qalasy L. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde jazushy, ghalym, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty Túrlybek Mәmeseyitting «Taudan men jaratylgham» atty jana kitabynyng túsaukeseri ótti.

Tau - aqiyq aqyn Múqaghaly poeziyada jyrlaghan taqyryp bolsa, prozada Túrlybek Mәmeseyitting suretteui bólek. Topyraq pen tastyng ýgindisi ghana emes, jany bar, qozghalysta bolatyn tiri adamday etip beyneleytin tau sureti jazushy qalamynan týrlenip shyghady. Osynau alyp asqardyng tórindegi shet qonyp, qiyr jaylaghan elding tynys-tirshiligi, shekara boyynda bolghan oqighalar tizbegi, arghy-bergi tarihtyng jýlgesi, keshegi-býgingi taqyrypty qozghaytyn әngimeler men hikayattar jinaghy osy jyly Almatydaghy «An-Arys» baspasynan shyqty.

qalasy L. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde jazushy, ghalym, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty Túrlybek Mәmeseyitting «Taudan men jaratylgham» atty jana kitabynyng túsaukeseri ótti.

Tau - aqiyq aqyn Múqaghaly poeziyada jyrlaghan taqyryp bolsa, prozada Túrlybek Mәmeseyitting suretteui bólek. Topyraq pen tastyng ýgindisi ghana emes, jany bar, qozghalysta bolatyn tiri adamday etip beyneleytin tau sureti jazushy qalamynan týrlenip shyghady. Osynau alyp asqardyng tórindegi shet qonyp, qiyr jaylaghan elding tynys-tirshiligi, shekara boyynda bolghan oqighalar tizbegi, arghy-bergi tarihtyng jýlgesi, keshegi-býgingi taqyrypty qozghaytyn әngimeler men hikayattar jinaghy osy jyly Almatydaghy «An-Arys» baspasynan shyqty.

Qalamger ózining kindigi taugha baylanyp tughanyn, sol taudan jaralghanyn týisingenin, myna jaryq dýniyege keluining tragediyalyq jayyn arqau etken «Han-Tәniri baurayynda jalghyz shyrsha» atty saghynyshqa toly hikayatynda: «Taudy kóp adam týsinbeydi, tilsiz dýley, qatty dep oilaydy. Olay emes. Tau júmsaq, meyirimdi, «kónili» nәzik. Tau tilsiz emes, ol - әuender jiyntyghy. Tau әn salady. Tau kýnirenedi. Tau jylaydy... Tau tynystap, kýrsinedi... Tau men tastyng óz ómiri, óz tili bar. Ony sol tauda tuyp, tauda óskender ghana úghynady», - deydi. Ne nәrse týske ense, onda ol adamdy sol nәrse eriksiz biylegen, boyyn alghan, janyna jetken dep bilemiz. «Týsime tau kiredi» dep jazghan jazushynyng týsine taudyng enui kýndelikti teledidardan kino kóru emes, óndegi ansaghan ansardyn, saghynghan saghynyshtyng alpys eki tamyrda tulaghan, jalghyz әmirshi et-jýrekte erikten tys biylegeni emes pe.

...Kitaptyng túsaukeser rәsimin akademiyk, qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi Seyit Qasqabasov jýrgizip otyrdy. Alghashqy bolyp bayandama jasaghan professor Raqymjan Túrysbek qalamger zamandasynyng qalamgerlik laborotoriyasyna birshama sholu jasasa, jaqynda ghana Memlekettik syilyqqa ie bolghan aqyn Nesipbek Ayt jazushynyng eldik múraty jayyndaghy oi-tolghamdary, kózqarastary haqynda sóz órbitti. Qay shygharmadan bolsyn sheshen sóz, kesteli til, kórkem obrazdy izdep, aityp jýretin professor Serik Negimov jana kitaptyng tiline qatysty pikirler, jyly lebizderin bildirdi. Shygharmashylyq kesh barysynda Didar Aymúqanov, Shymkentbay sekildi daryndy studentter oqyghan shygharma ýzindileri kópshilikting qoshemetine ie boldy. Al, jazushy, «Núr-Astana» gazeti bas redaktorynyng orynbasary Quanysh Jiyenbay ózining taqyryby teniz bolsa da, tau taqyrybyn terenirek jazghan, kóbirek qauzaghan Túrlybektey әriptesine rizashylyq sezimin jetkizdi. Fakulitet dekany, professor Sholpan Jarqynbekova jazushy shygharmashylyghyn jetistikke balap, aldaghy enbekterine tabys tilese, professor, «Otyrar kitaphanasy» GhZO diyrektory Túrsyn Júrtbaydyng sózi de әserli shyqty. Túrlybektey túrghylasynyng redaktorlyq, ghylym jolyndaghy qyzmetterin sóz etken ghalym «jalpy kórkem shygharmalardyng kórkem shygharma bolyp shyghuyna kómektesetin adamdar -redaktorlar, jay ghana redaktorlar emes, úly redaktorlar. Eger biz aitqan úly redaktorlar bolmasa, últtyq әdebiyettegi «Abay joly», «Kóshpendiler» biz oqyp, tamsanyp, tandanyp jýrgendey shyqpas edi. Osy jolda qyzmet etip ter tókken Túrlybekting enbegi eresen», - dep atap ótti.

Adam men qasqyr baylanysy arghy-bergi әdebiyette jazylghan taqyryp, kóp jyrlanghan taqyryp bolsa da, búl mәselege Túrlybek Mәmeseyit basqasha keledi. Búrynghy shygharmalarda (Dj. London, M. Áuezov, Sh. Aytmatov, D. Ramazan, t.b.). qasqyr jyrqyshtyq simvoly retinde kórinse, jazushy tuyndysynda qasqyr adam balasyn jyrtqysh qústyng tyrnaghynan qútqaryp qalady. Oqighanyng damu, órbu qisynyna, sujetting shynayylyghyna qalamgerding qapysyz sendiruining sebebi - tauda ósip, tabighat qúbylystaryn, ang men qús tirshiligin jaqsy biletin jazushy dýniyetanymynyng kendigi degen bolar edik.

Esterinizge sala keteyik, jazushynyng búghan deyin taza kórkem proza salasynda «Betoramal», «Týsime tau kiredi», «Besik pen nesip», «Áuliyeshoqy», «Tektining kegi», «Tau», «Qarqara kóterilisi», «Jasyn týsken mausym» tuyndylary, әdeby syn janrynda «Toghysqan tolqyn», «Zerdelilik ainasy», «Didar» kitaptary, al, ghylym salasynda «Egiz elding әueyi», «Sherhan Múrtaza» atty zertteu enbekteri jaryq kórgen. Endi mine, búl shygharmalardyng qataryna «Taudan men jaratylgham» tuyndysy qosyldy, osylaysha payghambar jasyna jetken saqa jazushynyng halqyna bereri mol, jazary kóp bolsyn degen tilektestik tanyttyq.

Zanghar KÁRIMHAN

«Abai.kz»