Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4084 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2012 saghat 08:42

Qajymúqan Ghabdolla. Júmaghúlovtyng jarapazany nemese qazaq bilimining jeti syrqaty

Qazaq bilimining hali mýshkil...

Qazaqtyng orta bilimi deysing be, jogharghy oquy deysing be, bitirgen-bitirmegenning týp-túqiyany kóshe kezip, kense toryp, 20 jyldan beri sandalyp, eki qolgha bir kýrek tappay jýrgendigin enkeygen qarttan, enbektegen balagha deyin biledi.

Jyl sayyn jogharghy oqu oryndary (JOO), kolledjder, orta mektepter qanshama jastardy týletip-úshyrady, solardyn, qúday biledi, basym kópshiligi, shamamen, 80-90 payyzy kóshe kezip ketedi...

Al, jaqynda Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov jerden jeti qoyan tapqanday: «Alandaushylyq tughyzatyn birqatar mәseleler de bar» - dep, kósemsidi.

Búl - alandatatyn emes, әldeqashan qazaq qoghamynyng әlem-tapyraghyn shygharghan asa ózekti, ottay órtengen mәsele emes pe?.. Júmaghúlov janalyq ashqanday: «Birinshi, júmyssyz jastardyng arasynda joghary jәne kәsiptik-tehnikalyq bilimi bar jastar kóp. Ekinshi, óz betimen júmys isteytinderding sany azaymay otyr. Ol 2 mln.-nan astam adamdy qúraydy. Ýshinshi, tehnikalyq jәne joghary oqu ornyn bitirushilerding edәuir payyzy júmysqa ornalasa almauda» - dep kólgirsiydi...

Men aitar edim: qazaq qoghamynyng eng irip-shirigen salasy - bilim beru men jastardyng mәselesi...

Qazaq bilimining hali mýshkil...

Qazaqtyng orta bilimi deysing be, jogharghy oquy deysing be, bitirgen-bitirmegenning týp-túqiyany kóshe kezip, kense toryp, 20 jyldan beri sandalyp, eki qolgha bir kýrek tappay jýrgendigin enkeygen qarttan, enbektegen balagha deyin biledi.

Jyl sayyn jogharghy oqu oryndary (JOO), kolledjder, orta mektepter qanshama jastardy týletip-úshyrady, solardyn, qúday biledi, basym kópshiligi, shamamen, 80-90 payyzy kóshe kezip ketedi...

Al, jaqynda Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov jerden jeti qoyan tapqanday: «Alandaushylyq tughyzatyn birqatar mәseleler de bar» - dep, kósemsidi.

Búl - alandatatyn emes, әldeqashan qazaq qoghamynyng әlem-tapyraghyn shygharghan asa ózekti, ottay órtengen mәsele emes pe?.. Júmaghúlov janalyq ashqanday: «Birinshi, júmyssyz jastardyng arasynda joghary jәne kәsiptik-tehnikalyq bilimi bar jastar kóp. Ekinshi, óz betimen júmys isteytinderding sany azaymay otyr. Ol 2 mln.-nan astam adamdy qúraydy. Ýshinshi, tehnikalyq jәne joghary oqu ornyn bitirushilerding edәuir payyzy júmysqa ornalasa almauda» - dep kólgirsiydi...

Men aitar edim: qazaq qoghamynyng eng irip-shirigen salasy - bilim beru men jastardyng mәselesi...

Jastar qarausyz qaldy, qamqorlyqtan ada boldy, tәrbiyesin tәrk ettik, armandaryn tyndamadyq, maqsattaryna qúlaq aspadyq, tipti, adamgha, otangha degen sezimderin de tabangha taptadyq...

Sholaq be lsendiler «әleumettik manyzy bar» dep sanaghan «Jasyl el», «Diplommen - auylgha», «Jastar sayasaty» sekildi jartykesh jobalar jastardyng jigerin qayrap, ruhyn tútata almady. Manyzy kem, mәni tar búl nauqandyq jobalar, kerisinshe, jastardyng әzer syghyrayghan ýmit-shyraqtaryn bayansyzdyghymen, berekesizdigimen sóndirip-janyshtady...

