Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Alashorda 5224 22 pikir 21 Shilde, 2022 saghat 13:29

«Kәsipqoy tarihshy» men onyng ústazyna jauap

ALASh RESPUBLIKASY «JARIYaLANBADY» EMES - EGEMENDI EL BOLDY

Anasynyng qúrsaghynan «danyshpan» bop tughanday sóileytin bolghan Sәbit Shildebaymen pikirtalastyru jaman týsime de kirmepti. Onyng jazbasyn «uatsabyma» «mynau ne qyrtyp otyr, aitugha uәj bar ma?» degendey bir emes, 4 adam qatar jiberdi. Oqiyn desem, ashylmady.

Meni óz paraqshasyna kirip oqymasyn dep shektep qoyypty da, meni Túrsyn agha Júrtbaymen jәne Beybit agha Qoyshybaymen birge syrtymnan dattaugha kirisipti. S. Shildebay menen jasyrghan jazbasynda: «Alash» partiyasynyng qúrylghany... ýlken dau tughyzady», «Alashtyng partiya bolyp qalyptasuy ayaqsyz qaldy» «Alash avtonomiyasyn... qúru әri jariyalau mәselesi sheshilmedi» dep tepsinip kelip: «Búghan T. Júrbay, S. Aqqúlúly, B.Qoyshybaev syndy birqatar tarih әuesqoylary daulasuy mýmkin», - dep múqatpaq bolypty.

Pah, shirkin, naghyz «erjýrek myng balanyn» biri-aq eken.

Bireudi múqatu ýshin «kәsipqoy tarihshymyn» dep ózine ózi kópshik qoyatyn múnday tarihshylardyng syrtymnan dattaytyn «mәdeniyetine» et ýirengen. Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih institutynyng aldynghy diyrektory túsyndaghy bir top kәsipqoy tarihshy (ishinde S. Shildebay da bolsa ghajap emes) Preziydent әkimshiligi men Bilim jәne ghylym ministrligine mening jәne jana diyrektordyng ýstinen 15 tomdyq «Á.N. Bókeyhan. Shygharmalary – Sochiyneniya» jinaghyn basyp shygharyp, Chehiyagha qayta oralyp, sol jaqtan preziydent N.Nazarbaevty qayta synamaqshy» dep birneshe domalaq hat (donos) jazyp, 1920/30-jj. Alash arystarynyng syrtynan Kremlige jalghan aryz-shaghymyn qarday boratqan T. Rysqúlúly, S. Seyfollaúly, Á. Jangeldinderding «jaqsy dәstýrin» qayta tiriltkeni bar edi. Kәsipqoy tarihshydan «kәsiby aryzqoygha» ainalghandardyng túnghysh qazaq kommunisteri Túrar-Sәken-Álibiylerden de asyp týsti. Olar әlgi donos-hattaryn Tarih institutynyng ghylymgha tiyip-qashty qatysy joq tehnikalyq qyzmetker qyzyn qorqytyp, sonyng atynan joldap otyrdy.

«Kәsipqoy» tarihshylardyng taghy bir erekshe minezi - ózi istemeydi, istegendi kóre almaydy. Ózderining dәrmensizdigin juyp-shang ýshin meni «Alash pen Álihandy jekeshelendirip aldy» dep aiyptaghan kezi de boldy.

Odan da soraqysy jәne ashy da bolsa onyng ashyghyn aitatyn kez keldi: kәsiby tarihshylardyng kenes dәuirinen «múragha» qalghan ýlken buyny men qazirgi shәkirtteri – ekijýzdi keledi. Syrt kózge elshil, otanshyl bolyp kórinse de, ishinde júlyspay berispeytin rushyl, jýzshil jatyr.

Rushyldyq-jýzshildik, әriyne, ýlken buyn tarihshylarmen birge kenestik-kommunistik dәuirden qalghan auyr, tipti eldigimiz ben elimizding tútastyghyna tóngen qaterli dert, isik der edim. Olardyng býgingi Qazaq elining negizin qalap ketken «Alash» arystaryn, memleketin jәne onyng Alash Orda ýkimetin «jarylqamaytyn» bir-aq syry bar – «Alash» qozghalysy, partiyasy men Alash Respublikasyna pәlenshe jýzdin, tólenshe rudyng qatysy bolmaghan eken de, demek onday qozghalys, partiya, memleket bolmapty-mys.

