Qazaq jeri ken-baytaq, úlan-ghayyr. Sonyng bir ghajayyp mekeni - Ontýstik. Áriyne, әr topyraqtyn, әr ólkening óz qasiyeti bar. Desek te, Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy audan ataularynyng barlyghy derlik bay tarihymen, el auzynda aitylatyn anyz-әpsanasymen, kóne zamannan jetken kiyesimen belgili eken. Týrkistan, Otyrar, Sayram, Qazyghúrt, Ordabasy, Bәidibek, Tólebi, Sozaq... Qay-qaysysyn alsanyz da adamdy tarih qoynauyna jeteleydi. Osydan keyin búl ólkening әr tasy, әr tóbesi, әr jusany shejirege túnyp túrghanyn baghamdaysyz. Shynynda qoynauy qazynagha toly, tarihy bay, últtyng ruhany altyn besigi sanalatyn Ontýstik baq qonyp, Qyzyr daryghan kiyeli ólke.

Qazaq jeri ken-baytaq, úlan-ghayyr. Sonyng bir ghajayyp mekeni - Ontýstik. Áriyne, әr topyraqtyn, әr ólkening óz qasiyeti bar. Desek te, Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy audan ataularynyng barlyghy derlik bay tarihymen, el auzynda aitylatyn anyz-әpsanasymen, kóne zamannan jetken kiyesimen belgili eken. Týrkistan, Otyrar, Sayram, Qazyghúrt, Ordabasy, Bәidibek, Tólebi, Sozaq... Qay-qaysysyn alsanyz da adamdy tarih qoynauyna jeteleydi. Osydan keyin búl ólkening әr tasy, әr tóbesi, әr jusany shejirege túnyp túrghanyn baghamdaysyz. Shynynda qoynauy qazynagha toly, tarihy bay, últtyng ruhany altyn besigi sanalatyn Ontýstik baq qonyp, Qyzyr daryghan kiyeli ólke.

Elimizding Premier-Ministri Serik Ahmetov ónirlerding tynys-tirshiligimen tanysu maq¬-satynda alghashqy júmys sa¬paryn keshe osy qasiyetti ól¬keden bastady. Búl kýni Ýkimet basshysy Ontýstik Qazaqstan oblysynyng 80 jyldyq merey¬toyyna arnalghan saltanatty jiy¬nalysqa qatysyp, el quany¬shyn birge bólisti. Saltanatty jiynda Ontýstik ónirining ót¬ke¬ni men býginine, keshegisi men keleshegine baylanysty taghy¬ly¬my zor derekti filim kór¬setildi. Úly Jibek joly, kóne qalalar mәdeniyetining órken¬deui, ejelgi sauda-sattyq pen qolónerding damuy, úly sәulet eskertkishterining boy kóterui, ózge halyqtardyng kelip qo¬nys¬tanuy, oblystyng qalyptasu ta¬rihy, auyl sharuashylyghy, óner¬kәsip salalarynyng jan¬da¬nuy, sonday-aq, tәuelsizdik jyl¬¬daryndaghy oblystyng jetken jetistikteri, aimaqtyng da¬muy men órkendeuine Elba¬sy¬nyng qoldau kórsetkeni, múnyng bәri әriyne, kórermenning kóz al¬dynda ekrannan zyr etip óte shyq¬qanymen, ondaghy әrbir is¬tin, әrbir jyldyng astarynda tereng syr, eren enbek, ashy ter jatqany anyq.
Elimizde tәuelsizdik tuy¬nyng jelbiregenine 21 jylgha ja¬qyndady. Áriyne, oblys ta¬riy¬hyn qúraghan 80 jyldyng son¬ghy 21 jyly elimiz ýshin eng ma¬nyzdy kezeng bolyp sanalady. Búl úly múrattargha qol jetkizgen qasiyetti jyldar boldy. Ontýstik Qazaqstan - býginde eli-mizding óneri men ruha¬niya¬tyn bayytyp, ekonomikasyn damytugha ýlken ýles qosyp otyrghan oblys.
Elbasymyzdyng saliqaly sayasatynyng arqasynda oblys jyldan-jylgha kórkeyip keledi. Oblys әkimi Asqar Myrzahme¬tov¬ting isker de jigerli basshy ekenine elding kózi jetti. Tek songhy ýsh jylda oblysta 158 bilim beru mekemesi salyndy. Jana¬dan 133 medisina nysany ashyldy. 170 eldi mekenge auyz su, 79 auylgha gaz qú¬by¬ry tar¬tyldy. Tórt myng shaqyrymgha juyq jol jóndeldi.
