Qazaq tilin oqytatyn arnayy kurstardyng qymbattyghy men memlekettik tegin oqytudyng joqtyghy onyng ýirenuine basty kedergi bolyp tabylady.  «Kazpotrebnadzor» úiymynyng esebi boyynsha, atalmysh mәseleni sheshuge jalpy alghanda 876 million AQSh dollar qajet. Salystyrmaly týrde, 2011 jyly ótken Qysqy Aziya oiyndaryn ótkizuge osy qarajattan shamamen eki ese júmsalghan bolatyn.

Búl soma bastapqy derekterding esebinen esepteldi:

• Songhy jalpy halyqtyq sanaghynyng nәtiyjesi boyynsha (2009 j.) qazaqstandyqtardyng 26%-y óz oilaryn qazaq tilinde bildire almaydy. Sәikesinshe, 4 mln. 382 myng adam memlekettik tildi qajetsinedi. Búl kórsetkishting dinamikasyn eskere otyryp, býgingi tanda búl sandar sәl tómendedi dep boljaugha bolady.
• Qazaq tilin tegin oqytatyn mamandardyng jalaqy kólemi - 150 tys. tenge.
• Jyl boyyna múghalimder 15 adamnan qúralghan tórt topqa aptasyna ýsh ret eki saghat oqyta alady.
• Oqytu ýrdisi memlekettik organdarda, әleumettik nysandar men «Núr Otan» HDP filialdarynda ótkiziledi. Búl kenselerdi jalgha alugha arnalghan qarajatty ýnemdeydi.
• Oqu әdebiyeti tyndaushylardyng jeke qarjysy esebinen alynady.

Qazaq tilin oqytatyn arnayy kurstardyng qymbattyghy men memlekettik tegin oqytudyng joqtyghy onyng ýirenuine basty kedergi bolyp tabylady.  «Kazpotrebnadzor» úiymynyng esebi boyynsha, atalmysh mәseleni sheshuge jalpy alghanda 876 million AQSh dollar qajet. Salystyrmaly týrde, 2011 jyly ótken Qysqy Aziya oiyndaryn ótkizuge osy qarajattan shamamen eki ese júmsalghan bolatyn.

Búl soma bastapqy derekterding esebinen esepteldi:

• Songhy jalpy halyqtyq sanaghynyng nәtiyjesi boyynsha (2009 j.) qazaqstandyqtardyng 26%-y óz oilaryn qazaq tilinde bildire almaydy. Sәikesinshe, 4 mln. 382 myng adam memlekettik tildi qajetsinedi. Búl kórsetkishting dinamikasyn eskere otyryp, býgingi tanda búl sandar sәl tómendedi dep boljaugha bolady.
• Qazaq tilin tegin oqytatyn mamandardyng jalaqy kólemi - 150 tys. tenge.
• Jyl boyyna múghalimder 15 adamnan qúralghan tórt topqa aptasyna ýsh ret eki saghat oqyta alady.
• Oqytu ýrdisi memlekettik organdarda, әleumettik nysandar men «Núr Otan» HDP filialdarynda ótkiziledi. Búl kenselerdi jalgha alugha arnalghan qarajatty ýnemdeydi.
• Oqu әdebiyeti tyndaushylardyng jeke qarjysy esebinen alynady.

Memlekettik tildi biletin respublika azamattarynyng ýles salmaghy jyl sayyn demografiyalyq faktor, onyng ishinde orystildi azamattardyng shekara asuy men tek ana tilinde sóileytin auyl túrghyndary arasyndaghy bala tuu jogharghy dengeyining arqasynda ósip keledi. Búl jaghday 2020 jylgha deyin qazaqstandyqtardyng 95%-y memlekettik tildi mengerudi maqsat tútqan «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamagha» jauapty lauazymdy túlghalardyng kónilderin jaylandyrmauy qajet.

Osyghan oray, «Kazpotrebnadzor» Qoghamdyq birlestigi «Reyting.kz» zertteu agenttigimen birlese otyryp, memlekettik baghdarlamada qoyylghan maqsatqa jetudegi qazirgi jaghdaylaryn anyqtaugha baghyttalghan zertteu jýrgizdi. Almaty qalasynda qazaq tilin oqytatyn aqyly kurstardy zertteu basty nazargha alyndy. Zertteu nәtiyjeleri qazirgi tanda qazaq tilin oqytatyn arnayy kurstar turaly aqparatqa múqtaj barsha qala túrghyndaryna paydaly bola alady.

