Semey gerbin janartudyng qalay qiyngha soqqanyn, ony bekitu isining qanday joldarmen jýzege asqanyn, sol jolda kerauyzdardyng bizge tarttyrghan beynetin aitpau maghan qansha auyr bolsa da, barynsha mәde¬niyetti jetkizip, eshkimning shamyna tiymeytindey jazuym kerektigin  – ózime paryz sanadym?! Al qalghanyn solardyng úyatyna tapsyrdym!

I

Qazaqstan 1991 jyly 16 jeltoqsanda kenestik Reseyden azattyq aldy. Búghan arqalanghan Sekeng ekeuimiz (Serik Elikbaev – filologiya ghylymdarynyng doktory, professor) «Alash Orda tu tikken Semeyding student-jastarynyng azattyqqa qosqan ýndeui bolsyn» dep, filologiya fakulitetining «Tughan qalam – Semeyim» atty qabyrgha gazetin shyghardyq. Ol uaqta bizge týrkologiyadan dәris beretin professor Júmaghaly Shәkenov: «Keyin alashty zerttegende, qajetterine jaraydy», – dep alash arysy Ahmet Baytúrsynúly qúrastyrghan әlippening tóteshe әripterin de ýiretetin. Ony mengergen student alash arhiyvimen júmys istep, arystarymyzdyng qoljazbalaryn oqy alatyn. Sodan tóte jazugha degen qyzyghushylyghym oyanyp, alash tarihyna danghyl jol ashyldy.  Gazetimiz de tóte jazumen aiyna bir ret jaryq kórip túrdy. Ardaqty ústazdarymyz – professor Qayym Múhamedhanov pen professor Quandyq Mәshhýr-Jýsipov aqyl-kenesterin ayamaytyn. Júmysqa qúnygha kiristik. Birde gazet mandayshasyna qala gerbin qoy jóninde oqyrmandarymyzdan úsynys kep týsti. Kenestik gerbti jii kórip jýrsem de, patshalyq gerbti alghash kóruim edi. Gerbte qazaq jerin iyelengenderding «qazaqtardy baghyndyrdyq» degen otarlyq sayasaty menmúndalap túr eken. Qanym qatyp qaldy. «Biz – azat elmiz. Búnyng bizge týkke qajeti joq. Bizding óz gerbimiz boluy tiyis» degen oy sol sәtten jýregime úyalady. Gazet arqyly qala gerbin janartu jóninde bastama kóterdik. Student qauymnyng pikirleri jariyalanyp, gerb mәselesi qoghamda qyzu talqygha týse bastady. Bir kýni (1993) oblystyq әkimdikke shaqyrtty...

Sodan beri kreslosynda jauyrgha qonghan sauysqanday jabysyp otyratyn, arasynda ýlgi bolar ýlkeni joq, qoya qoyayyn deytin kishisi joq, sózderi kóp, isteri nól talay mýsәpir әkimdi kórip kelem. Solardyng qanshama arystyng mysyn basyp, talabyn talqandap, adymyn ashtyrmaghan keseldisimen de, әrkimning auzyn jalap ýirengen ezbesimen de, tabanynyng býri joq kezbesimen de, jerden basyn kótermey kózining astymen alaya qaraytyn búqakózimen de, qara sudy teris aghyzyp, o tóbening tozanyn bú tóbege qosatyn aduyndysymen de, shýldirlegen «chernorusymen» de, ózinen lauazymdy bireu kórse qostay-qoshtay ketetin jandayshabymen de,  eshqashan eshkimdi keshirip kórmegen, kek aludy ghana kózdegen, qit etse ashudyng jeteginde ketkish yzaqorymen de, ýnemi әr qadamyn sanap-basyp, artyq-kemin ólshep-piship jýretin eseptegish qumýiizimen de, ruhsyz, qúlminezdisimen de qyzmettes boldym. Solardyng birde biri Semeyge әkimdigin tanytsa da, azamattyghyn tanytpap edi. Syptyghyrday bolyp kelip, qampiyp qaytty. Salauattanyp qaytqandaryn kórgem joq. Áyteuir kóshede qazday tizilip, samsap túrghan patshalyq gerbterding memleketimizding ishki sayasatyna jat ekeni aidan anyq bolsa da sony ózgertuge eshbirining zauqy soqpady. Jaltaryp jauap bere salatyn. Soghan qaraghanda olargha bәribir bolghan sekildi...

