biren-sarany ghana qútylypty. Jýsip deytin sherushi shal, tipti, dәl sol maydanda tergelgende jenip, óshin eki eselep alyp shyghypty.

Ol, «zor sekirip ilgerileudin» asqyndap, «kommunizm qazanynyn» asharshylyqpen qyryp jatqan eng soyqandy kezeninde «qatelesken» eken. Bir jas әiel tayqazannyng keshki óshiretinen óz ýlesine tiygen bir shómish kóje suyn qúighyzyp alyp, bir úrttapty da ýiine qaray úmtylypty. Qyzyl qorghaushylar aldynan tossa, ash jatqan kәri enesi men kishkene balasyna aparyp beretindigin aitypty. «Ózing osy jerde ishesin, enbek qylmaytyn jatypisherlerdi asyrauyna rúqsat joq!» dep jendetter aqyrypty. «Olardy ash qoyyp ishsem, óneshimnen ótpeydi eken» dep enirep jibergen әielding qolyndaghy ydysty júlyp alypty jendet, «ózing toq ekensing ghoy, ishpesen, mine!» dep shashyp jiberipti. Býgingi týnnen shygharar dep bar sengen bir ayaq lay suynan aiyrylghan әiel, zar qaghyp jer bauyrlay jyghylypty. «Endi óldi-óldi» dep jylapty...

Óshirette túrghan Jýsip shal, kóp arasynan qaltyray shyghypty sony kórip. Jendetterge qalay soqtygharyn bilmey, «gymeng de gymeng bolghanda osynday gymeng kórmeppin!» dep kýnirenipti.

«Ne dedi, ne dedi?» desip qyzyl qorghaushylar jetip kelgende sol sózin kópshilikke týgel estirte, qatty dauyspen qaytalap aitypty Jýsip kәri.

«Mynau, keshirilmes keri tónkeris!» dep aqyrypty bir qyzyl jendi.

«Proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisi búghan tónkeris emes bolghany ghoy, endi ne? Keri tónkeris demekpisin!» qyzyl qorghaushylardyng biri osylay zekire jetip, shaldyng alqymynan ala týsipti de, shapalaqpen janyp-janyp jiberipti. Jýsip qylghyna túryp, «jauabym bar, jauabym bar!» dep qaytalay bergen eken.

«Aytsyn-aytsyn!» dep shu kóteripti kópshilik.  «Jauabyn estilik!», «búl qylmystan endi tiri qútylady dep qorqamysyn, bosat!», «qalay da jauap berui shart!»

«Ua kópshilik, tyndanyzdarshy aryzymdy! -Alqymy bosay qalghan Jýsip danghyrlay jónelipti sonda. - Eng úly tónkerisshi Maujushiyding tendessiz danyshpan ekendigin moyyndamaytyndaryng bar ma?»

«Joq-joq-joq, sóiley ber!», «tez ber jauabyndy!», «úly kósemimizding danyshpandyghyn moyyndamaytyndar, tek, sen siyaqty keri tónkerisshiler ghana!»

«Ábbәle, әdiletterine qúldyq! - depti Jýsip shal. - Proletariyattyng osy zor mәdeniyet tónkerisin «búryndy-sondy bolyp kórilmegen tónkeris» degen sóz, mening sózim be, kósemning sózi me? Shyndyghyn aityndarshy qane! Úly tónkerisshi danyshpan kósemimiz búryn kórmegen búl tónkeristi soqyr nadan men qaydan kórmekpin! Gymeng de gymeng bolghanda, osynday gymeng kórmegenim ras. Al, kórmegendigimdi keri tónkeris deytinder aitsyn qane, Maujushy kórmegendi kórgensip, kósemnen ózin joghary qoyghan asy kýpir, naqtyly keri tónkerisshi osynyng ózi emey kim? «Keshirilmes keri tónkerisshi» dep kimdi aityp túr myna itting balasy?»

