Býgin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev beynejazba arqyly «AMANAT» jastar qanatynyng kezekten tys VI Sezine qatysushy delegattargha qúttyqtau sóz arnap, el jastaryna arnayy ýndeu joldady. Sezd barysynda jastar qanatyn transformasiyalaudyng jana baghdarlamasy qabyldanyp, Ortalyq kenesting qúramy men jastar úiymynyng atauy ózgertildi.

Aqmola oblysynyng Zerendi auylynda ótip jatqan Sezding plenarlyq otyrysyna elimizding barlyq ónirinen 350-den astam delegat pen qonaq qatysty.

Plenarlyq otyrys barysynda Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev «AMANAT» partiyasy jastar qanatynyng kezekten tys VI Sezining delegattaryna arnayy ýndeu joldady.

Onda Preziydent Jana Qazaqstannyng jastary airyqsha týsinuge tiyis ýsh manyzdy baghytty atady.

Olar – tereng bilim, enbekqorlyq jәne otanshyldyq qasiyet.

Birinshiden, Memleket basshysynyng aituynsha, kózi ashyq, kókiregi oyau azamattar eldi algha bastaydy, bolashaqtyng kilti sifrlyq tehnologiya men innovasiyada. Sondyqtan birneshe til bilip, týrli kәsip iygeru jastardyng qolynan keledi. Preziydent atap ótkendey, elimiz bәsekege qabiletti boluy qajet. Halqymyzdyng әl-auqatyn arttyryp, túrmys sapasyn jaqsartu kerek.

Memleket basshysynyng aituynsha, bilimdi әri bilikti órender ghana biyik maqsatqa jete alady. Elge tirek bolu – әrbir jastyng múraty. El jastardan tyng bastamalar jәne ozyq iydeyalar kýtedi.

Ekinshiden, jastar adal enbekti baghalap, ruhy biyik, sanasy sergek bolugha tiyis. Jana zamannyng jaqsy qasiyetterin boygha sinire otyryp, jahandanudyng jaghymsyz әserlerin de esten shygharmau kerek. Memlekettik mýdde bәrinen biyik túruy  kerek ekenin aita kelip, Preziydent әrbir jasty ana tilin, ata dәstýrin, tól tarihyn biluge ýndedi.

Ýshinshiden, otanshyldyq qasiyet turaly Memleket basshysy әrkim qogham aldyndaghy jauapkershiligin tereng sezinu kerek ekenin, tughan elge qúrmet jalyndy sózden emes, jasampaz isten kórinetinin, aldyna maqsat qoyghan azamat naghyz memleketshil túlghagha ainalatynyn erekshe atap ótti.

Qasym-Jomart Toqaev sózin qorytyndylay kele, agha buynnyng jastargha zor ýmit artatynyn, ony jastardyng aqtaytynyna senim bildirip, Sezd júmysyna tabys tiledi.

Óz kezeginde, jastar qanatynyng tóraghasy Núrjan Jetpisbaev elimizding sayasy jýiesining transformasiyasy «AMANAT» partiyasynyng transformasiyasynan bastalghanyn atap ótti.

«Partiyany damytudyng kezekti kezeni onyng jastar qanatyn janghyrtu sanalady. Biz jastar men biylik arasyndaghy ózara is-qimyldyng tiyimdi arnasyna ainalghymyz keledi. Barlyq ónirden kelip týsken úsynystar negizinde qayta jandandyru baghdarlamasy әzirlendi. Sonday-aq úiymnyng Ortalyq kenesining qúramy qayta qaraldy», – dedi Núrjan Jetpisbaev.

Plenarlyq otyrys barysynda sóz sóilegen mediavolonter Dias Kameridanov partiyagha barlyq tarihy qújattar men derekti filimder qazaq jәne aghylshyn tilderinde sifrlandyrylatyn «Tarih» birynghay platformasyn әzirleudi úsyndy. Búl Qazaqstan tarihyn didjitalizasiyalaugha jәne ony barshagha qoljetimdi etuge mýmkindik beredi.

Partiya jastar qanatynyng Almaty qalalyq filialynyng volonteri Ariana Belobjiskaya  eriktilerding 100 mektebin qamtityn Volonterler akademiyasyn qúrudy úsyndy. «Búl bir alanda týrli baghyttaghy eriktilerdi jinaugha mýmkindik beredi. Olar jana bilimdi, tәjiriybe men biliktilikterdi ala alady. Sheteldik sarapshylardan da ýirenedi», – dep atap ótti ol.

Qantar aiyndaghy oqighalar kezinde әskery qyzmette bolghan aqtóbelik Úlan Myrzabaydyn aituynsha, Otan qorghau – әrbir qazaqstandyqtyng azamattyq boryshy. «Jastardyng patriottyq tәrbiyesine erekshe nazar audaru qajet. Búl rette, partiyanyng jastar qanaty jýzege asyryp jatqan «Qaisar» jobasy búrynghydan da ózekti bola týsti. Biyl osy joba ayasynda el aumaghyndaghy 2000-nan astam joghary synyp oqushysy qamtyldy. Osy baghyttaghy júmysty belsendi týrde jalghastyru kerek», – dedi Úlan Myrzabay.