Osy tirlikterdi tilge tiyek etken Premier-Ministr S.Ah¬metov saltanatty ji¬ynda El-basymyz Núrsúltan Nazar¬baev¬tyng ystyq sәlemin jetkizip, qúttyqtauyn oqyp berdi. Qút-tyqtauda bylay delingen:
«Qúrmetti ontýstik¬qazaq¬standyqtar!
Barshanyzdy qút qonghan qasiyetti ónir - Ontýstik Qa¬zaqstan oblysynyng 80 jyl¬dyghymen qúttyqtaymyn.
Qazaqy qalpynyng qaymaghyn búzbay saqtap kele jatqan Ontýstikting orny әr¬qa¬shan erekshe. Álemning ekinshi ústazy atan¬ghan әl-Farabi, әulie Arys¬tan¬bab, da¬nalyq ilimining atasy Qoja Ahmet Yasauy siyaqty dara perzentterinen tamyr tartqan ai¬maqtyng tarihy óte tereng jәne taghylymdy.
Tәuelsizdik jyldarynda Ontýstik Qa¬zaq¬stan oblysy tabysy zor, yrysy mol ólkege ainaldy. Sizder óz tatulyq¬tary¬nyz¬dyn, jýkti júmyla kóte¬retin birlik¬te¬rinizding arqa-synda barlyq qiyndyq¬tar¬dy enserip kelesizder. Songhy jyl¬¬da¬ry oblystaghy infraqú-rylymdar damyp, ónerkәsiptik iri jobalar iske asyryluy nә¬tiyjesinde әl-auqattarynyz ar¬typ, túrmystarynyz jaq¬sa¬ra týsti. Adam sanynyng ósimi men ómirining úzaqtyghy jaghynan da sizder qonystanghan Ontýstik ól¬kening kórsetkishteri óte jo¬ghary.
Býginde respublika hal¬qy¬nyng 15 payyzy Ontýstik Qa¬zaqstan oblysyn mekendeydi. Demek, búl ónir - últy¬myzdyng úiytqysy, elimizding enseli biyigi, mem¬leketimizding mәiegi.
Birligi men tirligi jarasqan mereyli mekenning torqaly toyy qútty bolsyn! Barshanyzgha baq-bereke, otbasylary¬nyz¬gha amandyq tileymin.
Núrsúltan Nazarbaev, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti».
Elbasymyzdyng Ontýstik degende yqy¬la¬sy erekshe, jýregi eljirep túrady. «On¬týstik - qazaqtyng qaymaghy búzyl¬ma¬ghan jer. Búl ónir shuaqty kýnimen, hal¬qynyng jo¬mart¬tyghymen, meymandostyghy¬men, salt-dәstýrge beriktigimen, eng bas¬ty¬sy, enbek¬sýi¬¬gishtigimen erekshelenedi. Siz¬derge әr kelgen sayyn ontýstikqazaq¬stan¬dyqtardyng óz ólkesin gýlden-diru¬men, túrmys-tirshi¬lik¬terin jaqsarta tý¬su¬men qatar ózderining negizgi týp-ta¬myryn úmyt¬pay, әdemi jal¬ghas¬tyryp jatqanyn kóremin». Núrsúltan Ábish¬¬úlynyng osy bir ystyq yqylasy, ata¬ly sózi On¬týs¬tikting kiyeli topyraghynan nәr alghan talay adamnyng janyna shuaq, demine quat bergeni anyq. Búl bizding ólkege berilgen jo¬ghary bagha. Múnday qoldau, әleu¬met¬tik qam¬qorlyq Elbasy tara¬py¬nan, Ýkimet ta¬rapynan túraqty jalghasa beretini anyq.
Merekelik is-sharada Premier-Ministr Serik Ahmetov Elbasynyng qút¬tyq¬tauyn oqyp berumen birge, ónirding el ómirinde alar ornyna qysqa da núsqa toqtaldy, ózining iygi tilegin bildirdi.
«Úlan-ghayyr jering bolsa maqtan, kósh bastaytyn ering bolsa maqtan» degen, on-týstikqazaqstandyqtar osy mereytoygha ar¬nalyp shygharylghan merekelik medali¬dyng eng alghashqysyn, yaghni, №1 medaligha El¬basymyz Núrsúltan Nazarbaevty layyq dep tauypty. «Yrys aldy - yn¬ty¬maq» qoghamdyq forumynyng atqarushy hatshysy, belgili jazushy Marhabat Bayghút oblystyng ósip-órkendeuine qosqan ólsheusiz ýlesi ýshin alghysyn bildirip, Elbasynyng medali men arnayy syilyqty Ýkimet basshysy S.Ahmetovting qolyna tapsyrdy. Búl әriyne, osy elding Elbasygha degen aqedil alghysyn, ystyq sәlemin, rizashylyghyn bildiredi.