II

Múnyng bәri aitar auyzgha onay. Alayda men qaraghaygha bitken qarsy bútaqtay «Semeyge jana gerb qajet» degen oidan 21 jyl boyy aryla almadym. Kýnine bir uaq gerb jayly aitpasam, otyra almaytyn halge jettim. Namysym da keudemdi tyrmalap, qan josa etti. 31 jyl boyy ýy serigim ghana emes, ómir serigim bolyp kele jatqan jan jarym, joghary sanatty nevropatolog dәriger, Medisina ghylymdarynyng magistri, Densaulyq saqtau isining ýzdigi Symbekenning (Symbat Ábdikәrimova) ózi alanday bastady. Tughan-tuysymnyng da, dos-jaranymnyng da, qyzmettes-әriptesterimning de mazasyn alyp bitken em (Qazirgi kýnge deyin jana gerb avtory Erekene kýn qúrghatpay telefon shalatynmyn. Ol da janyn qoyargha jer tappay, mening kebimdi 10 jyl kiyip keldi ghoy). IYә, uaqytynda aitylmay qalghan sóz, istelmegen әreket týn jamylyp kep ózindi tabady eken. Tauyp qana qoymaydy, it bop qauyp, jylan bop shaghady eken...

21 jyl. Búl әriyne tarih ýshin qas qaghym sәt bolsa da, men ýshin az uaqyt emes. Alghash ret 2001 jyly «Semeyge jana gerb qajet» dep, dóngelek ýstel ótkizgenimde «tughan elin, kindik qany tamghan jerin sýn qúshtarlyghy boyyna úyalay bersinshi» degen oimen janyma ertip aparghan kishi úlym 6 jasta edi, qazir 27-de. Mening bir taqyrypty osynshama jyl qauzap kele jatqanymdy kórip ósken úlymnyng birde jany auyryp: «Áke, Semeyding gerbi tóniregindegi toqtam qashan jasalady, ózi a?», – degende úyattan jerge kirip kete jazdaytynmyn. Osy jyldar aralyghynda (2001-2022) gerbke baylanysty 25 ret týrli dengeyde basqosular ótkizip, 39 maqala jazyppyn. Tәuelsizdigimizding 31 jylynda qalamyzda bolghan 11 әkimning 9-nyng aldynda bolyppyn...

2001 jyly «Nar tәuekel» dep osy iske kirisken son, aldymen jeke túlgha retinde 2007 jyly «Tughan qalam – Semeyim» qoghamdyq qoryn qúryp, zandy túlgha retinde 2012 jyly Semey qalalyq әkimdigining inspektory bola jýrip, 2013 jyly «Aq jol» partiyasynyng Ortalyq apparatynda iydeologiya departamentining diyrektory bolyp, 2015 jyldan Mәdeniyet jәne sport ministrligining saraptama kenesining geralidist-sarapshysy bolyp, «Semeyding gerbin janartu qajet» degen iydeyamdy jalghastyra berdim...

2002 jyly (Ol kezdegi әkim – Amangeldi Qajybaev) Semeyding jana gerbine arnalghan 1-shi «ashyq konkurs» ótti. Komissiya qúryldy. Oghan suretshiler men dizaynerler qatysty. Biraq, bir әttegen-ayy konkursqa úsynylghan jobalardyng kóbi patshalyq jәne kenestik iydeologiyadan әri asa almaghandaryn anghartty. Tәuelsizdigimizdi tasqa tanba basqanday aighaqtaytyn joba tabylmady. Konkurs nәtiyjesiz ayaqtaldy.

2007 jyly qalamyzgha Elbasy Núrsúltan Nazarbaev kelip, Semipalatinskini – Semey dep ózgertkennen keyin, semeylikterge patriottyq ruh beretin, «Tughan qalam – Semeyim» degen quatty elúrandy qalamyzdyng qaq ortasyndaghy toghyz qabatty ghimarattyng (Býgingi salyq komiyteti) qas betine ilip qoydyq. Sol jyly «Tughan qalam – Semeyim» degen әn dýniyege keldi. Ákimdikte de (Ol kezdegi әkim – Meyramhat Aynabekov) qozghalystar bastalyp, Semeyding jana gerbine 2-shi ret «jabyq konkurs» jariyalandy. Jabyq konkurs bolghandyqtan, ony kópshilik bilmey de qaldy. Biraq aralarynan layyqty joba shyqpaghan sebepti ol is-shara da nәtiyjesiz ayaqtalghan edi...

Alayda dәl osy Meyramhat Aynabekov alash arystarynyng songhy túyaghy sanalatyn ústazymyz – Qayym Múhamedhanovqa ózi túrghan kóshening basyndaghy mýiisten «alleya» ashyp ketti. Alash ruhy sizdi jelep-jebep jýrsin, Meyramhat agha!