Biraq, bizding kosmostan týskendey sheneunikterimiz «Qojanasyrdyng qoymaljynyn» qoymaydy. B.Júmaghúlov: «Elimizde 2001 jylmen salystyrghanda jastardyng júmyssyzdyq dengeyi 4 esege azayyp, 3,8 payyzdy qúrap otyr. Búl kórsetkish Europa men TMD elderinde shamamen 18 payyzdan, al keybir elderde 40 payyzdan asady eken» - degende, kirpik qaqpay, kekireye qaraydy.

Búl ótirikke kim senedi? Biz «Europaghagha jetemiz» dep, yshqynyp jýrgende, andamay asyra siltep, bayqamay ozyp ketkenbiz be, sonda? Elbasymyz «Órkeniyetti 50 elding qataryna iliguimiz kerek» dese, Júmaghúlovtyng asyghys attaghany qalay? Kimge senemiz? Ertenge emsindirgen Elbasyna ma, әlde, keshege qol búlghaghan Júmaghúlovqa ma?..

...Sandughashtyng «әni» qanshama әuezdi bolsa da, shyndyq qashanda joghalyp ketpeydi. Qazaq bilimining kemshin-mini men kópshilikke belgili syrqattary jeterlik. Ekshelep, en taghyp jeteuin ghana tilge tiyekteyik.

 

Alghashqy alang - JÚMYSSYZDYQ

Qazaq jastarynyng júmys taba almauynyng zardaby - elimizdi, sirә, 50 jylgha artqa sýiregen shyghar. Bir týsiniksizdigi: jastardyng ata-anasynyng qaltasyn qaghyp, jogharghy bilim bergen memleket nege júmyspen qamtamasyz etpeydi? Nege qajetti-qajetsiz mamandyqtardyng el kólemindegi monitoringi ýzdiksiz jýrgizilip, jyl sayyn, kerek bolsa, toqsan sayyn pysyqtalyp-tiyanaqtalmaydy.

Bilim men ghylym ministrligi men onyng qúramyndaghy komiytetter, departamentter men basqarmalar, oblystaghy jәne audandaghy bilim bólimderi, akademiyalar men uniyversiytetter, instituttar men kolledjder (memlekettik jәne jekemenshik nysandaghy) nemen ainalysyp otyr? Liyseyler men gimnaziyalar, mektepter men basqa da bilim beru qúrylymdarynyng әrqaysysynda óz jastarynyng tolyqqandy montoringi ýzdiksiz jýrgizilse, qazirgidey bey-bereket kóshe kezu, sarylyp júmys izdeu bolmas edi...

Atamyz qazaq: «Kezegen ayaq nәjis basar» degende, al, danyshpan Abay: «Júmysy joqtyq, tamaghy toqtyq - azdyrar adam balasyn» deydi. Júmyssyzdyq - ýmitsizdik pen senimsizdikke, qylmys pen suisidke alyp keledi... Týptep kelgende, qazaq balasyna 21 jyl boyyna júmys taba almaghan ókimetting ókilettiligi qanday dәrejede?!.

 

Kelesi kesel - SAUATSYZDYQ

Jastar jappay sauatsyzdyq úiyghanda ýielep jatyr. Qazirgi jas adam ózining ishki oi-pikirin anyq әri tolyq jetkize almaytyn dәrejede. Ghalamdanu ýrdisteri: jalpy kompiuterlendiru, úyaly baylanys, qalamsyz jazu, kitapsyz oqu jastardyng sanasyn ulap qana qoymay, sana-sezimin kidirtip-kemitip, oi-payymyn kedeylendire týsude.

Búrynghylardyn: «Kitap - bilim búlaghy» deytini әdire qalyp, búlaqtyng móldir suy - ashy ugha ainalghanday, býginde balagha kitap oqyta almaysyn, alda-jalda ýgitindi ýdetsen, jylarmangha keledi...

Jazushy Sherhan MÚRTAZA: «Býkil aqparat, janalyqtardyng neshe týri, ghylymda, bilimde bolyp jatqan jetistikter - kompiuterde. Qazir bәrin aspannan tartyp otyr. Kóp dýnie aspanda jýr ghoy, dep oilaymyn. Sharlap ketken, torlap ketken. Biraq, týbi kitap kerek bolady. Tasqa basylghandar - týbi oqylady ghoy. Keybirin biz de endi oqyp jatyrmyz. Bizde myna Aqsu-Jabaghyly degen jer bar. Sonda tasqa basylghan neshe týrli dýniyeler kezdesedi. Sol bizding ata-babalarymyzdyng jazulary boluy kerek. Olar bizding qamymyzdy oilap, tasqa qashap jazyp ketken...» - degen ataly sóz aitady...