Taqyryp tandaghanda tarihshylardyng bir bóligi óz tuysyn, bolmasa - rulasyn, odan qalsa óz jýzinen shyqqan túlgha men oqighany alatyny qúpiya emes.

Al endi S. Shildebaydyng FB-daghy jazbasyna oralsam, ony oqyghanymda últ kósemi Álihannyng 122,5 jyl búryn «Dala ualayaty gazetindegi» «Anqau elge aramza molla» atty maqalasy esime týskeni. «Qútyrghan it qapqan kisige bir baqsy shaqyrghan, - dep jazdy Á. Bókeyhan, - búl baqsy «qúrymaysyn» dep aurugha itting qu-boghyn jegizgen. Múnan dәrmen bolmaghan son, aurudyng ong jaq qúlaghyn kesip alghan. Búl baqsy... ýiinde otyryp jyndansa, bizding júmysymyz joq edi. Búlarday adam oshaq basyndaghy býligin dýniyagha shashar. Kedey aqyldan halyqqa kesapatty sózder shygharar».

«Alash» turaly sandyraghyndy anqau elge jayardan búryn, Sәbiyt-au, onyng tarihyn tereng zerttemey-aq, eng bolmasa bar tarihyn bir oqyp shyqsang edi! Bir-aq fakty sening «Alash»-tan bar bilgening bir 9 da, bilmegening 99 ekenin anghartady: «Sezd 54 adamnan túratyn Alash­orda atty ýkimet qúrdy» degening ne sandyraq? Alash Orda men Týrkistan múhtariatyn qalay shatastyrasyn?!? II últtyq qúryltayda 54 emes, odan 2 eseden de az - 25 adamnan túratyn Alash Orda Halyq Kenesi saylandy. Onda da qazaq arasynda túratyn ózge últtargha 10 oryn qaldyryp, qalghan 15 oryngha Alash qayratkerleri saylandy. Al 54 adam - Týrkistan múhtariaty ýkimetining mýsheleri.

Mine osynday óshpes tarihty shatastyrghan mandayy keregharys «kәsiby tarihshymen» pikir talastyrudyng ózi de úyattau eken. Búl jaghday «qúdyq týbinde otyrghan baqa tóbeden kórgen aspanyn «bar aspan osy-au!» dep oilaydy» degen qytay maqalyn eske týsiredi.

«Óletin bala molagha qaray qashady» demekshi, ózing kóz mayyndy tógip zerttemegen «Alashqa» tiyiskening – tarihshy ghalym retinde ólgenin! Biraq, «әr qazaghym jalghyzym» demekshi, ózing aman bol, Jambyl atamyzdan da úzaq jasa!

Áytse de «qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda!»-gha salyp, ózge azamattarymyzdyng tarihy jadyn oyatu ýshin ghana jalghastyrayyn.

«Qúryltay» men «sezge» keleyik. «Qúryltay» men «sezdin» «qúryltay jinalysy» men «qúryltay siyezi» siyaqty mәn-maghysy men mindetterinde alyp bara jatqan aiyrma joq. «Qúryltay» sózining týbiri «qúru», yaghny «obrazovati», «uchrediti», «sozdati» bolsa, tipti aiyrma joq. Preziydent Q. Toqaev atap kórsetkendey, kóne dәuirde qalyptasqan dәstýrge sәikes, qúryltaydyng basty maqsaty eldi biriktiru, otan qorghau, memleket qúru, han, qolbasy saylau bolsa, al 1917 j. shilde jәne jeltoqsan ailaryndaghy jalpy qazaq-qyrghyz jiyndaryn qazaq-qyrghyz últtyq qúryltayy deuge tolyq negiz bar. Búghan kelis-kelispe, tarihshy bol-bolma, ózing bil. Kәsiby tarihshy retinde «aydaghanyng 5 eshki bolsa da, ysqyryghyng jer jarady-au».