Tónip túrghan qyzyl qorghaushylar búl qaterli jenilisten sheginip-sheginip shygha beripti. Janaghy ózin shapalaqtaghan jendet te tayqay bergeninde, úzyn boyly, mol deneli Jýsip shal jelkesinen qysa qoyypty ony.

«Ey, endi ózing jauap ber, qyzyl qorghaushy bolyp túryp, Maujushiyding osy sózin estimedim dep qútyla almaysyn, talay estigensin! Tek, Maujushy kórmegendi «kórmeppin» degenim ýshin meni keri tónkerisshige shygharyp shapalaqtaghanyng kimdi shapalaqtaghandyq boldy? Sóile qane, jauap ber! Maujushiydi de keri tónkerisshige shygharmaq bolghan sen ózing kimsin? Keshirilmes keri tónkerisshi kim eken qane?» - Jýkeng osy dәlelmen jendetting ózining kenirdeginen alyp, ózin shapalaqtay jónelipti. - «Jauap beremising joq pa? Ayt shynyndy, kim keri tónkerisshi! Maujushiyding sózin jattap, sonynan ergen men keri tónkerisshi me, iyә, aldyna týsip ozyp, qorlamaq bolghan sen keri tónkerisshi me?... Ne ýshin úrdyng meni, ait shynyndy!... Maujushiyding berip otyrghan normy kójesin ózine paydalandyrmay shashyp tastaghanyng da sol keri tónkeristik iydeyannan shyqqan!»

«Kójesin tólep bersin, tólep bersin! Búl qylmysy ýshin ózin qatty teksersin!» degen kópshilikting kepildigimen kekti qoldan әreng bosaghan jendet býrseng qaghyp, aspazgha bara jalynypty da, kóje alyp, janaghy әielding ýiine aparyp bere sala zytypty...

Jartastan jartasty janghyryqtyryp, audan halqyna lezde tarapty búl әngime. Júrtshylyq, «gymeng de gymeng bolghanda osynday gymeng kórmeppiz!» dep du kóteripti. Mәdeniyet topalanynyng adamzatqa jat qylyqtary kóringen jerde-aq osy sóz shyghyp, jendetterdi qatty jasytatyn bolypty. Balalar tipti qatty aiqaylap jiberip, qarqyldasyp kýledi eken. Endi qoyyndar búl sózdi dep toqtau aitqandardy, «Maujushiyding sózin qoyghyzbaqpysyn!» dep qorqytady eken de, «bizding myna tónkerisimizge qarsylyghynnan aittyn» degen jendetterge «búl sózdi Maujushy da qarsylyghynan aitqan demeksing ghoy!» dep ózine qadala týsedi eken.

«Danyshpan Maujushi, búl núsqauy arqyly «búryn kórilmegen gymen» kezeninde bilinbegen qatelikterding de bolyp túratyndyghyn eskertpey, jalang aita saldy dep oilaymysyn!.. Halyqty qit etken jerde-aq «keri tónkerisshi» dep bas sala bermender demey me eken ol kisi!» Qyzyl qorghaushylardy osy jónimen de múqatatyndar kóbeyipti.

Jýsipting appaq saqalyn dirildetip túryp, kóne jyr sarynymen ekpindetip aita salghan osy bir auyz sózi, halyq basyna týsken asa auyr apatqa qanshalyq ara týsken! Tónkeris atyn jamylyp, halyq tirshiligine tóngen qandy auyz qastandyqty jerine jete masqaralap túralatatyn, tisterin bosatyp, mýiizderin múqaltatyn naghyz jauynger satira osylay bolsa kerek! «Zor tónkeris» degenderining jyny qashqan baqsysha, qazirgi atsyz-ayaqsyz sәlmireye qaluyn osynday ótkir tilderding dәl úrylghan shanyshqylarynan bóle qaraugha bolar ma!