Kitap kórmegen, tәlimge ermegen jetkinshekting erteni súrghylt, keleshegi kýngirt bolmay ma? Sondyqtan, balabaqshadan bastap, sәbiydi robot-oyynshyqtarmen aldarqatpay, kitapqa qyzyqtyrumen myqtap ainalysu qajet. Nanotehnologiya manyzdy jetistik, biraq, bilimning qaynar búlaghy - kitap! Sauatsyzdyq syrqatynyng da jalghyz emi - kitap bolyp qala beredi...

 

Kezekti kemshilik - QAZAQ TILI, dәlirek aitsaq, memlekettik tilding qiyn qauqary

Últymyzdyng ónmeninen ótip, jýregine jetken qaterli mәsele, búl.

Jauy kóp, janashyry joq dýniye...

Qazir dýniyeni biylep túrghan aghylshyn tili sózdiginde 1 milliongha jaqyn, al, otarshyl orys tilinde 250 myngha juyq sóz bar eken. Áytkenmen, kýn sanap búl eki tilding de ayasy tarylyp bara jatqangha úqsaydy. Óitkeni, býgingi ómirding ekpini alapat, asa jyldam damu ýstinde. Jana tehnologiyamen qatar, jana sózder men tyng úghymdar kýn sayyn payda boluda.

Múnyng qasynda, qazaq tilining ahualy adam ayarlyq. Qazaqstan - federalidy el emes, unitarly memleket, yaghni, taza últtyq qúrylym, qazaq bir tilde sóileytin, birtútas halyq. Biraq, biz óz elimizde jýrip, tughan júrtymyzda otyryp, ne qalada, ne qazaghy qalyng qonghan auylda kinoteatrlardan qazaq tilindegi filimderdi kóre almaymyz.

Preziydentting әkimshiligi men Ýkimette, ministrlikter men oblys әkimshilikterining basymynda jauapty qyzmette orystildiler otyr. «Kenesten qútylghan aradaghy 20 jylda qazaq tiline basymdyq beriler» degen ýmitimiz mýldem óship qaldy.

Qazir aghylshyn tilin mengergender algha shyqty. Sonda, mәselen, shalghaydaghy Sәrsenbay shaldyng ahualy jaqsaruy ýshin Astanada aghylshyn tilin bilgenning ne paydasy bar?..

Belgili bir lauazymdar men memlekettik qúrylymdar, aitalyq, Syrtqy ister ministrligindegi qyzmetkerler, syrtqy barlaudyng adamdaryna aghylshyn tili auaday qajet shyghar, degenmen, elshige qajet aghylshyn tilining - kenshige keregi qansha?..

Ministr B.Júmaghúlov: «2013 jyldan bastap balalardyng bilim dengeyin jaqsartu maqsatynda aghylshyn tili 1 synyptan bastap ýiretile bastaydy» - dep, telpegin aspangha atty. Meninshe, búl - asa asyghys sheshim. Ýshtildilik tújyrymdamasy, poliytildilikti úsynu - býldirshinning tabighatynan alys, elding bolashaghyna basyn auyrtudan góri - qúr aiqay, nauqanshylyghy basym sharua, dep oilaymyn. Áytpese, Júmaghúlov qazaqtyng qiyanyndaghy alys auyldan ýshtildi, poliytildi múghalim taba ala ma?...

Býginde medisinasy qaryshtap damyghan Izraili 2000 jyl búryn joghalyp ketken tilin janghyrtqan memleket. Múny biz ýlgili ýrdis dep qabyldasaq útamyz. Angliya, Izraili, Chehiya siyaqty órkeniyetke jetken elderde balabaqshanyng barlyghy ana tilinde. Sәbiydi tәrbiyeleudegi búl túnghysh qadam - ertengi jasty memleketshil etip ósiredi.

Tehnika jetistikterimen әlemdi basyp ozghan Japoniya 5 synypqa deyin balalardy tek ana tilinde tәrbiyeleydi. Nege deseniz, balghyn-sәby ana tilining bar qúnary men uyzyn bolmysymen tatpasa, jatbauyr, jaydaq, kisikiyik bolyp jetiledi.