III

Semeyding jana gerbining avtory Erlan Ámirbekpen 2011 jyly tanystyq. Ol mening jergilikti «Semey-Qazaqstan» arnasynan gerb turaly bergen súhbatymdy kórip qalypty. Mine, dәl sol kýnnen bastap Semey gerbining jyryn siz-biz desip, birge jyrlap kelemiz. Men onda әkimdikte qyzmet isteymin. Erekeng osy jyly Semey әkimdigining (Ol kezdegi әkim – Aybek Kәrimov) gerbke arnap 3-shi ret ótkizgen «jabyq konkursyna» laqap atpen qatysty. Biz ony konkurs ayaqtalatyn songhy kýni keshke taman ghana shaqyrttyq. Sebebi jabyq konkurstyng tәrtibi solay, syrttan, bóten eshkim qatyspauy kerek. Qyzyq bolghanda, onyng jazatayym úsynghan 3 jobasy da «ýzdik» shyqty. Ishinde 7 qarlyghashy bar jobasy әkimge únaghan eken, qalanyng bas arhiytektorymen (Qaldybek Qoqilanov) ashyq talqylaugha da kóshken edik. Biraq ókinishke qaray, «Apam aralasqan ertegi onbaydy» degendey, búghan orta joldan bir kerauyzdar aralasyp, ayaghyn siyrqúimyshaqtatyp, súiyltyp jiberdi... «Sheshim býgin ne erteng shyghyp qalar» dep, kýte-kýte kýderi ýzilgen Erlan bir jyldan keyin әkimning qabyldauynda bolyp, júmystaryn qaytaryp aldy... Mine, tap osy kezden «Erekenning shyrghalangha toly 10 jyly»  dep atalatyn 10 seriyaly hikayanyng 1-shi seriyasy (2011) bastaldy da ketti... Iya, qúday, shydam bere kór dedik... Hikayanyng bitip bolmaytyn 2-shi (2012), 3-shi (2013), 4-shi(2014), 5-shi (2015) seriyalary jýrip jatty... Meni qoyshy... Patshalyq gerbti ketire almay, jana gerbti keltire almaghan Erlan әdiletsizdik tauqymetin óte kóp tartty. Jana gerbke qarsy adamdar onyng sonyna sham alyp týsti. Óz qyzmetkerlerine degen iltipat men ayaushylyqtan maqúrym mәdeniyet salasynyng ozbyr basshylary saghyn syndyrmaqqa tyrashtandy, moralidyq jaghynan tómpeshtedi, otqa-sugha iyterdi, ósekke ilindirdi, júmysynan quugha әrekettendi, bәleqor dedi, oppoziysener dedi, taqpaghan laqap attary, aitpaghan bylapyt sózderi, atpaghan uly oqtary qalmady, aqyry qol júmsap, úrugha da bardy, biraq jasyta almady...  Erlan sol qaskóilermen 9 jyl alysty-júlysty... Zandy qyzmeti Semey qalalyq Mәdeniyet sarayynyng qongshy-suretshisi bola túra, «saghan basqa kabiynet joq» dep, ony adam tózgisiz, tek kereksiz, synghan zattardyng qoymasy bolugha ghana jaraytyn, terezesi de joq, auasy ainalmaytyn, kók sasyghan tar jertólege (podval) otyrghyzyp qoydy. Erlan sol jertólede taban audarmay, 9 jyl júmys istedi. Búl – sauyqtyrmaytyn, sau adamdy jyndygha ainaldyratyn jertóle edi...

Álgi óshtesken ekeuding bir-birine dónaybat shegip: «Tóbene әngir tayaq oinatamyn» dep kijinetini bar edi ghoy. Solar aitpaqshy, Erlannyng tóbesine shyn mәninde әngir tayaq oinatty. Ol otyratyn jertóle tura sahnanyng astynda bolatyn. Tang atqannan kýn batqangha deyin qiqu bir tolastamaydy. Konsertterdi t.s.s. mәdeny is-sharalaryng ainalayyn bop qaldy oghan. Án aityp, by biyleytin sahnada sporttyq jarystar da týidek-týidegimen ótedi. Soraqylyqtyng kókesin ziltemir kóterushilerding 3 kýndik jarysy bolghanda kórdi ol. Jertólening tóbesinen 3 kýn boyy topyraq jauyp túrdy. Onda otyrmaq týgili ishine kiruding ózi múng boldy. Diyrektory men qalalyq mәdeniyet bólimining basshysyna aityp kórip edi, olar pysqyrypta qaramady. Búdan asqan qorlyq bola ma, ózi? Aqyry Erlannyng shydamy tausyldy. Myna bassyzdyqty viydeogha týsirip, ghalamtor jelisine salghannan basqa amaly da qalmady... Qazir onyng densaulyghy syr berip jýr, jýikesine edәuir salmaq týsken, jýregi shanshidy, kózi dúrys kórmeydi, keudesi syryldaydy, búryndary el qatarly qan tapsyryp kelip edi, endi qany alugha jaramay qaldy, t.b. oghan kórsetken 10 jylghy qiyanatty aityp tauysa almaspyn... Búiyrtsa, biylghy jyldyng sonyna qaray shyghatyn, Semey gerbining tayghaq keshuli taghdyry jayly «Jylan joryghy» kitabyma jazarmyn!..

