Ádil Botpanov. Mening miym — mәngi ólenning molasy
28 jasynda iz-týzsiz joghalyp ketken talantty aqyn Ádil Botpanovtyng kitaby «Qazyghúrt» baspasynan shyqqaly jatqanyn «Abay.kz» habarlaghan bolatyn. Endi, mine, aqynnyng ólenderi men prozalyq dýniyeleri toptastyrylghan jinaq oqyrmandargha jol tartty. Biz tómende sol kitaptan aqynnyng «Aqtarylu» atty eksperiymenttik dýniyesin úsynyp otyrmyz.
Dayyndap, redaksiyagha úsynghan - aqyn Bauyrjan Babajanúly
AQTARYLU
Men óleng jaza bilmeymin. Biraq anda-sanda belgisiz bir kýshting jýikeme tat basqan temir iyneni súghyp-súghyp alatyny ótirik emes. Sondayda, sana týkpirinde sandyraq payda bolady. San-dy-raq... Men ony «Tәnirimmen tildesuim» dep ataymyn. Renjy kórmeniz. Olay deytinim, týptep kelgende, mening Tәnirimning Sizdin, Onyn, Olardyng Tәnirinen mýldem bólek boluy mýmkin ghoy...
Mening keudem - mening úly meshitim,
Meshitime múng bere kór, qúdayym.
Qúzyryndy qabyrghammen esitip,
Múng artynan núr kórgenshe jylayyn.
Núr kóreyin, jyr jazayyn,
mesheu kýz,
Kókirekten kókke shapshyp shygharday.
Taq pen tәjge talasarday ekeumiz,
Kimdi kimning jaratqanyn úgha almay.
Mening ruhym - mening jetim taylaghym,
Ósken sening tylsymyna qúmar bop.
Taylaghymdy toptan erek bayladym,
28 jasynda iz-týzsiz joghalyp ketken talantty aqyn Ádil Botpanovtyng kitaby «Qazyghúrt» baspasynan shyqqaly jatqanyn «Abay.kz» habarlaghan bolatyn. Endi, mine, aqynnyng ólenderi men prozalyq dýniyeleri toptastyrylghan jinaq oqyrmandargha jol tartty. Biz tómende sol kitaptan aqynnyng «Aqtarylu» atty eksperiymenttik dýniyesin úsynyp otyrmyz.
Dayyndap, redaksiyagha úsynghan - aqyn Bauyrjan Babajanúly
AQTARYLU
Men óleng jaza bilmeymin. Biraq anda-sanda belgisiz bir kýshting jýikeme tat basqan temir iyneni súghyp-súghyp alatyny ótirik emes. Sondayda, sana týkpirinde sandyraq payda bolady. San-dy-raq... Men ony «Tәnirimmen tildesuim» dep ataymyn. Renjy kórmeniz. Olay deytinim, týptep kelgende, mening Tәnirimning Sizdin, Onyn, Olardyng Tәnirinen mýldem bólek boluy mýmkin ghoy...
Mening keudem - mening úly meshitim,
Meshitime múng bere kór, qúdayym.
Qúzyryndy qabyrghammen esitip,
Múng artynan núr kórgenshe jylayyn.
Núr kóreyin, jyr jazayyn,
mesheu kýz,
Kókirekten kókke shapshyp shygharday.
Taq pen tәjge talasarday ekeumiz,
Kimdi kimning jaratqanyn úgha almay.
Mening ruhym - mening jetim taylaghym,
Ósken sening tylsymyna qúmar bop.
Taylaghymdy toptan erek bayladym,
Jetimdigi shyn baqyty shyghar dep.
Ruhym - dertim. Qúpiyamdy asham bar,
(Bolmas, sirә, múnan asqan shynayy ýn)
Tabysyndar, júldyzdan jyr jasandar,
Sen de jalghyz, ol da jalghyz, qúdayym.
Mening miym - mәngi ólenning molasy,
Týneginen tang shapaghyn taratqan.
Mýrde bolghan mәngi ólendi joly asyl,
Sen bolmasang kim tirilter, jaratqan?..
...Kóginnen týs, kel,
kel maghan, Qúdayym,
Seni kórip, ózimdi ayap jylayyn...