Qazaq Elinde qazaq tilin últy men úlysyna qaramay, balabaqshadaghy birinshi kýnnen bastap tereng de ýzdiksiz ýiretu kerek. Artta qalghan 21 jylda biz osynau manyzdy mәseleni jýzege asyra almadyq. Sosyn, erjetken jetkinshekke әrkimning yntasy men qabiletine qaray, birneshe tilder men pәnderdi ýiretuge kirisu qajet.

Taghy bir ózekti sharua: matematika, astrofizika, himiya, tehnologiya, ekonomika sekildi pәnderdi qazaq tilinde tereng damytugha shúghyl betbúrys jasaugha tiyispiz, yaghni, qazaq tilin modernizasiyalap, qarqyndy damytu - kýn tәrtibindegi mindet.

Bizding Ata Zanymyzda әr azamattyng qúqyghy teng ekendigi basa aitylghan, endeshe, ýshtildilikti zorlyqpen engizu, mәjbýrlikpen ýiretu - el azamattary men qazaq halqynyng konstitusiyalyq qúqyghyn taptau bolyp tabylady...

Qazaqtyng balasy jәne qazaq topyraghyndaghy ózge úlystardyng jetkinshekteri qazaq tilin ýirenip qana qoymay, últymyzdyng tildik sózdigining damuyna sýbeli ýlesin qosuy kerek. Qazaq tilining tausylmas qaynary - týrki tilderi. Týrki kenesi men Týrki akademiyasy tughan topyraghynda tarshylyq kórip, qyspaqqa týsken qazaq tiline qarassa, qúba-qúp bolar edi...

 

Taghy bir «tajal» - MAMANDYQ ALALAU

Gumanitarlyq mamandyqtardyng qúnyn týsiruge tyrysyp, tehnikalyq baghytty asyra maqtau, qarapayym tilde múny: «Ala qoydy bóle qyrqu» deydi. Qazirgi Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov ózi «mehaniyk» bolghandyqtan ba, búl jaraly taqyryptyng betin qayta-qayta tyrnap, ushyqtyryp jiberdi...

Sala sheneunikterinin: «Búryn kóptegen jyldar boyy gumanitarlyq mamandyqtar basym bolyp kelgen. Al qazir, júmys berushiler tehnikalyq jәne kәsiptik bilim jýiesinde belsendi júmys jýrgizude» - degen uәjderining negizi joq, shylghy ótirik әngime.

...Qazaq tәuelsizdigining birinshi kýninen bastap, gumanitarlargha qarsy keskilesken kýres bastaldy. «Bizde dәnekerleushi joq, injener jetpeydi, kólik jóndeushi kemshin» degendeyin zarjaq sýrleu 20 jyldyng tónireginde sayabyr tappay, tolassyz aityldy.

Nәtiyjesi ne boldy? Ata-babasynyn syilamaytyn, әke-sheshesin tyndamaytyn, ana tilin qadirlemeytin, últynyng tarihyn elemeytin, qazaqtyng әdebiyetinen maqúrym, mәdeniyetinen habary joq, «Adamdy» - «Chel», «Maqúldy» - «O,key» degendi dәreje kóretin keudesi bos, jigeri jasyq, ruhy ulanghan, bolmysy júlmalanghan úrpaq ósirip shyghardyq...

«Gumanitar» Pushkin men Abaydan - «mehaniyk» Júmaghúlov artyq pa?..

Sayasatker Aydos Sarymnyn: «Nelikten matematika múghalimi oqushynyng esepke shorqaqtyghy ýshin júmystan quylyp, qazaq tilin oqytpaghan, jaghday jasamaghan diyrektorlar júmysta qalady?!.» - degen sózining jany bar. Biz, aldymen, baladan - adam tәrbiyelep shyghuymyz kerek. «Gumanitariya»-nyng kókesi osy. Bizge anasynyng tilin, atasynyng dәstýrin tәrk etken, últyn úlyqtamaytyn, memleketin satyp ketetin, zorlyq-zombylyqshyl, qylmysker men baukespe «tehnarlar» qajet emes...

 

Besinshi bas auyruymyz - SAPASYZ OQULYQTAR

Býgingi basymdyq - tez qimyldau men jyldam jýzege asyrugha tireldi.

Biraq, qazaqtyng bilim salasy qalyng úiqyda. Mektep oqulyqtary men oqu-әdistemelik qúraldarynyng sapasyzdyghy myn-san aityldy. Naqty nәtiyje joq.