Sol batyrlardyng atyn bir-birden atap otyryp kóterilgen tosttardy men asa sýiine kóterdim. Búryn ózim kórgen, ólse de tilin tartpay ólgen aghalarymdy eljirey eskerip ishtim.

Múghalimder sonyng erteninen bastap, meni shaqyra berdi ýilerine. Ózderimen úqsas kiyindirip alyp, ortagha ala sayrandatty. Nadandyq, jikshildikteri arqyly jem bolsa da, irgelilikteri arqyly jelinip tausylmay, tez boy jazyp, qalyptaryna kelip qalghan halyq jigeri «tóbeng kókke jetse de tórkininmen» degen maqaldy maghan kóp eskertti. Óitetini, Dórbiljindegidey emes, ýkimet saqshysynan ghana jasyrynghanymmen, halyq arasynda әshkere, qay ýige barsam da óz atymmen, óz beynemmen kórine berdim.

Osy audannyng aty bar Zaghypar aqyny da sonday shanyshqyly tilinen týrmelenip jatqany estilip edi. Ony týrmeden audandyq partkom súrap alyp, mekemesine ot jaqqyzyp qoyghan eken. Bir kýni Zәkenning aulada tonqayyp jazalanyp túrghanyn estip, sol kósheden ótetin bazarshy bolyp barsaq, temir darbaza ashyq túrypty. Kókshil kózi óshkindey, siyrek sarghysh saqal-múrty agharyp, mýlde qartayghan Zaghypar, býgilip túra beruge shydamay, eki qolymen tizesin tirep alypty. Ony baqylau mindetindegi saqshy tizege tirenbeuin búiyra baqyldap túr. Tirsegi men bileginen teuip-teuip jibergende ar jaghynan bir bastyghy shygha kelip, Zaqandy tergey jóneldi.

Zaghypardyng búl retki qylmysy «tamady»[1] degen sózdi «qate týsingendiginen» ótilgen eken. Tang belgi bere týregelip, sekretar bólmesin jylytatyn peshting otyn tútata almay byqsytyp jatqanynda, zalgha qojayynnyng ózi shygha kelipti. Shaldyng ýrlep, morlatyp, zaldy týtindetkenine ashulanghan qúdiret iyesi, tonqayyp jatqan qúiryqty ayaghymen teuip qalyp, «tamady!» dep kijinipti de óte shyghypty.  Jas kezindegi kýldirgi-kýidirgi әrtis aqyn, sekretardyng búl tildeuin týsinse de, qasaqana bas iyzey sala tósegine qaytyp, úiqygha kirisipti. Peshting oty tambaytyndyghyn bilse de jata beripti. Suyq kensede qalghan sekretar Zaghypardy sol qylmysy ýshin jazalaghan eken.

Zaqang myna kelgen tergeushige sekretardyng ózin kinәlay jauap berdi.

- Men ózim jasymnan-aq kompartiyagha senip kelgen kisimin. Sekretar ótirik aitady deuge batylym tipti de barmaydy. Otty ýrlep tútatyp jatqanymda, ol kisining ózi kelip, «tamady» dedi. «E, partiyanyng ózi aitty ghoy, endi tambay qoya ma» degen senimmen ornyma qayta baryp jatyp úiyqtap qalyppyn!

- Ei, keri tónkerisshi, sol ottyng tamatyn-tambaytyndyghyn sen ózing bilmeymisin, moyynda qylmysyndy! -dep tergeushisi zekip qaldy. -  Osynday suyqta sekretar bólmesine ot jaqpay qoydaghy maqsatyndy ait!

- Oipyr-au, Maujushi-au, ne maqsat bolmaq mende! Tamady degenine senbey ýrley bersem, partiyagha senbedi dep, keri tónkerisshi dep dәleldeysinder, al, sensem, tambaytyn ot jóninde de ótirik aitqan ózderinnen kórmey, ot jaqpaudaghy maqsatyndy ait dep qinasandar! Oibay-au, Maujushi-au, endi qalay kýn kórdik!