***
Men mahabbatty sýiem. Áriyne, búl bir kezde ózim oilaghanday tar ayadaghy týsinik emes. Áyteuir, әrli-berli silkinisip, itjyghysqa týsip jatqan tirlikten qashyp osy taqyrypty panalaghym kele beredi. Al mahabbat degenimiz - aptap, alqynu...
Ja-
(Kel maghan, kel maghan,
Jandaghy Izgi ýmit.
Qandaghy Izgilik)
-nym!
Órtenip baramyn, dert emip, qaraghym,
Ózinsiz tirlikten jiyirkenip baramyn.
Ja-
(Álemning әrindey,
Ólenning nәrindey
Janaryn, janaryn)
-nym!
Esikten engende, keyippen shermende,
Ózine, maralym, ýzdigip qaradym.
Ja-
(Kel maghan, kel maghan,
tәnimning qúmary,
Tәnirding túmary)
-nym!
Ayala, ayama, sýy meni, sýy meni,
Erninning tiygeni - jýrekting kýigeni,
Ja-
(Bireumen bas qosam,
bireumen dostasam,
Bireumen qoshtasam)
-nym!
Qansha týn tónse de, qansha kýn sónse de,
Men seni ózgege, bermeymin eshqashan,
eshqashan,
eshqashan..
Ja-
(...)
-nym!
***
Sosyn kýzdi jaqsy kóremin. Aghashtyng úshar basynan jerge qalyqtap kelip ayaq astyna týsip jatqan japyraqtar Tәnirining bizge jiberetin tәube-namasy sekildi.
Únatam kýzdi
Japyraqtardy uaqyttyng alyp úshqany,
Týskeni jerge, sandalyp sabylysqany,
Qor bolyp qaldy-au sap-sary saghynyshtary
Júbatam kýzdi.
Baqta da sәndi,
Qydyryp aulaq aqylgói, aqymaqtardan
Baqyttyraqpyn deymin men japyraqtardan
Áli eshkim mendik kónildi qaqyrap qalghan.
Taptamaghan-dy
Degenmen-daghy
Ómirding sony sap-sary baq bolaryna
Taghdyrdyng ystyq otyna aptalaryma,
Japyraq qúsap bir kýni taptalaryna
Senem men taghy...
Janbyrlap qal, kýz,
Ortaqtasqan-dy baqtardyng soryna Ghalam,
Dirdektep men de kóshkinning jolyna baram.
Japyraqtardy býrisken qolyma alam:
- Taghdyrlastarmyz...
Sosyn, kýzde sanama saghynysh úyalaydy. Kimdi saghynamyn, neni saghynamyn, bilmeymin. Áyteuir bir sap-sary dýniye...
Ánimning ýzdigi de en,
Janymnyng Izgiligi en.
Izgi әnimning keudeden kóshkenine
Men kinәli qylamyn kýzdi kilen.
Kýz degen kýreng tay ghoy, qos qúlaghy
Qayshylanyp, qayghyny dos qylady.
Al mening týn jaylaghan kónilimde
Núr kýtip, sening ornyng bos túrady.
Sen kelmeysin, kýlkine tabynghan man,
Tartqanda beyneng toly saghymdy aldan.
Atyndy aityp sening aiqaylaymyn.
Shyqpaydy ashy dausym saghynghannan.
Qarasha aiy aq úlpa qylaulatyp,
Qalghanda jýregime qyrau qatyp,
Qarlyghyp taghdyrymdy qorghay berem,
Quat tappay boyymnan jylaugha týk.
Sen joqsyn. Keudeden әn, bastan shuaq,
Joghaldy. Men talpynbay basqa әn qúrap.
***
Eshtenem de joq bitirgen,
Býgin - qúl, erteng - molamyn.
Syryldap keudem týtinnen,
Týnek serpimek bolamyn.
Al týnim - tylsym tәnirim,
Biylep ap sana oidy da,
Jýrgizip jangha әmirin,
Qayghyny salar qoynyma.
Jatqanda búlttar alqara,
Anqaulau tughan aidy jep.
Búrymyn tastap arqagha
Erkeler maghan qayghy kep...
Qosylyp, mine, qústyq mún
Bizderdi qosqan qay qúday?..
Ystyqsyn, qanday ystyqsyn
Qap-qara qayghym, qayghym-ay...
..................................................