Búl ólke tarih pen mәdeniyettin, óner¬ding qara shanyraghy, qazaq atty últty jer-jahangha tanytqan әlemdik sport sanlaqtarynyng da altyn úyasy. Búl sonau orta ghasyrlardyng ózinde muzyka jóninde 150-den astam traktattar jazyp ketken әl-Farabi, bergi zamandarda Maylyqoja men Mәdeliqoja, sayyn dalany kýimen kómkerip, әnmen әldiylegen Sýgir Áliúly, Jappas Qalambaev, Tólegen Mombekov, «Qazaq valisining padishahy» atanghan birtuar kompozitor Shәmshi Qaldayaqov pen syrshyl muzykanyng sanlaghy Seydolla Bәiterekov syndy has talanttardy tu¬dyr¬ghan qasiyetti ólke. Merekelik shara jer¬gilikti ónerpazdar men shygharma¬shy¬lyq újymdardyng konserttik baghdarla¬ma¬sy¬na úlasty. Ontýstik Qazaqstan obly¬sy¬nyng 80 jyldyq mereytoyy tek osy ónirding halqyna tiyesili ghana atauly kýn emes, býkil Qazaqstan ýshin ortaq mereke.
Búl kýni Premier-Ministr Serik Ahmetov oblys ortalyghynda jaqynda ghana ashylghan kәsipkerlerge qyzmet kórsetu ortalyghynda bolyp, Ontýstik Qazaqstan oblysynan industriyalandyru kartasyna engen jobalarmen tanysty, sonday-aq kәsipkerlermen kezdesti. Kәsipkerlerge qyz¬met kórsetu ortalyghy Elbasynyng 2012 jylghy 22 mausymda kәsipkerlikti damytu mәselesine arnalghan keneste bergen tapsyrmasyna sәikes jәne kәsip¬ker¬lerdi aqparattyq qoldau men oqytudyng birynghay jýiesin qalyptastyru maqsa-tynda ashylghan bolatyn.
Sonday-aq, S.Ahmetov Shymkent qala¬synyng eng biyik nýktesinde jaqynda ghana boy kótergen Bәidibek biyding eskertkishine taghzym jasap, gýl shoqtaryn qoydy.
Týs qayta Ýkimet basshysy Týrkistan qalasynda janadan salynghan 300 oryn¬dyq M.Júmabaev atyndaghy orta mektepte bolyp, Kentau qalasyndaghy «Kentau-Serviys» MKK energokeshenimen jәne trans¬formator zauytynyng janadan iske qosylghan óndiristik sehtarynyng júmy¬sy¬men tanysty.       S.Ahmetov óndiristi jan¬ghyrtu jәne neghúrlym joghary tehnolo¬giya¬lyq dengeyge kóterilu qajettigin atap kórsetti. Biyl «Kentau-Serviys» MKK-nyng qayta qúrylysyna 690 526 mln. tenge qaralyp, 5 jәne 6 qazandyqtar jóndeldi jәne synaqtan ótkizildi. Býgingi tanda qaladaghy 39 bilim, 10 densaulyq saqtau nysandary qysqy jylytu mausy¬myna dayyn, barlyq 325 kóp qabatty ýilerding jylytu jýieleri syghymdaudan ótkizildi. Al, ýstimizdegi jyly «Kentau transformator zauyty» AQ-ta kabeli jәne shkaf jinaqtau sehtary iske qo¬sy¬lyp, qosymsha 120 adam túraqty júmys¬pen qamtyldy. Sonymen qatar, kәsiporyn janynan salalyq poliytehnikalyq kolledj ashyldy.
Jarqyn isterding berekeli bastama¬lar¬dyng jarshysy bolghan Ontýstik ólkesining keleshegi kemel, bolashaghy bayandy ekenine senim mol. Mereytoy kýni «Ólkening 80 jyldyq shejiresi» kórme ekspozisiyasy, «Qút meken - Ontýstik» suretshiler, qol¬óner sheberleri, fotosuretshiler men sәuletshilerding kórmesi úiymdastyry¬lyp, keshke óner júldyzdarynyng gala-konserti ótti.
Oralhan DÁUIT,
«Egemen Qazaqstan