Beysenbi, 6 Qazan 2022
Áriptesting әngimesi 1887 2 pikir 4 Shilde, 2022 saghat 14:36

«Qostanay tanynyn» qily taghdyry

Sonau bastauynda Múhamedjan Seralin men Beyimbet Maylin sekildi alyptar túrghan Qostanay oblystyq «Qostanay tany» gazetining alghashqy nómirining shyqqandyghyna jaqynda bir ghasyr toldy. Osyghan oray, basylymnyng ótkeni men býgingisin saralap, jetistikterimen qatar «әttegene-ay» degen tústaryn da qamtyp, oqyrmandarmen oy bólisudi jón kórdik.

Jalpy, qazaq elining teristik ónirlerindegi qazaq gazetterining taghdyrlary úqsas, egiz qozyday bolyp keledi. Qay-qaysysy da talay tar jol, tayghaq keshuden ótip, tәuelsizdigimizge aman-esen jetip, «tәube» desip otyr. Solardyng biri - Qostanay oblystyq «Qostanay tany» gazeti. Múnyng da basyna talay mәrte qara búlt ýiirilip, «myng ólip, myng tirilgen» jayy bar. Aldymen «Auyl» degen atpen dýniyege kelip, bastauynda qazaqtyng birtuar azamattary, esimderi qazaq tarihynda óshpestey bolyp qalghan Múhamedjan Seralin men klassik jazushy Beyimbet Maylin túrghan búl basylymnyng aty da san qúbyldy. Aldynghy qasiyetti aty sayasat qúrbandyghyna ainalyp, «Bolisheviktik jol», sosyn tipti, aspandap, «Kommunizm tany» bolyp shygha keldi. Sodan ataqty tyng iygeru kezinde «ana tilimizde shyghatyn gazetterding mýldem qajeti joq» degen úigharymmen esigine qara qúlyp salyndy. Bir qyzyghy, sol kezde múndaghy orys tilindegi basylymdardyng eshqaysysynyng da múrty qisayghan joq. Esh bógelissiz, sol qalpymen shyghyp túrdy. Búl endi sol kezdegi «halyqtar dostyghy» sayasatynyng ýlken bir «jenisi» bolsa kerek.

Áyteuir bir abyroy bolghanda, arada biraz ýzilisten keyin búl gazet qayta ashylyp, ýmit oty mazdaghanday edi. Kóshimiz týzeldi, Bi-aghannyng gazeti oqyrmandarmen qayta jýzdesti. Bәri ózgergendey, endi erkin tynystarday bolghanbyz. Alayda, boylaryn ýstemdik sana biylegen, basshylyq qyzmetterdi ózge últ ókilderi týgel jaylaghan oblysymyzda qazaqty ekinshi sort sanaytyn jymysqy sayasat gazetimizge orasan zinynyn tiygizgendigi anyq. Bir ókinishtisi, qazaq gazetin basy artyq dýnie sanap, oghan nemketti qarau sekildi astamshylyq kózqaras tәuelsizdik alyp, biylik óz qolymyzgha tiygende de birjolata joyylghan joq. Múny eng aldymen gazetke redaktorlar taghayyndau sekildi kadrlardy irikteudegi óreskel qatelikterden kóruge bolady. Sonau partiya basqarghan kezde «qay salany da kez-kelgen kommunist basqara beredi» degen synarjaq sayasat ýstem qúrghandyghy belgili. Mine, osy óreskel kózqarastyng qúrbandyghyna bizding oblystyq gazet te shalyndy. Múnda kim basshy bolmady deysin. Atalmysh basylym qayta ashylghannan keyin, onyng bastauynda túrghan, jurnalister újymyn qalyptastyrugha erekshe enbek sinirgen Baqytjan Jangisin aghamyzdan keyin gazet basshylyghyna oblystyq partiya komiytetine ghana tanymal, gazetten mýldem habary joq kezdeysoq adamdar qaptap ketti. Júrtty eleng etkizetin bir maqala jazyp kórmegen, gazetting qalay basylyp shyghatyndyghynan mýldem habarsyz jandar da redaktorlyq oryntaqqa qonjiya ketetin. Eng bastysy, gazetting óz ishinde shyndalghan, oqyrmandargha jaqsy da tatymdy dýniyelermen tanylghan jurnalisterdi basshylyq qyzmetke jaqyndatpau turaly arnayy astyrtyn núsqau boldy ma dep qalghandaysyn.