Búdan song Soltýstik Qazaqstan oblysy Ozernoe auyly mektebining informatika pәnining múghalimi Asyl Ahmetova sóz sóiledi: «Qazirgi uaqytta jastardyng basym bóligi óz bolashaghyn megapolistermen baylanystyratyny jasyryn emes. Alayda auyl – halqymyzdyng besigi. Sondyqtan jastardy qoldaugha baghyttalghan baghdarlamalar ýlken qalalarmen shektelmey, auyl jastaryna deyin jetui tiyis».

Asyl Ahmetova kóshpendiler múrasy men týrki әlemining qúndylyqtaryn dәripteuding manyzy zor ekenin atap ótti. Osy maqsatta, әr jyl sayyn týrli memleketterde ótkizilip kele jatqan Dýniyejýzilik kóshpendiler oiyndaryn 2024 jyly qazaq dalasynda úiymdastyrudy úsyndy.

Sonday-aq, qogham qayratkeri Dәulet Múqaev Sezd delegattary men qonaqtaryn «Aqyldy jas Azamat» jәne «AQYL BATTLE» jobalary turaly habardar etti.

EURO-2022-ning ýzdik shabuylshysy atanghan «Qayrat» futzal klubynyng shabuylshysy Birjan Orazov partiyanyng jastar qanatynyng atauyn ózgertudi úsyndy.

«Jana Qazaqstandy óz Otanyn sýietin, bilimdi, parasatty, daryndy, ruhty jastar qúratyny sózsiz. Sondyqtan býgingi delegattargha partiyanyng jastar qanatynyng atauyn «Jastar Ruhy» dep ózgertsek degen úsynysym bar», – dedi Birjan Orazov.

Búl sheshimdi is-sharanyng barlyq qatysushylary qoldady.

«Ruh – halqymyz ýshin kiyeli qúndylyqtardy bildiretin úghym. Búl atau óte tereng maghynagha iye, ýlken jauapkershilik jýkteydi. Jana atau úiymnyng júmysyn da týbegeyli ózgertudi talap etedi. Yaghni, janartylghan jastar qanaty jas úrpaqtyng mýddelerin shyn mәninde qorghauy tiyis», – dedi Mәjilis deputaty Elnúr Beysenbaev.

«AMANAT» partiyasy Sayas kenesining mýshesi, tanymal telejýrgizushi Maqsat Tolyqbay partiya atauyn ózgertu turaly úsynysqa qoldau bildirdi.

«Qazaq halqy әuelden ruh, namys úghymdaryn airyqsha qasterleydi. Al ruhany baylyq degeniniz – últtyq sana, til, dil. Eng ýlken baylyghymyz da osy adamy kapital, ruhany qúndylyqtar. El bolashaghy bilimdi jastardyng qolynda. Babalar amanaty jas buyn bilim men enbekqorlyqty ýlgi ete alghan kezde oryndalady. Jana Qazaqstan – ruhany sabaqtastyq», – dedi Maqsat Tolyqbay.

Sezdi qorytyndylay kele, «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy Erlan Qoshanov Jana Qazaqstan bolashaq jastardyng iygiligi ýshin qúrylyp jatqanyn atap ótti.

«Búl reformalardyng mәni nede? Sizderding әrqaysynyzgha – elimizding sayasy ómirine, bizneske, basqa da qoghamdaghy manyzdy mәselelerge erkin aralasu ýshin teng mýmkindik beru. Bir sózben aitqanda, bizding jastarymyz keleshekte әdiletti de ashyq qoghamy bar quatty Qazaqstanda ómir sýruleri kerek. Preziydent bastamasymen osy ózgeristerding barlyghy Konstitusiyamyzgha engizildi, shegelendi, zandastyryldy. Endigi kezekte osy reformalardy iske asyruda – aldynghy qatarda jastar, әriyne sizderding bolularynyz óte manyzdy», – dedi Erlan Qoshanov.

«AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy jastar qanatynyng aldyna birqatar perspektivalyq mindet qoydy. Atap aitqanda, jastar problemalarynyng aimaqtyq kartalaryn engizu, daryndy jastar ýshin jobalar jәrmenkesin jәne basqa da is-sharalardy ótkizu, jas kóshbasshylargha arnalghan oqu baghdarlamalarynyng tiyimdiligin arttyru, NEET sanatyndaghy jastardyng problemalaryn sheshu jónindegi júmysty kýsheytu, «Bir tolqynda»  pikirtalas alanyn jәne JOO týlekterin júmysqa ornalastyru boyynsha agenttik qúru.

VI kezekten tys Sezding sheshimimen jastar qanatyn transformasiyalaudyng jana baghdarlamasy qabyldandy, jastar úiymynyng atauy ózgertildi. Ortalyq kenesting qúramy qoghamdyq pikirding belsendi kóshbasshylaryn, ÝEÚ ókilderin jәne t.b. tartu esebinen keneytildi.

Abai.kz