Tergeushi, qaqpa aldyndaghy bizge ket degendey, qolyn sermep tastap aqyrdy Zaghypargha. Biz jýrip ketken bolyp, qaqpa bosaghasyna daldalanyp tyndadyq:

- Ei, esek, sekretar jala jaba ma saghan! Suyq tiygizip auyrtyp, halyq ýshin isteytin tónkeristik qyzmetine ziyankestik istemek bolghanyndy partiya bilmeydi dep oilaymysyn, ait shynyndy!

- Partiya bilmeydi dep oilasam, sekretarymyzdyng «tamady» degenine senem be! Óziniz oilanyzshy, partiya sekretarynyng búryn tittey bir ótirik aitqanyn kórip pe ediniz?.. Áriyne, kórmediniz. Ótirik aitqanyn men tittey de kórmegenmin. Maujushy men onyng sekretarlaryna senetinim sonshalyq, túp-tura Qúdaydyng sózi dep biletinmin. Meni albasty basqanda osy senetindigimnen basyp jýr!

Qarsy terezeden tyndap túrghan sekretardyng esikti ashyp, ot jaqqyzudy búiyrghany estildi.

- Tamatyn bolsa, jaghayyn sekretar, jaghayyn! Biraq, shyndap boljanyzshy, osy otynyz tama ma, tambay ma ózi? - degen Zaghypardyng myna qyljaghyna túnshygha kýldik.

Sekretardyng «tamady!» dep tistene zekirgeni tipti anyq estildi bizge. Bylay shygha bere kýlkimizden kóshe janghyryqty.

Dolan әkimning onasha uaqytynda ýiine ertip aparyp tanystyrudy Búlanbaygha kelisimen aityp edim. Ákim Shәueshekke bir jiyngha ketken eken. Tanysu orayy qúrban ait kýni әreng tabyldy. Jalghasqan tórt-bes stolgha bir-aq jayylghan keng dastarqan toly adamnyng ýstine kirip qaldyq. Qyryqtar shamasyndaghy qong qara shashty, juan bas, etti qonyr jýzdi kisi ýy iyesi menmin degendey esik jaqtan qarsy alyp, dastarqannyng tór jaghynan oryn núsqady. Áskery sary palito ishik kiygen, sary malaqayly meni, aitshylap jýrgen kópting biri dep qana tanyghanday, shay ala otyrudy quzaghannan basqa nazar sala qoymady. Ortanghy tereze aldyna otyryp alyp sóilegen әieli sóz berer de emes. Tarqatylghan búrymdaryn salysynyng astyna jii qymtap, ibalylyghyn saqtaghanday biyazy-sypayy ghana sóileydi. Esi dúrys emes ekendigin, tek sóz qaytalap, elektr saymanyna úlynyng jetik ústa bolyp alghandyghyn aityp, birneshe ret maqtap jibergeninen bildirdi. «Myna radio qabyldaghyshty bizding úldyng ózi týgel bólshektep tastap, qayta qúrastyrady. Myna lampany da, anau tóbedegi úyaly ýlken lampany da qúrghan ózi! Mynany da bizding úldyng ózi jasady! Osy qoradaghy barlyq symdy da sol úlymyzdyng ózi tartqan...  Tipti, qoyshy әiteuir, myna әinek shkaf ta, sonyng qolynan shyqqan! Jaryghym әiteuir tiri bolsyn, bәrin de istey alady....»

Auzy úlyn maqtaudan bosamaghan әielining sózin әkimning ózi de qyzygha tyndap otyrghanday kóringen son, aitshylap kelip otyrghan qonaqtary tipti qúmarta tyndaghanday kóz almay, ýnsiz melshiyip qalypty.

Ákimning kózi syrtynan Búlanbay baryp sybyrlaghanda ghana audy maghan. Edel-jedel qarap, bas iyzey berdi. Aytshylay kelgender sol jana tanystyq jaytty sezgendey, dastarqangha «Allahuakbar» aityp shygha bergende ghana kelip qolymdy ústady, ýnsiz, qatty qysty.