Áriyne, búlardyng barlyghy birdey gazet júmysynan maqúrym, qoldarynan eshtene kelmeydi deuden aulaqpyn. Qoyghannan keyin, olar da tyrysyp, jaqsylap júmys isteuge úmtylghandyghy shyndyq. Partiya úsynghannan keyin, әriyne, bas tartugha bolmaydy. Mәselening barlyq týiini, mine osynda, kadrlardyng tamyr-tanystyqpen, jeng úshynan jalghasyp, óz adamdaryn tyqpalau sekildi qoghamdy keri ketiretin ózim bilemin» degen keudemsoqtyq sayasatta. Áytpese, sol redaktorlardyng ishinde adamgershiligi mol, niyeti adal jandar da jeterlik edi. Mәselen, eki әiel men bir erkekti basqarghan bir azamat gazetimizge kezekti redaktor bolyp kelgen-di. Obaly ne, gazetten habary shamaly bolghanmen, jurnalisterge qamqorlyq jasaudaghy tyndyrghan sharuasy bir tóbe-tin. Ol obkomdaghy myqtylarmen alysa jýrip, biraz tilshilerdi pәterlermen qamtamasyz etti. Búl azamat obkomgha baryp, esh taysalmastan: «Myna orys tilindegi gazetterding qyzmetkerleri pәterdi bizden nege kóp alady?» dep jaghalasa ketetin. Aqyry, osy belsendiligi ózine tayaq bolyp tiydi. Arada kóp uaqyt ótpesten, qalay tez keldi, solay tez ketti. Eshbir sebep-saldaryn týsindirmesten, qyzmetten qudy. Ózining júmystan negizsiz bosatylghandyghyn aityp, joghary jaqqa talay aryzdanghandyghymen, odan esh nәtiyje shyqpady. Aqyry, osy esil azamat ómirden erte ketti. Basshylyqtyng nesi ketti. «Búl azamatty jyly ornynan qozghap, sosyn orynan alyp tastap, obal jasadyq-au» degen oy olardyng oiyna da kelmedi. Áriyne, qolda biylik túrghanda qaydaghy bireuding tirshiligining oiran bolghandyghy kimge kerek? Eng bastysy, astyndaghy júmsaq oryntaghy. Qalghany kýl bolmasang býl bol. Jalpy, búl ol kezde ghana emes, qazir de solay. Osy qauipti.

Sonymen, ekinshisine kelelik. Búl azamat gazetting únghyl-shúghylyn jaqsy biletin, ózi de qarymdy jurnalist edi. Onyng ýstine újymmen til tabysyp, júmys istey biletin, tereng bilimdi, kenpeyil jan-túghyn. Múny da jyly ornynan qozghap, audandyq gazetting redaktorlyghynan osynda alyp keldi. Búl da sol oblys basshylyghynyng «eski auruy». Olarda «búl gazette isteytinderding barlyghynyng qoldarynan eshtene de kelmeydi. Shetinen jaldau, jaybasarar, qysqasy, tek qana nan sogharlar» degen ýstirt qana emes, óte qauipti әri  astamshylyq kózqaras әbden qalyptasqan kórinedi. Múny kezekti redaktorlarymyzdyng biri keterinde qynjyla otyryp, aityp ketken edi. Eger búlay bolmasa, osynda Qaysar Álim, marqúm Sәlim Mendibay sekildi mýiizi qaraghayday, oblys qana emes, býkil respublikagha tanymal, sausaqpen sanarlyqtay azamattar kimnen kem edi? Osynday dayyn kardlar túrghanda sonau audandyq gazetten bireudi alyp kelu, bile-bilgen jangha oblystyq degen aty bar ýlken basylymnyng jurnalisterin adam qataryna sanamaudan basqa týk te emes. Eger tipti, eng bolmasa solardyng qay-qaysysy da osy gazette ýlken bir talay eldi tang qaldyrghan, bylayghy júrty eleng etkizerlik maqalalary shyghyp jasta, bir sәri. Áytpese, audannnyng dengeyi men olbystyng dengeyi birdey me edi?