Bilim men tәrbie beruding kemshindigining bar týitkili sapasyz oqulyqtarda ekendigin moyyndaghan ministrlik: «Búdan bylay oqulyqtardyng barlyghynyng týbegeyli janartudan ótip, әr 4 oqu jyly sayyn mindetti týrde auysyp túratyndyghyn» mәlimdedi. Olay bolsa, jana oqulyqtardyng ózinde eskiden qalghan materialdardyng kezdesetindigin qaytemiz?..

Terenine ýnilsek: oqulyq degenimiz - býginning bilim jinau qory ghana emes, ertengi úrpaqtyng tәlimi, bilimi, biligi, bolashaghy, yaghni, erteng damyghan el, jana júrtpen iyqtas bolamyn desek, býginning oqulyghy asa sapaly boluy kerek. Oqulyqtardaghy әrbir sóz elenip, әrbir sóz ekshelenuge tiyis. Sonyng ishinde, ana tilimizde sóilep-tәlimdenetinderding dengeyine basym kónil bólinui tiyis. Orystyng tanymal jazushysy F.Dostoevskiy birde: «Men baqytty adammyn. Orys tilin bir sózge bayyttym...» dep jazypty.

Árbir qazaq tili múghalimining osynday jauapkershilikpen, osynday maqtanysh sezimimen talmay izdenip, jalyqpay júmystanuy lәzim. Qazaq tilin damytatyn jalghyz ghana últ bar, ol - qazaqtar.

Shyntuaytyna kelgende, qazaq topyraghyndaghy kirme úlystardyng qazaq tiline paydasynan góri, ziyany basym. Myng jerden ýgittep, jýz jerden mәjbýrleseng de, kirmeler qazaq tiline tittey de yqpal ete almaydy. Mysaly, tayauda teledidardan arasynda bir qazaq joq óner újymy qazaqtyng halyq әnin oryndady. Búl - qazaqqa qúrmet emes, kerisinshe, mazaq bolyp shyqty. Álgi jastary 40 pen 50-ding arasyndaghy erler men әielderden qúralghan әnshilerding bireuining de tili qazaqshagha iykem emes. Qazaqtyng әnin búlaysha búrmalap, masqara qylghansha, mýldem shyrqamaghandary abyroy bolar edi...

Múnyng ózi bizdegi orta mektepte de, jogharghy oqu orynynda da «Qazaq tili» pәnining týbegeyli teris oqytylatyndyghyn dәleldeydi. Memleketting tili jýieli oqytylmasa, basqasynyng qauqary da kisi qyzygharlyq emes.

Tabighatynda mektep oqulyqtarynyng naghyz avtorlary erekshe enbekshil, airyqsha sezimtal, tipti, keremet kinәmshil keledi. Búl «erkelikterin» kóteruge tiyispiz, óitkeni, olardyng qiyamet enbekterining arqasynda birneshe buyn úrpaqtarymyz tәrbiyelenedi. Oqulyqtardyng avtorlaryn qarjylandyru da asqan әdilettilikpen, jogharghy dәrejede jýzege asugha tiyis. Eger biz býgin oqulyqtardan qarjy ýnemdesek, kýni erteng qylmyskeri qaptaghan týrmelerdi qarjylandyrugha mәjbýr bolyp, on-jýz ese shyghyndalamyz...


Altynshy alynbaghan asu - OQU AQYSYNYNG QYMBATTYGhY

Qazaq qoghamy qara altyny suday aqqan memlekette jogharghy oqudyng tegin boluy qajettigin kóksep jýrgende, Baqytjan Júmaghúlov taghy bir aqylgha kónbeytin, sanagha syimaytyn «Memlekettik bilim beru jinaqtau jýiesi» bastamasyn búrq etkizdi.

Júmaghúlov auylda 20 jyldan astam uaqyttan beri, eki qolgha bir kýrek tappay, qariyalarynyng 15 myng tenge zeynetaqysyn talghajau etken qazaqqa bolashaqta balasyn jogharghy oqu orynynda oqytqysy kelse, ay sayyn 15 myng tengeni bankting esep-shotyna salyp-jinaugha «kenes berdi».

Aqshasy bar adamgha Júmaghúlovtyng rúqsaty kerek pe?..