1917 j. shilde-jeltoqsan qúryltaylary, birinshiden, 1841 j. Kenesaryny ýsh jýzding hany saylap, aq kiyizge kótergen qúryltayynan 76 jyl óte shaqyrylghan túnghysh últtyq qúryltay. Al ony «qúryltay» emes, «sezd» dep ataugha Reseyding qanisher patshasyn qúlatqan, biraq «úly derjavalyq dertten arylmaghan orystyng tónkerisshil demokrattarynyn» (M. Shoqaydyng pikiri) kóniline «pantýrkizm men panislamizm kóterildi» degen kýdik týsirmeyik degen saqtyq sebep boldy. Ekinshiden, shilde qúryltayy otarshyl imperiya óz mýddesi ýshin 2 ólke (Dala jәne Týrkistan), derbes 5 oblys pen birneshe oyazgha (Altaydyng Barnaul, Zmeinogorski, Tómen gýbernesining Biyski oyazdary jәne t.b.) bólshektegen qazaq-qyrghyz jerleri men halyqtaryn biriktiru, túnghysh últtyq partiya qúru jәne «halyq militsiyasy» degen býrkenishpen túnghysh últtyq túraqty armiya jasaqtau turaly tarihy qaulylar qabyldandy.

Jeltoqsandaghy II últtyq qúryltay – Alash Últtyq Autonomiyalyq Memleketin qúrdy. Alash - 1847 j. ydyrap, tarih sahnasynan týsken Qazaq handyghynyng tarihi, sayasy әri zandy múrageri edi. Handyq ýlgidegi Qazaq elining ydyrauynan tura 70 jyl óte (1847-1917) – 1917 j. sol handyqtyng jer aumaghynda zamanaui, parlamenttik Alash atty egemendi últtyq memleket qayta janghyrdy. Alash Respublikasy – qazirgi Qazaq jerindegi túnghysh zayyrly memleket. Al memleket qúru syndy jalpyúlttyq mәseleler, kәsipqoy tarihshy biletindey, últtyq qúryltaydyng qúzyryna jatady.

Mýiizi qaraghayday, «Últtyq ghylym akademiyasy» degen qoghamdyq úiymnyng mýshesi retinde (ÚGhA-nyng akademiygi bolu qazir kóbine «biznes» ekenin bәri biledi, biraq auyz ashpaydy. «Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jarghan» Darhan Qydyrәli, Dinara Qúlybaeva siyaqty «akademikter» býgin az ba!?!) «akademikpin» dep terisine syimay jýrgen alashtanushy-tarihshylardyng biri de «Alash» partiyasynyng ne ýshin qúrylghanyna eshqashan mәn bergen emes. Onyng ornyna «Alashtyn» partiya boluy ayaqsyz qaldy», «ótpeli sayasy úiym», «...Alash Ordanyng kósenkesinde qaldy» dep qúmalaqpen pal ashqanday joryp keledi.

Al últtyq partiya qúrudyng jalghyz da birden-bir maqsaty – 7-8 mln qazaq- qyrghyzdyn, iya-iya – qazaq pen qyrghyzdy júby ajyramastay biriktiru (búl I shilde qúryltayynda ashyq aityldy), alda saylauy ótip, 1917 jyly shaqyrylugha tiyisti Býkilreseylik qúryltay jinalysynda últtyq avtonomiya alu boldy. «Alash» partiya retinde qúryltay jinalysyn ótkizdi me, qalyptasyp ýlgerdi me ne «ótpeli sayasy úiym» bolyp qaldy ma – bәri dalbasa, A. Baytúrsynúlynyng sózimen aitsaq – «aq maltany eze beru». Eng bastysy:

1) derbes partiya retinde Reseyding saylau komissiyasynda tirkelip, saylaugha partiyalyq tizimimen týsui;

2) 1917 j. qarasha-jeltoqsan ailaryndaghy býkilreseylik qúryltay saylauynda Qazaq oblystarynda aldyna jan salmay jenip, Qúryltaygha qazaqtan 43 deputat ótkizui - «Alash» partiyasynyng naghyz tarihy manyzy mine osynda.

Al endi 1937 j. tamyzynda (atylar aldynda), Butyrkada (Mәskeu) Á. Bókeyhannyng bergen jauaby mynau: «...Zadachey partiy «Alash» yavlyalosi sozdanie avtonomiy Kazahstana v sostave Rossiyskogo […] gosudarstva cherez Uchrediytelinoe sobraniye… Na nas, izbrannyh v Uchrediytelinoe sobranie chlenov «Alash», padala zadacha dobitisya obiyavleniya avtonomiy Kazahstana… Nasha partiya «Alash» blokirovalasi s drugimy nasionalinymy partiyamy (Tatarstana, Bashkiriy y dr.). Osnovoy etih blokov bylo: sovmestnoe trebovanie ot Uchrediytelinogo sobraniya avtonomiy nasionalinyh oblastey v sostave Rossiiyskogo […] gosudarstva putyom dogovoryonnosty s rossiyskimy […] partiyami» (SA FSB RF. - R-34862. – Ll. 27-28).