Múnyng ayaghy da belgli ssenariymen ayaqtaldy. Oghan joghary jaqtan «chemodanyndy jinap, dayyn otyr. Kóp úzamay, ornynnan alynasyn» degen suyt habar jetti. Soldan әlgi azamatymyz búl ornyna aptalap qana emes, ailap otyrsyn. Aqyry onyng shydamy jetpey, «qoy, jigitter, esim barda, elimdi tabayyn. Áytpese, ol qazmetimnen de airylyp qalarmyn» dep bir kýnde jinalyp, búrynghy ornyna qayta ketti. Shyny kerek, búl kisimen qimay qoshtastyq. Biylikting taghy da nesi ketti. Onyng ornyna kezekti redaktordy alyp keldi. Al aradaghy «bastyqty kýtu» nege úzap ketti deysizder ghoy. Sirә, onda әrkim óz tanystary men tuystaryn tyqpalap jýrgende redaksiyany úmytyp ketken shyghar. «Onday-onday han qyzynda da bolady» degen múndayda dana qazaq.

Obaly ne, búdan keyin de taghdyrdyng tәlkegindey, arada ýsh-tórt jyl sayyn ózgerip túrghan kezekti redaktorlar da qoldarynan kelgenshe, tyndyrymdy is atqarugha tyrysyp baqty. Zamannyng qiyn kezinde, gazet aptalap emes, ailap shyqpay jatqan túsynda, azghantay ghana ailyghymyzdy da kezinde ala almay, keybir bay-manaptardyng bizge talghaju etsin dep bergen birer qap úndy tyrbandap jýrip ýige tasyghan qiyn-qystau kezdi de solarmen birge ótkizdik. Kemshilik kim de joq, búl basshylardyng әrqaysysynyng osy gazette ózindik óshpes orny bar. Basylymnyng shang basqan múraghatynda olardyng izi jatyr.

Tek, bir ókinishtisi, oblysymyzdaghy qasiyetti qara shanyraq ispetti búl gazetke orny tolmas oiran әkelgen, zardaby on jyldyqtargha sozylghan kesapatqa úshyratqan redaktor da kezdesti. Búl turaly aitpay ketu - shyndyqqa qiyanat jasau bolyp tabylar edi. Redaksiya degen újymmen esh uaqytta júmys istep kórmegen, gazetke sinirgen esh enbegi joq, bar artyqshylyghy elimizge belgili bir jazushynyng qoldauymen osy lauazymghy qonjighan keudemsoq bireu redaksiyagha kele sala, osyndaghy saydyng tasynday iriktelgen, barlyghy derlik sol kezdegi mandaygha bitken jalghyz Qazaq memlekettik uniyversiyteteining jurnalistika fakulitetin bitirip, tәjiriybe jinaghan saqa jurnalisterge ata jauynday tiyisti. Sodan kóp úzamay, Qanat Aujanov, Maqsútbek Otashev, Meyrash Jýnisbekov syndy jurnalister qughyngha úshyrap, aqyry talay kәsiporyndardy jaghalap, audarmashy bolyp ketti. Maqalalarymyzdy shygharghysy kelmey, shkafynyng tartpasyna salyp sýrley bergen son, belgili jurnalist Orazaly Jaqsanov ekeumiz arnayy shaqyrumen Qostanay qalalyq orystildi gazetine qyzmetke auystyq. Taghdyrgha ne daua, arada túp-tura tórt jyl ótken son, әlgi «mәngilik redaktorlyqtan» óte ýlken dәmesi bar «tóbesinen su ótpeytin» myqtymsyghan bastyqtyng ornyna keldik. Onda da sol kezdegi oblys әkimi Sergey Kulaginnin:  «Biz sizdi biraz kandidaturadan iriktep aldyq. Óziniz istegen gazettting jaman aty shyghyp, elge kýlki bolyp jatyrmyz. Osyny basqaryp, bir jónge keltirseniz» degen ótinishin jerge tastay almadyq.