IV

«Qazanshynyng erki bar – qaydan qúlaq shygharsa» degendegi qazanshy – әkim. Ózin sol ónirding qojayyny sezinetin әkimning qoldauynsyz bir is óristemeydi.  Ákimderge kýni qarap qalghan qauqarsyz halyqqa ainaldyq. Bizge osy jyldar aralyghynda bolghan Semey әkimderi men Shyghys Qazaqstan oblysy әkimderining bireui de kónil audarghan joq. Ulap-shulap qoyady dep oilasa kerek. Alda-jalda kezige qalsaq, әne-mine dep, qyzyl sózdi sorpasha sapyryp, aldap-sulay salatyn. Qúldyq sananyng jemisi ghoy, Semeyding gerbin janartu qajet desek – tóbelerinen jay úrghanday bastary salbyrap, tizelerine týsip ketetin. Al shyn mәninde, jana gerbke ne ýshin kedergi jasaytyndaryn ózderi bilmeytin. Sosyn amalsyzdan gazet pen telearnalargha shyghatynbyz. Biraq ony da («Egemen Qazaqstan», «Zaman Qazaqstan», «Ertis óniri», «Qazaq ýni», «Euraziya» kanaly, «31 kanal», «Azattyq radiosy», Bak.kz El.rz t.b. sayttar) shybyn shaqqan qúrly kórmeytin. Ózderiniz de bilesizder, Egemen Qazaqstannyng atasy, keshegi kenes kezenining bas gazeti bolghan Sosialistik Qazaqstangha bireudi maqtap jazsa – onyng qyzmeti jogharylaytyn, jamandasa – tómendep, qúrdymgha ketetin. Oghan sol kezding júrty «Gazetpen ministrdi de úryp jyghugha bolady, shybyndy da óltiruge bolady» deytin mәtel shygharghan edi. Óitkeni Sosialistik Qazaqstan gazetine shyghu – bireuding baghy, bireuding sory bolatyn...

«Álәulәilimi» bitse, «hәlәulәilimin» aita beretin әkimderden esh qayran bolmaghan son, Preziydentke, Premier-ministrge, Bas prokurorgha, Ishki ister ministrine, Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining tóraghasyna, «Núr Otan» (Qazirgi Amanat) partiyasynyng tóraghasyna birneshe ret hat jazdyq. Biraq ruhany mesheulikting odan da ótken soraqy kórinisterining ýstinen shyqtyq. Bәlkim olar sol hattarymyzdy oqymaghan bolar. Oqysa da bayybyna barmaghan shyghar. Tek qana bizdi әjualap, «it itti, it qúiryghyn júmsaydynyn» kerimen bir-birine jiberdi de otyrdy. Memlekettik mekemelerding ayaq dobyna ainaldyq...

Qazirgi kýnge deyin (24.06.2022) tuys pen dosty bylay qoyghanda, toygha ne ólim-jitimge barsaq bizdi biletin júrt qaumalap:

– Aydyn, Erlan! Qalamyzdyng gerbi qashan qabyldanady? Ne istep jatyrsyndar, búl ózi sheshile me, sheshilmey me, bizden qanday kómek kerek?» – dep shynymende janashyrlyq tanytyp jatsa, keybireuleri synshyl, minshil, keleke qylatyn kózqaraspen jymysqylana kýlip:

– E, senderding jana gerbtering kimge kerek, bos sóz, osyny qinalmay, tastasandarshy», – dep mýsirkeydi. Dese-desin, qaysybirinning auzyna qaqpaq bolayyq deytinbiz...

V

2016 jyly Semey әkimdigi (Ol kezdegi әkim – Ermak Sәlimov) gerbke 4-shi ret «ashyq konkurs» ótkizdi. Erekeng búghan da qatysty. Osy konkurstyng ótuine әkimning sol uaqyttaghy kenesshisi, alashshyl, memleketshil azamat  Marat Musin tikeley yqpal etti. Eger búl kisi kýsh salmaghanda, konkurstyng ótui neghaybyl edi. Rizamyz sizge, qúrmetti Mәke! Ghasyrlyq ghúmyr tileymiz!