Toqeteri - býkil Resey júrty, әsirese Alash qayratkerleri asygha kýtken Qúryltay jinalysy, qazaq oblystyq jәne jalpy últtyq qúryltaylar bir kisidey qauly etkendey, Reseydi federativtik demokratiyalyq (parlamenttik) respublika retinde jariyalaugha tiyis edi.

Jalpy «Alash» - tereng jәne óte kýrdeli tarihy qúbylys, ghylymy salaaralyq taqyryp. Onyng bar qyr-syryn zerttep, ashyp, әdil de shynayy baghasyn beru bir tarihshylardyng qolynan kelmeydi. Zanger, qúqyq jәne memleket teoriyasynyng mamany, sayasattanushy, ekonomist kerek, al lingvistsiz (filologsyz) tarihty zertteu – qúr qiyal.

«Danyshpan» kәsipqoy-tarihshy men onyng tarihty zerttegende әr sózine ómirde joq «dәlel» izdep aramter bolatyn «akademiyk» ústazdarynyng qúlaghyna altyn syrgha. HIH gh. 60-jj. men HH gh. 20 jj. «oblystyq» (mys. G.N. Potanin bastaghan «Sibirskoe oblastnichestvo»; sol ýshin 1860-jj. ol «separatist» degen aiyppen sottaldy, aidaldy; al Álihan Potaninge jazghan hatynda atap kórsetkendey, 1905 j. mausymynda «Alash» qozghalysyn Sibir qozghalysynyng qazaq filialy retinde qúrdy) nemese «avtonomiya» terminderi keshegi SSSR ne qazirgi RF qúramyndaghy avtonomiya emes, «derbes memleket» degen sóz. Álihannyng «Avtonomiya bolghan – óz aldyna memleket bolghan» dep jazuynyng sebebi de sol («Jalpy Sibir siyezi» maqalasy). Al kәsiby tarihshylar, ózin ainadan tanymay ózine ózi ýrgen әlgi itke úqsap, Alashty «Respublika», «Memleket» demey, óz tarihynan jiyrenip әli «avtonomiya» deuden qaytpaydy.

1917 j. 5-13 jeltoqsanyndaghy Jalpyúlttyq… qazaq emes (kәsiby tarihshy erekshe nazar audarsyn), qazaq-qyrghyz qúryltayy Alashty nege «autonomiya» dep jariyalady, soghan toqtalayyn. Uaqytsha ýkimet býkilreseylik qúryltay saylauyn da, onyng shaqyryluyn da ózin 25.10.1917 j. bәlshebekter qúlatqansha sozyp kelse, saylauda jenisti solshyl eserlerge berip qoyghan Kenes ókimeti de ony shaqyrugha asyqpay, 1917 jyldyng sonyna deyin eki oida boldy. Kenes kósemderi әli oida otyrghan jeltoqsan aiynda II Jalpy qazaq-qyrghyz qúryltayy Alashty shaqyrylugha tiyis jәne federasiya dep jariyalaydy dep kýtilgen Resey federasiyasynyng ózgelermen, onyng ishinde orys avtonomiyasymen qúqy teng derbes subektisi – «últtyq jerli avtonomiya» dep qúrdy. Onyng ózinde de Alash dayyn federasiya qúramyna kire salmay, ózgelermen birge sol federasiyany qúrugha tiyis edi.

Bizding kәsiby tarihshylarymyz ben olardyng «danyshpan» shәkirtterining eskermeytin bir tarihy jayt – Uaqytsha ýkimetting ornyn basyp alghan Kenes ókimetining ózi de Qúryltay shaqyrylghansha eshkim moyyndamaghan Uaqytsha ýkimet bolatyn.