Ózin «maytalman matematikpin» dep jar salghanymen, shyn mәnisinde, mamandyghy «mehaniyk» Júmaghúlovtyng estini esinen tandyrghan esep-qisaby mynaday: Ýsh bólikten túratyn jinaqtalghan qarjynyng birinshi bóligi - salymshy nemese basqa adam salghan aqsha. Ekinshi - bankting ay sayyn aqshany kapitalgha ainaldyryp, syiaqy berui. Búl banktegi kәdimgi depozitter siyaqty jýzege asady. Ýshinshi bóligi - memleketting syiaqysy. Syiaqy mólsheri, jinaqtalghan aqshanyng kólemine qaray - jylyna 5 payyz bolsa, keybir basymdyq berilgen adamdar toptary ýshin (jetim balalar, mýgedekter, kóp balaly jәne tabysy az otbasylar) - 7 payyzdy qúramaqshy eken.

Yaghni, salymshynyng salghan qarajaty - 60 payyz, bankining syiaqasy - 23 payyz, memleketting ýlesi - 17 payyz bolyp, memleketting kómegi jalpy qordyng 15-20 payyzyn ghana qúraydy.

Meninshe, búl jýiening paydasynan - ziyany basym. Birinshiden, 10 jyl boyyna jinaghan qarjysyn ata-ana basqa bir salagha salsa, búdan birneshe ese kóbeyte alady. Ekinshiden, jýiening jobasyn әzirleu barysynda qarapayym inflyasiyanyng qúbylmalylyghy da eskerilmegen. Ýshinshiden, qazaq bankilerine degen senimning azdyghy bylay túrsyn, jyl ótken sayyn onyng depozittik payyzy tómen tartyp barady...

Rasynda, bilim beruding jinaqtau jýiesining Malayziya, Úlybritaniya, AQSh, Niyderlandy, Singapur, Ispaniya, Beligiya, Kanada, Shvesiya tәrizdi elderde bar ekendigi belgili, biraq, bizding memlekettik jýiemiz de, zandarymyz da, mentaliytetimiz de basqasha. Zang jobasyn úsynushylar osynday erekshelikterimizdi eskermegen...

Bir-aq mysal: nemis qyzmetkeri jylyna 1400 saghat júmys istep, jylyna 2300 saghattan asyra enbektenetin kәris júmyskerinen ónimdi artyq beredi eken. Múnyng sebebi - jetilgen, ozyq infraqúrylym. Osy jerde qazaq pen aghylshyn qyzmetkerin salystyru dúrys pa?!.

Bizding qúzyrly әleuet óz tilimizde ghalamtorda, tehnologiyada júmys isteu ýshin latyn әlipbiyine kóshuding asa manyzdylyghy men qajettigin týsinip, múnyng ózi uaqyt kýtpeytin qat mәsele ekendigin bilse de, әli kýnge deyin sheshim qabylday almay otyrghan joq pa?..

Songhy 10 jylda Qazaq Elinde arnauly orta bilimi bar azamattardyng sany 40 payyzgha, joghary bilimi bar túrghyndar qatary 3 esege óskenimen, Últtyq Biringhay testileu - jasóspirimderding óz-ózderine qol júmsaytyn ajal ordasyna ainaldy. 15-pen 19 jas arasyndaghy 100 jastyng 12-si óz-ózine qol júmsap, ómirimen qoshtasyp jatyr. Jalghyz Ontýstik Qazaqstan oblysynda orta mektepting 50-den asa oqushysy osynday jolmen o dýniyelik bolghan... Últtyq Biringhay testileuge tikeley qatysty 2009 jyly 209 jasóspirim óz-ózine qol júmsasa, onyng sany 2010 jyly 237 jetip, kýrt ósip ketken.

Últtyq Biringhay testileu әdisi joyylyp, onyng orynyna 2015 jyldan bastap, eki memlekettik emtihan engizu - jalghyz dúrys sheshim, dep oilaymyn. Biraq, búl ýrdisti tezdetip, 2014 jyldan bastau kerek, óitkeni, jasóspirimderding óz-ózine qol júmsauynyng jyl ótken sayyn artyp bara jatqandyghyn eskermeu - qylmys bolyp tabylady. Jәne birinshisi - orta mektepti bitirgende, ekinshisi - JOO týsu kezinde ótkiziletin jana emtihandar taza qazaq tilinde ótui kerek.