«Jónge keltiru» degen aitugha ghana onay dýniye. Áytpese, ainaldyrghan tórt jyldyng ishinde gazetting qarjysyna qol salyp, qol salghanda mol salyp, gazetke dep bergen astyqty mashina-mashinasymen bazargha aparyp satyp, odan týsken mol qarjyny qaltagha basqan «asa isker biznesmen» redaktordyng әbden tyghyryqqa tiregen «pysyqtyghynyn» saldarynan qútylu ýshin on jyl boyy ter tóguge tura keldi. Tipti kezekti is-sapargha shyqqan sharuashylyq basshylary: «Mynau taghy da birldene súraugha keldi me?» dep kýdiktene qaraytyn. Sodan: «Pәlensheke bizding onday әdetimiz joq. Bizge qara shay berseng de jaraydy.Eng bastysy, bizdi oqyrmandarmen kezdestirseniz boldy. Tirajymyzdy kótersek degen oy ghana» dep aqtalugha mәjbýr edik. Sodan aqyry, әbden qúldyrap, gazetting aitugha auyz barmaytyn shamaly taralymyn 12 myngha deyin kóterdik. Oblysymyzdyng auzy dualy, belgili azamattardyng betin beri qarattyq.

Álgi jemqor redaktorymyz ne boldy deysiz ghoy. Eshtene de bolghan joq. Onyng istegen isining taza qylmys ekendigin ózge emes, Memleketik qauipsizdik komiytetining Qostanay oblysy boyynsha departamenti taygha tanba basqanday etip dәleldese de, sol kezdegi ózin qúdaydan kem sanamaytyn, әli kýnge deyin  sugha salsa batpaytyn, otqa salsa órtenbeytin әkimimiz ony janyn sala qorghap baqty. Ádiletti jazadan aman alyp qaldy. Aqyry, ózimen birge ketti. Ómirde múndaylar da bolady.

Jalpy, úzyn sózding týiini, redaktorlyq degen júmsaq oryntaqqa jayghasyp otyryp, jayly kólik minetin ýlken lauazym emes. Ol eng aldymen ózi oqyrmandar arasynda rezonans tudyratyn, oblysymyzdaghy ózekti mәselelerdi qamtityn, tereng saraptamalyq maqalalar jazyp, bylayghy jurnalisterge ónege kóretetin ústaz boluy shart. Ol búl ekining birining qolyna kele bermeytin, key-keyde abyroy әpere bermeytin qiyn sharua. Biz sonau 90-shy jyldardyng basynda Qostanay audanynda audan týgili sharuashylyq dengeyinde tek qana bir últtyng ókilderi ghana otyrghandyghy turaly «Qazaq basshy bola almay ma?» degen maqala jazghanbyz. Sony bireuler oblys basshylyghyna teris jetkizgen be, kim bilsin, meni «Búl baryp túrghan últshyl. Ózgelerge sabaq boluy ýshin sottau kerek» degen qyp-qyzyl dau tusyn. Sosyn amal joq, bir kezderde oblystyq partiya komiytetinde istegen, eki tilge birdey azamat, keyin osy gazetti basqarghan Baqytjan Núrmúhamedovtyng arqasynda osy maqalany sondaghy orys tilinde shyghatyn «Stroyteli kommunizma» degen gazetke basyp, basymyzdy әreng arashaladyq. Jurnalisterding basynda  key-keyde múnday da jaghdaylar bolady.

Minekey, atalmysh gazette biraz jyldar istegendegi bastan keshken birer oqighanyng bir parasy osynday. «Elden erekshe is tyndyrdym, redaksiyada júmaq ornattym» dep aita almaymyn. Alayda qazir tәp-tәuir tәjiriybe jinap, myqty jurnalister qataryna qosylghan Aytolqyn Ayqadamova, Qarlyghash ospanova pen Shúgha Qonqabay sekildi qyzdarymyzdyng ayaqtan túryp qalyptasuyna azdy-kópti enbek sinirsem, sol da medet. Sonday-aq kezinde Aybek Ybyraev sekildi tanymal jurnalisterdi qyzmetke tartyp, tәjiriybeli juranlisterding qataryn tolyqtyrdym dep aita alamyn. Múnyng syrtynda oblysymyz ghana emes, býkil respublikagha tanymal Orazaly Jaqsanovpen birge qyzmet atqarghanym da ózindik bir ýlken tariyh. Jalpy, sol kezdegi redaksiyada kóz shyrymen tauysyp, «gazetti qaytkende jaqsartamen» dep týn úiqysyn tórt bólgen jandardyng barlyghynyng da orny bólek.

Jaybergen Bolatov,

Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi

Abai.kz

2 pikir