Konkurs ashyq bolghan son, әkimdik saytynda konkurs sharttary jariyalandy, konkurs komissiyasy qúryldy. Talapkerler jobalaryn komissiya mýsheleri aldynda qorghady. Baghy janghaly túrghan gerb qoy, osy joly da Erekenning jobasy ýzdik shyghyp, jenimpaz atandy. Kýn senbi bolghandyqtan, әkimning sheshimi dýisenbi kýni shyghady dep kýtildi... Biraq... biraq... taghy sol apam aralasqan ertegi bolyp ketti... Endi «Erekenning shyrghalangha toly 10 jyly» dep atalatyn 10 seriyaly hikayanyng 6-shy (2016) seriyasy bastaldy... «Iya, qúday, shydam bere kór» dep tiledik... Úzaq-sonar iyregi men búrany kóp 7-shi (2017), 8-shi (2018), 9-shy (2019), 10-shy (2020), 11-shi (2021), 12-shi (2022) seriyasyna jetkende hikaya ayaqtaldy-au, әiteuir... Uh, dedik!

«Sonda Semeyding gerbin janartugha kimder qarsy boldy?» degen mәndi bir súraq ózinen-ózi kóldenendeydi ghoy aldymyzdan. Búghan negizinen eki top qatty kedergi jasap, ólerdey qarsylyq tanytty.  Onyng birinshileri – bayaghy qojayyndaryna bir kezderi bergen anttaryna adaldyghyn saqtap jýrgen qúldyq sanaly sheneunikter, ekinshileri – ózderin joghary sortty ún sekildi sanaytyn impershil pighyldaghy shovinister. Mine, osy eki top kenestik kezenning gerbin de mise tútpay, odan attap ótip, kózge ilmey, patshalyq kezenning gerbin qayta janghyrtudy kóksedi. Eger biylik tarapynan gerb turaly bireu birdeme dese, ile respublikalyq, oblystyq orystildi tәuelsiz basylymdar, sayttar shulap shyghatyn, bizdi býitip jatyr, sýitip jatyr dep. Maqsattary әkimdik pen mәslihatqa aldyn ala BAQ arqyly qysym kórsetip – patshalyq gerbti saqtap qalu edi. Men endi, búlardyng 1991 jyldan bergi qylyqtary men kórsetken qúqaylaryn jipke tizbey-aq qoyayyn. Ony kelesi kitabymnyng enshisine qaldyrayyn...

2018 jyly Semey qalasynyng 1177 jyldyq ata tarihyn ysyryp qoyyp, 1718 jyly otarshyldar salghan Semipalatinsk bekinisining 300 jyldyghyn toylaymyz dep órekpigen búlardyng eng basty maqsaty – 1851 jylghy patshalyq gerbti kóterip  shyghu boldy. Ákim ol zymiyan әreketting iydeologiyalyq astaryna ýnilip jatpay-aq, salghan jerden bas shúlghyp, kóne ketti. Ákimnen resmy rúqsat alghan son, is-sharany ótkizuding júmys jospary men baghdarlamasy ssenariyimen qosa jasalyp, qala boyynsha, keng kólemdi dayyndyq jedeldete bastaldy. Mekemeler men úiymdargha shúghyl tapsyrmalar berildi. Ákimning aitqany zang emes pe? Oghan myna bassyzdyqty toqtat deu – qara tasqa baryp kýnde aighaylaghanmen birdey edi (Abay). Anda-mynda hat jazghanymyzben onymyz bos dalbasa, byljyraq sóz bolyp shyqty. Shenunikter bir-birimen jemtiktes qúzghyndar siyaqty birine-biri siltep, sileydi de otyrdy. Abyroy bolghanda, Egemen Qazaqstangha jibergen maqalam shyqty (04.01. 2018.) Onda men: «Últtyq Qauipsizdik komiyteti qayda qarap jýr?» dep súraqty tótesinen qoyyp em, Semeydegi әkim men әlgi shovinisterding әreketi sap tyiylyp, aram oilary jýzege aspay qaldy. Osy maqalamen irkes-tirkes «Kýndey kýrkiregen elmiz» (2018) degen kitabymda jaryq kórdi. Onda bәrining atyn atap, týsin týstedim. Áreketterin әshkereledim. Búdan keyin olar maghan búrynghydan beter óshikti... «Andyghan jau almay qoymaydy» degen. Týrli aila-sharghymen qyzmetimnen ketirip tyndy... Ósek-ayangha ildi... Men basqa jaqqa auysugha mәjbýr boldym... Biraq uaqyt – tóreshi degen ras. Bәrin óz ornyna qoydy. Kýnning de kýrkiregennen keyin  – jaughany jaqsy eken... «Betke shyqpay túra ma jýrek izi?» – dep Shәkәrim atamyz aitqanday, men әubasta (1991) ústanghan iydeyamnan auytqyghan joqpyn. Semeyding jana gerbi qabyldanghansha ózime de, ózgege de maza bermedim. Endi barlyq qiyndyqa toly joldarym óng men týstey ótti de ketti... Jýregimde mәngi óshpestey izderin qaldyryp...