Biyl 31 myng 210 bilim beru granty (kýndizgi oqytu nysany boyynsha - 30 myng 710 bilim beru granty, syrttay oqytu nysany boyynsha - 500 grant) taghayyndalghan. Búl - tenizdegi tamshyday ghana óte az. Al, aqyly oqudyng mólsheri jylda qymbattap, aspandap barady. Memleket barlyq menshik nysanyndaghy bilim oshaqtarynyng oqu aqylarynyng belgilenui men bekitiluin, mólsheri men mezgilin, zandylyghy men júmsaluyn keshendi týrde tekserui kerek.

120 myng múghalimning arnayy dayarlaudan qayta ótkizilui dúrys-aq, biraq, bilim beru oshaqtarynyng (uniyversiytetter) birsypyrasyn jabumen bilimning sapasyn kóterip, úrpaqtyng tәrbiyesin týzeu mýmkin emes...

 

Jetinshi jemir - JEMQORLYQ

Óz-ózimizdi tanyp, joghaltqanymyzdy tabugha da, órkeniyetting ór belesterine shyghugha da birden-bir túsau - jemqorlyq. Múnyng tereninde tuystyq, tanystyq, rushyldyq, jýzshildik, jikshildik, jershildik jatyr.

Árbir qazaq ózining shyqqan tegin biluge tiyis. Tegin bilmeu degenimiz - qazaqshylyqtan aiyrylu degen sóz. Áytse de, tegin tanushylyqty - sayasatpen, últtyq mýddemen, tabighy qoghamdyq qarym-qatynastarmen, memleketting qauipsizdigimen shatastyrmau kerek.

...Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti Ómirbek Joldasbekovting basshylyghy kezinde toqyrau jyldarynyng túspa-tús kelgenine qaramastan, aty dýrkirep, eng sapaly bilim bergen asa bedeldi oqu oryny boldy. Keybir fakulitetterge týsu ýshin bir oryngha 12-15 talapker talasty. Qanshama attarynan at ýrketin ataqty akademikter, marqasqa ghylym doktorlary, parasatty professorlar júmys istedi. Keyinirek Kópjasar Nәrikbaev aghamyz da QazMU-ding abyroyly ataghy men taza bedelin múntazday saqtay aldy...

...Biraq, keyin týsiniksiz «reformalar» etek alyp, professorlyq-oqytushylyq qúramnyng búrynghy dәstýrli sabaqtastyghy kýrt búzyldy. Jalang maqtangershilik, esepsiz esep berushilik, «imidjdik» iykemdenushilik, «pysyqtyq» psihologiya etek aldy. Sirә, bazbireuler bilim men ghylym ordasyn «Núr Otan» partiyalyq úiymymen shatastyryp alghan boluy kerek?!.

Kezkelgen partiyanyng júmysy uaqyt talabynan qalys qalmay, әrdayym ózgeristerge úshyrap otyrsa, ghasyrlyq tarihy bar alyp bilim ordasynyng qalyptasuyna birneshe ondaghan jyldar qajet. Jәne QazÚU-ti sekildi ýlken újymnyng ondaghan jyldar boyyna týzilgen tәrtibi men saqtalghan salt-dәstýrin qiratudyng mýldem qajeti joq. Óitkeni, qiratu - qanshalyqty onay kóringenimen, qalyptastyru - sonshalyqty qiyn...

«Qorlar men rektordyng granty» degenimiz naghyz jemqorlyqtyng úiyghy. «Student grantqa auysamyn dese, oquy da ozat boluy tiyis, uniyversiytetting qoghamdyq ómirine qyzu aralasuy kerek» degen ertegige esi bar eshbir adam senbeydi.

Mening bir tanysymnyng bilimpaz balasy jalghyz baly ghana jetpey, QazÚU-ne memlekettik grantqa ilikpey qaldy. Talapker jas kýndiz-týni kitaptardan basyn almay, ýzdik student atandy. Kil «bestik» baghasy bar balanyng ata-anasy sol kezdegi rektor Baqytjan Júmaghúlovqa ótinish-aryzben kirdi. Júmaghúlov uәdesin berip, sylap-sipap shygharyp salghanymen, sausaghyn da qimyldatpady...