- Qúrbandyq etimiz pysqansha otyra túrynyz! - dep kýbirlegende aitshylaushylardyng jana bir toby kirip keldi. Týregelip, týsten keyin keletindigimdi aityp shyqtym.

Týsten keyin saghat ýshte Búlanbay jalghyz baryp, aitshylaushylaryna dastarqan qarsy ýige jasalghandyghyn, Dolannyng óz ýiinde kýtip otyrghandyghyn aityp keldi.

Ákim sonda da onasha emes, meni kýtken dastarqanynda ynghay orta jastardaghy on shaqty kisi otyr eken. Men kirgende oryndarynan týgel týregelip, qol berip amandasty. Attarymyzdy eshkim atap tanystyrmady da, ishten bilisetindey qarasyp qana, qaytalap-qaytalap ashyq-jaryq amandasyp otyrdyq. Ákimning ózi mening qarsy aldyma ornalasty da densaulyq jayymdy anyqtap atap-atap súrastyrdy. Dastarqan basqarushy jigitterding biri qolgha su qúiyp, biri oramal úsyndy. Shәueshekting «aq qoshqar» markaly kýshti araghy tizilip, jayaly-jambasty ýlken-ýlken tabaq tartyldy aldymyzgha. Pyshaqty syy qonaq retinde aldymen maghan ústatty da eki-ýsh turamnan song qasymdaghy kisi alyp turay berdi. Rumkalargha araq qúiylysymenDolannyng ózi bireuin kóterip, ýnsiz ymdady maghan. Aldymdaghy rumkany men de kótere sóiledim.

- Ýnemi dәl osylay aman kórise berelik! - degenimde, Dolan ashyq ýstemelep jauap qata qaghystyrdy:

-  Ýnemi dәl osylay kýrese berelik!

Dastarqandastar týgel týregelip, ekeumizben kýbirley qaghystyrdy rumkalaryn:

- «Mynau yrymdy tilekter boldy ghoy, qabyl bolsyn!», «endiliktegi jastarymyzdyng ekeuinizden qalmauy ýshin!», «narlarymyzdyng amandyqtary ýshin!» -desken syrly sózderi anyq estildi. Jútyp salyp qarasam, ýide kýtushiler joq, qonaq iyesi men qonaqtar onasha qalghan eken. Qysqasha amandyqtan basqa jol-jón súraspauymyzdyng naqtyly jayyn endi týsingendey boldym: әkim bastatqan bәrining de qauiptenetini, sol kýtushilerding arasynda tәrizdi.

- «Ekeuiniz» dep meni Dókenning qataryna qonglarynyz -maghan artyghyraq syy bolsa kerek! - dep men kýbirledim de:

- Sizding qatarynyzgha shygharyluym - tek әkim atyma tartylghan syy bolsa kerek! - dep Dolan kýbirledi. Du kýlgen dastarqandastargha qaramay, sózin tiyanaqtata sóiledi. - Sizding stajynyz týgelimen kýres qoy! Barlyq isinizdi estip jatyrmyn!

- Tiyip qashyp óte beretin әljuaz júdyryqtar әr jerden shyqty. Jau qansaryn japyra soghyp, esengiretip tastaghan som júdyryq osy auyldan ghana shyqty ghoy, madaqtaugha layyghy osynday júdyryq shyghar!

- Sol «madaqtaugha layyq júdyryghynyzdyn» siqy mynau bolyp qaldy! - Dolan bilegin týrip jiberip, qasqyr talaghanday júlma-júlma bolyp qalghan bilegin kórsetti de, jenin týsire sóiledi. - Al, siz ózinizge jerik bolyp arsighan tajal, qandy auyzgha búlay jem bolu týgil, kómekeyinen jýz neshe azamatty júlyp alghanynyzdy da estigenbiz!