Osy joldardy menimen birge jýrip, sonyna deyin tabandylyq tanytqan, Úly Abaydy tudyrghan Tobyqty elin Shynghystaugha kóshirip әkelgen eki adamnyng biri Mamay batyrdyng býgingi jenimpaz úrpaghy, Semey gerbining avtory, ekeuimizdi Semeyding gerbi dostastyrghan dosym – Erlan Shayahmetúly Ámirbekke kýlli semeylikterding atynan raqmet aitamyn! Býginde – Erekennin, Erlannyng jansebil enbegin halqy quattap, maqtanysh etip otyr. Azamatsyn, Ereke! Mineki, endi sening ghaziz esiming Semeyding tarihyna taspen qashalyp jazyldy! Enbeginning jemisin kóruine shyn jýrekten tilektespin! «Er qimylyn arman sheshedi, er armany el bolu» degen – osy!

Semeyding jana gerbin bekitu isinde bizge tilektes, tileules bolyp, moralidyq qoldau kórsetken, is-әreketterimizding keng mazmúnda nasihattalyp, tanymaldyghy artuyna ruhany kýsh-quat qosqan, Semey ónirine belgili túlghalar – Omarbek Bayuaqovqa, Qayrat Mirashevqa, Marat Qúrmanbaevqa inilik iltipatpen basymyzdy iyip, ýlken alghys aitamyz. Sizderdi Semeyding kiyesi qoldasyn! Alash arystary men Abay atamyzdyng ruhy kótersin! Ózderinizdey inilerine zer salyp jýretin esti aghalarymyz kóp bolsyn!

Endigi aldaghy mindetterding biri – Semeyding gimnin aiqyndau. Mәselen, Qostanaydyng gimni 2014 jyly qabyldanghan. Gimn sózin – aqyn Serik Túrghynbekov, muzykasyn – kompozitor Kenes Dýisekeev jazypty. Demek, bizde de gimnge oryn boluy qajet. Búl halyqtyng tughan qalasyna degen patriottyq sezimi men sýiispenshiligin qalyptastyrady...

VI

Semey búrynnan da oblys bolghan, al oghan Abay esimin beru júrtshylyqtyng kókeyine qonyp, kónilinen shyghyp otyr.

4-shi may  Abay oblysynyng dýnie didaryna kelgen tarihy kýni! 1997 jyly 4-shi mayda jabylghan Semey oblysy 2022 jyly 4-shi mayda Abay oblysy bolyp qayta ashyldy. Ortalyghy – Semey qalasy bolyp bekidi. Preziydentting Jarlyghy 8-shi mausymnan kýshine endi. Oblystyq mәslihat jasaqtalyp, hatshysy saylandy. Oblys әkimi qyzmetine kiristi.

Janadan qúrylghan Abay oblysyna ózim kópten biletin jәne airyqsha syilaytyn Núrlan Úranhaev әkim boldy degende, «Qoy, úly dýbirge jete almay oibaylap ólgenshe, aiqaylap óleyin» dep, búiyrghan kýni Semeyge jettim. Tәrtip boyynsha, oblys әkimining qabyldauyna aldyn ala jazylyp em. Erekendi de bәribir taghat tauyp otyra almaysyng ghoy dep, qasyma ertip aldym. Ol kire beristegi ýlken zalda kýtip qaldy. Ákimge kelgen kisining qarasy da  qalyng eken. Eki tyshqan qatar jaryssa, biri syimay qalatynday qabyldau bólmesining aldy lyq toly. Birining etegin biri basqan júrt әldenege qúlaqtaryn týrip, demderin ishine tartqanday tym-tyrys mýlgigen qalpy túr. Keybirin tanyimyn. Bireuleri timiskilep, tintip qaraydy. Key qazaqy minezding siqy búl... Jazylghan uaqytym ótip ketti. Tosqanyma bir saghattan asty. «Bir adamnan song kiresiz» degennen keyin, ýlken zalda taqymyn qysyp, zorgha shydap otyrghan Erekendi qabyldau bólimine shaqyryp: «Sen osynda otyra ber, kerek bolyp qalarsyn» dep em, hatshy qyz júlyp alghanday: «Joq, siz ghana kiresiz» dep, shap ete qaldy. Ýnsiz bas iyzedim. Birazdan son, әkimge kirip kettim...