Sosyn, jana rektor Ghalymqayyr Mútanov ta ataqty bir aghamyzdyng aralasuymen, salmaqty sertin beredi. Biraq, Mútanovtyng da «auyly» Júmaghúlovtan alys qonbapty. Eki rektordyng de uәdesining qúny kók tiyn bolghanyn kórgen jas jetkinshek qazaq qoghamynda әdildikting bar ekendiginen kýderin ýzdi...

Qystyng kózi qyrauda ystyghynyng 40 gradustan kóterilip túrghandyghyn elemey, bir kýn sabaqtan qalmay, tek «bestikterge» ghana oqyghan jas býginde QazÚU-di tәmamdady...

Qoghamdaghy әdiletsizdikting әngýdik tayaghyn ayamay tatqan osy jetkinshek kýnderdin-kýninde Júmaghúlovpen nemese Mútanovpen joly týiisse, әdildikting aq jolyn tanday ala ma?!. Sonda bizding oqu oryndary kimderdi tәrbiyelep jatyr?..

Áriyne, bizding sheneunikterding «aqtalu» tehnologiyasy bizge belgili. Aldymen, studentting aty-jónin anyqtaydy, sosyn, 20 jyl boyyna «dosenttikten» qútyla almay jýrgen ortanqol oqytushygha «professorlyq» ataq beruge uәde etip, әlgi studentti kýstәnalaghan «Týsinikteme» jazdyryp alady; odan әri balasy, qyzy nemese kelini, kýieu balasy QazÚU-de oqyp jatqan sudiyagha nemese jurnalistke habarlasyp, «adal atyn aqtap alu» jóninde ótinish aitady...

Bizding «barmaq basty, kóz qysty» jemqorlyq qogham shyrmalghan shyrmauyq tәrizdi: mysaly, jalghan sóilep, jalpymen birge bolsan; ótirik ózeurep, basshygha jaghympazdansan, eng dúrysy, «kýlsheli balanyn» qylyghymen basshynnyng qaltasyn qalyndatyp, múrtyn maylyp qoysang - senen artyq talant, senen asqan oqymysty joq...

Múnday mәnsiz «mәmile», teksiz tәsil mәngilikke joyylugha tiyis...

Balabaqsha, mektep, kolledj, JOO - tәrbiyening naghyz kindigi. Qazir tәrbiyening týp-tamyrly tabighatynan aiyrylap qaldyq. Áriyne, zaman da, tehnologiyada qaryshtap barady, asyghys, jetkizer emes.

Bala men jastar tәrbiyesi jýiesiz, әlsiz, tapshy, nashar...

Saqaldy jas jigitti «lankestik mýnkiydi» dep kýstanalaymyz, oramal tartqan boyjetkendi «baghynyshtylyq qúrbany» dep baghalaymyz, al, B.Júmaghúlov: «Skoliko molodyh ludey s borodamy y korotkimy shtanami! Vy ih vidiyte v Astane, no, v poslednee vremya ih net. Vopros: mojet ih vyvezly kuda-to? Nichego podobnogo! Ety molodye ludy ushly v podpolie: sbrily borody, udlinily shtany, teperi ih eshe slojnee naytiy...» - dep, entelep, qolamsagha shoq tastaydy...

Júmaghúlov imangha bet búrghan әrbir jastyng qasynda birge jýrip-birge túra ma eken? «Diny ekstremizm» islamgha ghana qatysty ma? Hristian taqyrbastary men buddanyng jaltyrbastary, sany beymәlim sektanttar sayabaqta seruendegen beybit adamdar ma, sonda?!. Ásirese, asa nәzik din men tәrbie mәselelerinde bilmes beleske attap baspaghan abzal...

Sóz joq, adamdyq ardy, azamattyq adaldyqty attap ótpeytin tekti túlghalar da bar, aramyzda... Qatary az bolsa da, osynau túrlauly túlghalardyng arqasynda qoghamymyz qirap qalmay, adamymyz aiuangha ainalmay, әzirge әupirimdep saqtalyp túr...

...Kýni keshe Esep komiyteti Bilim jәne ghylym ministrligin «18 mlrd tengening qarjysyn týgimen jútyp, iz-týzsiz talan-tarajgha salghan...» dep aiyptady. Al, biylghy jyldyng toghyz aiynda, byltyrmen salystyrghanda, jastardyng arasyndaghy tirkelgen qylmystar sany 52,5 payyzgha ósken...

Úrpaghymyzdy qayda bastap bara jatyrmyz?!.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5539