- Sol tajal auzynan neshe on myndaghan ash malshyny qútqarghan jaraly bilekting aldynda «jýz neshe azamat» degeniniz sadagha ketpey me! Múny jolymdaghy ýsh audan halqynan estip keldim. Bar alghysymyz saghan tәn, bauyrym!

- Jetkizdi-aq! - dep stakan kóterdi bir kәrisi. - «Er qadirin er biler, zer qadirin zerger biler» degen osy! - Araq ydysyn aldymen ekeumizge, onan song basqalaryna týgel qaghystyryp ishti de, kózine irkilgen jasty sýrtti. Kýtushiler kirgen song kózimizdi jasyrghanday ýnsiz túqyryp alyp, et asay berdik. Dolan qúighan araq ta sybdyrsyz óte berdi tamaghymyzdan...

Dastarqan batasy berilip, qol jughan abyr-sabyrda, Dolan maghan ghana estirtip sóiledi.

- Qasynyzda auylymyzdyng myqty shejiresi bar eken. Búl dastarqandastarynyzdy sodan estip úghysar dep tanystyrmadym, aitshylaushylar kóp qoy. Al, sizding jóniniz ben búiymtayynyzdy men de osy shejireden estirmin! «Dórbiljinnen kelgen atsyz-jónsiz múghalim» men әkim qazirshe osylay ghana baylanysqany jón kórinedi, keyinirek týsinersiz!

- Dúrys! Jay kózge kórinbeytin kýlgin sәulemen dýrbi salyp jýrgender joq deuge bolmas! - degenimde Dolan qarqyldap kýle iyzektep qoshtasty.

Búlanbay ekeumiz, aitshylap jýrgen kórinispen kete berdik. Jat bireu súray qalsa, Dolannyng meni «Dórbiljinnen kelgen múghalim» dep qana biletin bolghanyn Búlanbaygha eskertip edim.

- Sol kisi Shәueshekten siz turaly birdeme estip keldi-au! - dep tanyrqay qaldy ol. - Bekerge kýdiktenbeushi edi!

Ertenindegi keshte Búlanbaydy әkim shaqyrtypty. Basqa bir ýide qonaqtap otyrghanymyzda balasy kelip habarlady. Búlanbaydy jeke shygharyp alyp, «búiymtayymdy» qaytalap aityp jónelttim: «Qanday adamnyng atyna jazylsa da maghan Ilege jetkizetin jolhat qana qajet» ekendigin aittym.

Búlanbay kesh qaytty. Ákim odan mening minip kelgen atymnyng týsi-týgin de súrapty. «Qara at bolsa, sonyng qaraqasqa at boluy da mýmkin. Anyqtap kórshi!» dep kýlipti.

Toly audandyq saqshydan qandy qoldyghymen ósip, Tarbaghatay aimaqtyq saqshynyng sayasy bólimine barghan Qalymqan atty asqan saqqúlaq bar eken. Jerlik qyzmetkerlerding ishinde syilyqtan syilyqqa ie bolghan eng senimdi jendet kórinedi. Dolannyng ózinen qaraqasqa attyny kórgen-kórmegenin sol súrapty: «Sovet shekarasynan ótip kelgen zor qaraqasqa atty, janmyltyqty shpion, әskery sary kiyimmen Jәiirde jýrgeni estilgen bolatyn. Kuliyden kelgen meymandargha oq shygharyp, qaraqshy dep jala jauyp senderge ústatypty. Bizge kelgen aryz kóp, bәri sony aitady. Al, sol beytanys sary kiyimdining izi Dórbiljin jaqtan da bir kórinip ghayyp boldy. Bizding bir adam Dórbiljinge dәl sol kelgende joghaldy. Qayda ketkennen derek joq. Ol Sovetke qashatyn adam emes bolatyn. Zor qaraqshy tobyn qolgha týsirgen dep malshylardy syilap jatqanynyzda sol qaraqasqa atty beytanys, eger jerlik adam bolsa, sizderge bir kórinbey ketui mýmkin be?.. Ol ózin Sauan audandyq ýkimetting malshysymyn dep tanystyryp, jylqy izdep jýrgenin aitqan eken. Sol boyynsha Sauan audandyq ýkimetten súrasaq, olardan jylqy joghalghany da, búl jaqqa joq izdetip jibergen onday malshysy da joq ekendigin aitty. Sizge sol jolaushydan әlige deyin bir derek barmady ma?» Qalymqan Dolannan osylay týsindirip súrapty.