Býgin - qúl, erteng - molamyn.
***
Búnday sәtterde kóz aldyma appaq alan, appaq alandaghy qyp-qyzyl qan kórinetini bar. Yaghni, jeltoqsan...
Kishkene shybyq kenet oyanyp ketti. Aynalasy appaq әlem. Tura ertegi dersin. Búnday keremetting bolatynyn ol ýlken terekterden estigen. Sol appaq dýniyege boy tiktep qaraghysy da keldi. Silkinip qalyp edi, ensesin basqan sireu múz sau etip, ayaq astyna týsti. Rahat! Tiktele bergeni sol edi. «Tәit! - dedi nәn terek, - búl appaq әlemge saghan kóz salyp qaraugha bolmaydy. Ol - anau shyrshekenderding ýlesi. Qysy-jazy birdey jaynap, jalghandy jalpaghynan basu solargha ghana layyq». Shybyq múny týsinbedi. «Nege tek olar keremetti kóru kerek. Men de kóremin». Sóitti de «Aha-ha-hau-u!» - dep, aiqay saldy. Shilingir nemening shinkildegenin jaratpaghan top shyrsha terekterge qarady. «Áy, anau kýshikting auzyn jabyndar!». Ánsheyinde dóisingendi únatatyn bәiterek bastaghan top shybyqty sybap-sybap qargha kómip tyndy.
Kóktem keldi. Dýnie jaynady. Shuyldaghan terekter shybyqtyng basynan sipap jatyr. «Túr, túra ghoy. Jayna, ós, órkende! Sening kýning tudy, sening kýnin...». Al shybyq bolsa búiyghy. Ol terekterge senbey qalghan...
***
Sosyn suretshi bolghym keledi. Suret salghyshtyghymnan emes, aiqysh ta úiqysh syzyqtar arasynda adasyp jýrip ózimdi mýldem basqa dýniyeden, mýldem basqa keyipte tauyp alugha qúmarlyghymnan.
Taghdyrym mening jolyma kóldeneng jatty,
Kózin almady kókirektegi núrdan týn.
Sanamdy satyp qiyalgha «sen» degen tәtti,
Pendeligimning týsinen shashylyp baryp úrlandym.
Kinәlamaydy meni eshkim,
Týstim, mine, taghymnan.
Men - múnartyp tughan elespin
Maghynasyzdyqqa baghynghan.
Sen saghymdy syndyrghan - saltanat
Qúl etken menmendigimdi.
Itshilep baram arqalap
IYesizdigimnen qorynyp sóngen kýnimdi.
Kel, kel jalghyzdyghymnyng janarynan jyr oqy,
Túnyq týninde tynyshtyghyndy tonar san.
Aytpaytyn saghan syr - osy.
Týnning kózindegi terendiginnen oralsan,
Men joq bolam ol kezde...
***
Óner ataulynyng týpki bastauy mahabbat bolghan song ba, osy taqyrypqa qayta oralamyn. Biraq búl sýyding emes, sýimeuding әlegi sekildi.
Japyraq-au, japyraq, kóship kelgen jat baqtan,
Men sen ýshin bas tartpaymyn taq, baqtan.
Qajet etsem «keremetti» dәl sendey,
Jasap alam batpaqtan.
Sen renjime, mәngi ólenning órnegi,
Buyrqanghan alapat kýsh mendegi.
Tegi bólek Tәnirekeng bolmasa,
Mensinbeydi pendeni.
Synar kýlki, synar baqyt, synar mún,
Men әu bastan jalghyzdyqqa qúmarmyn.
Týptin-týbi tiri, óliden bezinip,
Jalghyz mola jerlenetin shygharmyn.
My qatparyn myng bir peri biyleytin,
Múny-daghy qay bir myqty kýy deysin.
Qúdaysynyp bes kýn tirlik keshken son,
Boqqa batqan qúmyrsqaday kýireytin.
Búl - sandyraq. Kónilimning pyraghy,
Sharshaghanda synsy salghan bir әni.
Al shynynda qara quys keudeme,
Bir japyraq jetpeydi de túrady.
Japyraq-au, japyraq...
***
Mine, әzirge bar aitpaghym - osy. Yaghni, týs ayaqtaldy. Keshir, jylama, janym...
«Abai.kz»