Alayda 1918 j. 5 qantarynda Qúryltaydy shaqyryp, 6-qantargha qaraghan týni ony uaqytsha kenes ókimeti kýshtep taratqan sebepti Resey kenistiginde zandy (legitimdi) biylik qalmady. Mine ortalyq biyliksiz qalghan sayasy jaghdayda ózinen joghary federaldyq biylik qalmaghan Alash qúrylmaghan federasiyanyng subektisi boludan qalyp, kýtpegen tolyq egemendikke ie boldy. 1918-1920 jj. ishinde Alash memleketining ýkimeti – Alash Orda – egemendik qúzyryn jýzege asyryp, bir-birin moyyndau, Kenes ókimetine qarsy birge kýresu syndy mәseleler boyynsha Kenes ókimeti, Sibir avtonomiyasy, Komuch, Ufa diyrektoriyasy, Kolchak ýkimetterimen, qaytadan Kenes ókimetimen kelissóz ótkizdi. Al songhy kezde eki japon ghalymy Ryosuke Ono men Tomohiko Uyamanyng Japoniya SIM múraghatynan tapqan Alash Orda ýkimetining resmy hatyna sәikes, halyqaralyq qauymgha ózin tәuelsiz derbes memleket retinde moyyndatugha úmtylghan kelissózin jýrgizdi. Osy maqsatta 1919 j. qantarynda Japoniyanyng Vladivostoktaghy Bas konsuldyghyna R. Mәrsekúlyn, I-dýniyejýzilik soghysty qorytyndylaghan jәne qazirgi BÚÚ-nyng negizin qalaghan Últtar Ligasynyng jarghysyn maqúldaghan Parij halyqaralyq beybit konferensiyasyna – M. Shoqaydy attandyrghan.

Al Kenes ókimetining egemendi Alash memleketining aumaghyna basyp kirip, óz biyligin ornatuyn – Resey imperiyasynan keyin Qazaq elin ekinshi ret otarlau aktysy dep baghalau kerek.

Búl fakty – kenes dәuirin saghynghan kәsipqoy tarihshy alashtanushy-mústafatanushylardyng da bar qiyalyn týbegeyli teriske shygharady. Onyng ishinde Sәbitting Alash turaly «sәuegey» pikirine «dau aitpaytyn kәsipqoy tarihshylar» dep jýrgenderi - «Alash» jetekshileri tәuelsizdik aludy kózdegen joq» deytin D. Amanjolova, «Alash avtonomiyasy Orta Aziyanyng basqa týrki-músylmandarymen birigudi qalaghan joq» deytin A. Biysembaev, «Alash avtonomiyasynyng jariyalaghany turaly derek joq» deytin M. Qoygeldiyev bolsa, olar Alash Ordanyng sol hatyn oqyp kórsin. Sony oqyghan son, keleshek úrpaqty jayyna qoyyp, qazirgi zamandastarynyng aldynda masqara boldyq dep tarihtan bezip ketpese bolghany.

Al D.Amanjolovanyng «moyyndalmaghan avtonomiya», onyng búl «janalyghyn» menshiktengen M. Qoygeldiyevting «Alash ózin jariyalaghan joq, demek Avtonomiya bolghan joq, Alash Orda ýkimeti boldy» degen daqpyrty - «Alash» partiya bolyp qalyptasuy ayaqsyz qaldy» degen dalbasanyng synary. Qúqyq jәne memleket teoriyasyna sәikes, memleketting ózin ózi jariyalau-jariyalamauy – memleketting qúrylghan-qúrylmaghanyn aiqyndaytyn faktor emes. Memlekettilikti aiqyndaytyn basqa 6 belgisi bar. Olar - egemendik, jariyaly biylik (publichnaya vlasti), salyq jýiesi, azamattyq, jeri, zannamasy, әkimshilik-territoriyalyq bólimderi (oblys, audan, bolys) boluy. Olardyng bәri de Alashta tolyghymen boldy.

«Tarih әuesqoyyna» kelsem, men әuesqoymyn ba, Dina Amanjolova syrtymnan aityp jýrgendey, ne jurnalispin be – onday baghany maghan «danyshpan» Sәbit Shildebay da, biylik te, tipti Qúday da bermeydi. Oqyrman qauym, qogham, halyq beredi. Kimdi jәne neni zerttesem de «danyshpan» kәsipqoy tarihshy Serik Shildebaydan aqyl súramaytynym aidan anyq.

Mahatma Gandiyding «Tәuelsiz elge otarlyq dәurinde tәrbiyelengen últ elitasynan qauipti jau joq» degen sózi – bizding kәsipqoy tarihshylarymyzdyng ýlken buyny men solardyng shәkirtterine aitylsa kerek.

Súltan Han Aqqúly

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 262
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 191
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 274