Ákim әdeppen qarsy aldy. Sózge saran, iske myrza әkimmen qyzyl jelpinissiz qonyr әngime órbittik. Artyq-kemi joq, 21 minut boyy. Ákimning adamy tanymyna, toqtamyna kónil toghayttym. 21 jyl boyy  bitire almay kele jatqan isimdi, 21 minutta ghana alysqa qargha adym da ozdyrmay, erin úshymen, emeuirinimen bitirdi. «Er jigitting artyqshylyghy bir-aq auyz sózinde» degen bar emes pe?! Men osynday bir minezdi jandardy jaqsy kórem. Bir minezdilik, jalt bermeu – jaqsynyng birinshi belgisi! Alash kósemi Álihan Bókeyhan: «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» dep bilip aitqan eken. Elim deytin naghyz erge tәn minez ghoy adamnyng boyyndaghy eng jaqsy qasiyetterin oyatyp jiberetin. Jana әkimimiz birinshi kezekte sharua ekenin óz jeke bas ýlgisimen kórsetti. Semeyge jana lep ala kelipti. Janym jaylandy, jýregim kenidi, kónilim kók dónenge qayta mindi. Bú zamandaghy adamgershilik jayly jyrdy osy tústan bastasaq ta bolady eken...

VII

2022 jyldyng 24 mausymynda tanertengi saghat 10:00-de Semey qalalyq mәslihatynyng kezekti 25-shi sessiyasynda deputattar Semey qalasynyng jana gerbin bekitti. Sonau 1851 jyldan beri qara tastay qalshiyp, ózgermeytindey bolyp túrghan imperiyalyq patshalyq gerb kelmesting kemesine minip kete bardy. Otarsyzdandyru ýderisi Semeyden bastaldy. Endi búl ózgeris ózge ónirlerde de jalghasyn tabuy tiyis dep sanaymyn!

Semey әkimdigi búghan deyin ýsh ret (2007-2013-2016) zandy týrde bayqau ótkizgenimen jenimpaz bolghan jana gerbti qabyldau mәselesin týrli jeleulermen keshiktirip kelgen edi. 2021 jyly 25 qarashada Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Arhiv isteri jәne qújattamany basqaru komiytetining Memlekettik rәmizder jәne geralidikalyq mәseleler jónindegi Saraptama kenesi kýn tәrtibinde Semey qalasy gerbining ózgertilgen jana núsqasyn qarap, talqylady. Negizi kenes mýsheleri ghana qatysugha tiyis búl otyrysqa Mәdeniyet jәne sport ministrligi Arhiv isteri jәne qújattamany basqaru komiytetining tóraghasy Quat Borash Semey qalalyq әkimdigining ishki sayasat bólimining basshysy Aybek Tólegen men Semey gerbi jobasynyng avtory Erlan Ámirbekti arnayy shaqyrtumen qatystyrdy. Mýddeli eki tarap ta tyndalyp, jobany bekituge rúqsat beru ne bermeu turaly kenes mýsheleri ashyq dauysqa saldy. Alghashqylardyng biri bolyp sóz alghan Memlekettik Eltanba avtory, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory Jandarbek Mәlibekov: «Birinshiden, gerbting sayasaty dúrys, iydeyasy ómirshen, argumentteri aiqyn; Ekinshiden, geralidikalyq belgileri geralidika talaptaryna sәikes; Ýshinshiden, qalanyng keshegi, býgingi bet-beynesin bildiretin kiyeli shanyraq, aspaly kópir, qaraghayly orman, ashuly kitap, qos órkeshti týie, ainala qalyqtap úshqan jeti qarlyghash t.b. elementteri óte sәtti tandalghan», – dep ózining ong kózqarasyn bildirse, Qazaqstan Dizaynerler Odaghynyng tóraghasy, T.Q. Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng professory Qambarbek Kóshenov: «Gerb Semeyding ózindik bolmysy men tarihy ornyn aishyqtap túr. Ónirding tabighy erekshelikterining kórkemdik mazmúny men mәni bir birimen ýilesim tapqan. Semey degen ataudy alyp tastasa da, onyng Semey ekeni birden bayqalady» – dedi. Kenes mýsheleri kópshilik dauyspen Semey qalasy gerbining ózgertilgen jana núsqasyn №3 hattama negizinde qoldanysqa engizudi qoldady.

Jalpy ministrlikting tәjiriybesinde, ónirlik dengeydegi rәmizderdi respublikalyq dengeyda talqylau búryn-sondy bolmaghan. Búl qazaq geralidikasynda janaru ýderisi bastalghanynyng kórinisi. Mәdeniyet jәne sport ministrligi 2015 jyldan beri ónirlik rәmizderge jyl sayyn monitoringtik júmystar jýrgizip, saraptamalyq taldaular jasap, salystyrmaly kesteler týzudi belgili bir jýiege týsirdi. Byltyrghy (2021) monitoringtik júmystar barysynda jinalghan ónirlik rәmizderding ishinde eki birdey konkursta jenimpaz bolyp, «ýzdik joba» dep tanylghan Semey gerbi de bar edi. Osy túrghydan alghanda, Semeyding jana gerbi – Mәdeniyet jәne sport ministrligining «pilottyq jobasy» bolyp tabylady.