Dolan, sol sary kiyimdi, myltyqty beytanysty ózining de súrap-izdestirip, derek taba almay jýrgenin aita kele Qalymqannyng ózine súrau qoyypty:

- Siz sol qaraqasqa attynyng «Sovetten kelgen shpion» ekendigin sipattay alasyz ba?

- Mening sipatym, «Sauan ýkimetining jylqysy joghalmaghandyghy men búl jaqqa - Mayly-Jәiirge joqshy jibermegendiginde. Shpion emes adam onday jalghan dokument jasay almaydy!

- Al, siz qaraqshylar ýstinen bizding tekserip anyqtaghan delolarymyzdy naqaqqa-jansaqqa shygharmaq bolghanynyz qalay?.. Sol qara qasqa atty shpion «Kuliyden kelgen jana meymandarymyzgha jala jauyp, senderge ústatypty» degeniniz ne súmdyq? Sovetten kelgen shpion bizdi tonap jýrgen búlanshylardy ústasyp beruge, bizge kómektesuge kelushi me edi? Ózin-ózi әshkerelep, jasyryp jýrgen myltyghyn atyp, alal ónerin kórsetip, jar salyp jýretin shpion bolushy ma edi! Sózinizdegi eng ýlken sólekettik, bizding tergeushiler men sottyng neshe kýn tekserip anyqtap shyqqan qylmysty isterdi de joqqa shygharmaq boluynyzda! Moyyndap, әshkerelep bergen basqa shaykalarynyng mәselelerin de joqqa shyghara alar ma ekensiz? Múnday amalynyz bolsa, marhamat! Bizding búl qyzmetimizde naqaqtyq bolsa, sizder bir tekserip shyqsanyzdar artyq bolmaydy!

- Dókesh, mening pikirim kóniline kelgen bolsa, keshir! Bizge kelgen aryzdardyng mazmúny solay bolghan son, sol boyynsha sóilep bergenim ghoy!

- Múnynyz - qaraqshylar men Úty saqshy punktindegi olargha ara týsushi hanzu últshyldarynyng maghan kórsetken alghashqy «Bopay qorqyty» bolatyn. Fakt kózderine qadala týskende ghana toqtaghan búl baybalamnan! Sol búralqy jala qazir sizding auzynyzdan óz pikiriniz bolyp atylyp otyr! Múnday sayqal pikirdi kóterip, júrtshylyq pikirine ainaldyra sala zyp berip oryn auystyra qoyatyn amalynyz maghan búrynnan ayan ghoy, endi jasyrynbaq oinamalyq! Qaraqshylardyng delosy qazir audandyq sotta, qayta qarap tekserseng rúqsat! Al, qaraqasqa atty shpion degeninizdi men Útyda túratyn shekara kýzetindegi batalionnyng komissarynan da telefon arqyly súrastyryp jýrmin. Shpion bolsa, izin solar tabady! - Dolan Qalymqangha osyny aityp kesetip shyghypty.