VIII

«Ne shyqsa da ózimizden shyghady» deushi me edi, әriyne, jaqsy jaghynan aityp otyrmyn. Alayda Semeyge jiberilgen әkimderding qay-qaysysynyng bolsa da qasynda jýrip, «maltabar men nantabargha» ainalghan kenesshi, qosshy, jetkizushi, taghy kim bar edi, sybyrlap bolsa da «elden úyat boldy ghoy» dep olargha eshteme aitpaghan. Ashyghyn aitpaghan, mәimónkelep, aldausyrata bergen. Sonday kerauyzdardyng kesirinen Semey gerbin janartu mәselesi 21 jyl boyyna 1 sheshimin tappay qoydy. Álgi kerauyzdar osy joly da bar aila-sharghylaryn qoldanyp, kedergi jasaugha tyrysty. Eger Memlekettik rәmizder men ónirlik rәmizderge jauapty Mәdeniyet jәne sport ministrligining Saraptama kenesi rúqsat berip, oghan Abay oblysynyng әkimi Núrlan Úranhaev pәrmen bermegende, Semey gerbi biylda qabyldanbaushy edi. «...Yzghynday elding ortasyndaghy óner-bilimnin, sauda-kәsiptin, ot arba, ot kemelerding toghysatyn kindigi, qara shanyraghy – Semey. Semey – bir guberniya elding miy. Aqyl-oydyng tabysy Semeyde. Semey – bir guberniya elding jýregi. Semey býlk etse, bir guberniya el býlkildeydi», – dep alash arysy Jýsipbek Aymauytúly joghary bagha bergen kiyeli Semeyding iydeologiyasy men mәdeniyetin jardyng shetine sýiretip әkelgender әkimdikte әli jýr. Olardyng Jana Qazaqstanmen birge janarugha qúlqy da, niyeti de joq. Syldyraghan aldau sózden ne payda, óz júrtyn sýier jýrek bolmasa. «Zar shyghady tilimnen» dep Abay bosqa jylady ma? Jasyratyn nesi bar jәne eshkimning ókpesi bolmasyn, ótteri jarylyp ketse de aitayyn: Semey әkimdiginde pispegen shiyki sýtting qaymaghy sekildi júghymsyz, әkimning qabaghy men yghyna tez beyimdelgish, prinsiypi joq jaghympaz, ózin it minip, shoshqa baghyp jýrgendey sezinetin kórkókirek sheneunikter óte kóp. Endi gerb bekitilip edi olar qazirgi trendpen «hayp» qua bastady. Búlardiki endi «Sasqan ýirek – artymen sýngiydinin» keri ghoy. Búryn jana gerb qabyldayyq desen, qabaqtaryna qar qatyp, kirpikterine múz tonyp, kózderine uayym úyalaytyn edi búl kerauyzdardyn. 21 jyl qúrghaq uәdemen әure-sarsangha týsirip keldi. «Uәde – erding opasy» deytin qazaq bergen uәdesin oryndamaghan suaytty «opasyz», aitqan sózi men istegen isi sәikes kelmeytin eki jýzdini – «aramza», Ata zangha bir qolyn qoyyp, ekinshi qolymen jýregin ústap: «Halqyma adal qyzmet etemin. Ata zang talaptaryn mýltikisiz oryndaymyn», –  dep ant berip, syrt ainala sol antyn úmytqan jetesizdi – «antúrghan» dep ataghan. Al osynday opasyz, aramza, antúrghan sheneunikterge ózinnin, balalarynnyn, nemerelerinnin, aghayyndarynnyn, dostarynnyn, elinnin, tilinnin, jerinning t.s.s. taghdyryn senip tapsyra alasyng ba, әriyne, oghan qaqyng joq qoy?!

Endi, janarghan Semey qoghamy elge qadirsiz, uәdesinen ainyghysh, qyryq qúbylghan minezge ie «halturshik sheneunikterdi» qajet etpeytin shyghar. Jana Qazaqstannyng jana oblysy jana kadrlarmen jana tarihyn bastasa eken deymin. Óitkeni býkil últ, barsha júrt qazaqtyng ruhaniy-mәdeniy-tarihy әleueti toghysqan kiyeli meken dep qaraydy Semeyge...

Aydyn Rysbekúly

Abai.kz