Ákim osy jaytty Búlanbaygha aityp berip, súrapty mening jónimdi. Al, men Búlanbaygha sóilep bergen әngimemde Uәliybekke qaraqshy ústasyp bergenimdi qospaghanmyn. Ákimge ol da menen estigenin ghana sóilep bergen eken. Dolan, tek Ýrimjiden bergi jýrgen jolymdy estip qana joramaldasa kerek, qaraqasqa atty jolaushynyng men ekendigimdi túspaldaghan siyaqty. Kýlip qana qoyyp, mening búiymtayymdy súrap bilipti de, erten-aq oryndap beretindigin aitypty. «Minip kelgen atyn, oghan týr jaghynan mýlde úqsamaytyn basqa bir jaqsy atqa aiyrbastap ber! - dep qaytarypty Búlanbaydy. -Tek, qusa jetetin, qashsa qútylatyn at bolsyn! Onday at taba almasang maghan ait!» - depti.

Ertenine Búlanbay mening atymdy kórip, kýlip qaytty. Qasqasyndaghy boyau ónip qalghan siyaqty.

- Atynyz jaqsy at eken. Biraq, amal qansha, qylmysty ghoy, ýstemesine myltyghynyzdy qosyp bermeseniz, jaqsy at tabylmaytyn siyaqty! - dep kýldi.

- Qylmystan ghana tazartyp bersem, әrqanday jýirikke baspa-bas aiyrbastalatyndyghyna dau joq! - dedim de qúmyragha qúiyp peshettelgen qara boyaudy qorjynnan alyp berdim. - Mә, qylmysty qasqasyna osydan jaqsan, «tap-taza» bolyp shygha keledi!

- Yapyray, býitip qashyp jýrgenshe osy «dәrini» ózinizge jaghyp alsanyz bolady eken-au! - dep kýldi de, atqa qayta ketti.

Qasqany qayta boyap, sol kýni ózi minip ketip edi. Ertenine týs uaqytynda «ornyna ózimning kershabdarym keldi» dep qaytty.

Sol kýni keshte jolhat ta keldi maghan: әkimning ýiinde birge bolghan ózim qúralpastardyng bireui «Qúljagha tuysqanshylap baryp qaytamyn» dep, audandyq saqshynyng kuәligimen alyp shyqqan eken. Maghan jol bastap baryp, mayly kýngeyindegi mal otarynda biraz túryp qana, Tolygha Qúljadan qaytqan bolyp qaytatyndyghyn aityp aqyldasty.

 

Kóregen tergeushim, qaraqshy ústap-qasqyr soqqan adal enbek iyesi qaraqasqa atqa jabylghan jala mening aita almay jatqan týp eseli dauymdy qozghap qoydy: «Qasqyrdy qonyrauly etip jaratpappyn, neke syrtynan tuylghan balany qaraqasqa etip jaratpappyn» degen ókinishi, sizding marqúm tәnirinizding ókinishi emes, Alla atynda halyq armanynan shyqqan anyz. Faktke jýginsek, ashkóz, qomaghay qasqyr ózining әzelde qonyrauly bolyp jaratylmaghanyna, úry kezep bóltirikterining qaraqasqa bolyp tuylmaghanyna eshqashan ókinbek emes. Ózderiniz az elde qonyrauly, qaraqasqa bolyp jaratylghan bolsanyzdar, múnshalyq ýdep qútyrmay, әldeqashan halyq tabanynyng astynda janshylyp bitken bolar edinizder ghoy. Týbimning shiykiligi shygha qalsa-aq, handyqtan tayyp týsemin dep ýnemi maqtanyp, bórtip ótken Tәniriniz, ózine keletin mәseleni әste de aitpaydy. Shyndyghynda kommunizmshi partiya úrpaghy boludan sadagha ketkir, naghyz «qonyrauly», naghyz «qaraqasqa» bolyp tuylugha layyq jәndik ózderinizden basqa eshkim emes. Adamzattan adamzat órbigeli sizderdey adam kórmegenimiz de, «gymeng de gymeng bolghaly osynday gymeng kórmegenimiz de» yp-ras.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Tamady (hanzusha) - sheshesin tildegen iyanatty sóz.  Al, qazaq tilinde ottyng tútaytyndyghyn bildiretin sóz ekendigi belgili.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377