Memlekettik tildi tegin oqytu

Qazaqstannyng tәuelsizdik jyldary ishinde qazaq tildi damytugha on shaqty baghdarlamalar qabyldandy. Olardy jýzege asyru barysynda qaghaz betinde qomaqty qarjy «sәtti iygerilip jatty», al shyn mәnisinde, kórnekti tabystargha qol jetkizilmedi. Atalmysh tendensiyany Almaty qalasy tilderdi damytu, múraghattar men qújattar basqarmasynyng tapsyrysy (2012 j.) boyynsha «Konsul» ortalyghynyng әleumettanulyq saualnamasy deregi dәleldey alady. Respondentter ishinde almatylyqtardyng orys últ ókilderi memlekettik tildi erkin týrde sóiley almaydy, tek 9,6%-y ghana túrmystyq dengeyde ghana biledi. Osy mәselening birden-bir sebebi - azamattardyng kópshiligi ýshin qazaq tilin oqytatyn tegin kurstardyng shynayy qol jetpestigi.

Qazirgi kýni Almaty qalasynda qazaq tilin tegin oqytatyn tek «Til» oqu-әdistemelik ortalyghy» MQK bar (adresi men telefony qosymshadan tabugha bolady). Tegin oqugha memlekettik qyzmetkerler, últtyq-mәdeny ortalyqtarynyng jәne әleumettik az qamsyzdandyrylghan toptar (mýgedekter, zeynetkerler, júmysssyzdar, t.b.) ghana qúqyghyna iye.

Sonymen, qalada memlekettik tildi mengergen azamattardyng ýles salmaghyn arttyrugha jaghdaylar jasalmaghan. Almaty qalasy boyynsha tilderdi damytugha aghymdaghy jyly 27 mln. tenge bólindi. Búl qarjy halyqqa memlekettik tildi búqaralyq oqytugha tym az bolmaq. Qazaqstandyqtargha memlekettik tildi oqytatyn tegin kurstargha qol jetkizu ýshin «Kazpotrebnadzor» úiymynyng esebi boyynsha segiz jylgha 876 mln. dollar qajet etedi. Atalmysh bastamany kezen-kezenimen jýzege asyru arqyly, Baltyq elderinde oryn alghanday, orystildi azamattardyng ketu dengeyin tómendetedi.

Qazaq tilining negizgi bilimin barsha azamattardyng bilu mindetining manyzdylyghyn esepke alatyn bolsaq, búl soma, aitarlyqtay, asa kóp emes. Óz kezeginde, qazaq tiline jalpy qoljetimdilikti qamtamasyz etu arqyly memleket әrbir azamattan negizgi bilimdi talap ete alady.

Qazaq tilin oqytatyn aqyly kurstar

Qazaqstanda memlekettik tildi oqytatyn tegin kurstardyng joq boluynan jeke mekemelerdegi qazaq tilin ynsapty baghamen oqytu aliternativti bolyp tabylady. Derekterdi jinaqtau barysynda «Reyting.kz» zertteu agenttigining mamandary týrli til mektepterimen habarlasyp, memlekettik tildi ýiretetin baghasy men sharttary boyynsha aqparat alghan bolatyn. Alynghan derekter boyynsha, Qazaqstannyng eng iri megapoliysi - Almaty qalasynda qazaq tili kurstarynan góri aghylshyn tilin oqytatyn kurstardy tabu óte onay. Múnday faktor orystildi halyq túrghyndary arasynda memlekettik tilge súranys dengeyining tómendigin janama týrde aighaqtaydy.

Ýiretetin úiymdardy saralau topta bir akademiyalyq saghattyng baghasy negizinde jýrgizildi. Ol ýshin kurstyng ailyq baghasy kórsetilgen oqytu saghattarynyng sanyna bólingen. Oqytu sapasy faktory esepke alynbady.

Almatydaghy qazaq tilin ýiretetin kurstar baghasy (toptyq, ay sayyn) - 8 000-25 000 tenge. Jeke sabaqtar tipten joghary - 15 000nan 80 000gha deyin tenge (ayyna 24 akademiyalyq saghaty boyynsha). Oqytu baghasymen qatar, birshama ortalyqtardyng erejesi boyynsha oqu әdebiyeti tyndaushylar qarajatynan satyp alynady (tolyghyraq qosymshada).

Qazaq tilin ýiretetin kurstardyng ortasha oqytu merzimi (bastapqy, jalghastyrushy, terendetilgen deygey)  - 10 ay kóleminde. Sonymen, aqyly týrde qazaq tiline ýirenuine almatylyq ýshin kem degende 100 myng tenge júmsaydy. Oghan qosa, kurs úiymdastyrushylary oqytu ýrdisi bitisimen qalauly nәtiyjege qol jetkizuge kepildik bere almaydy. Sondyqtan, oqugha júmsalghan aqsha qúr bosqa ketui mýmkin.

Qazaq tilining mәrtebesi men onyng damuy boyynsha jariyalanghan baghytty eskere otyryp, aqyly kurstardyng aqysy jogharghy dengeyde boluy zandy. Biraq bir tang qalarlyghy, qazaq tili kurstaryn úiymdastyru barysynda til iyelenushilerin tabu mәsele retinde túrmaydy.

Tәuelsizdik alghan song Qazaqstandaghy tildik basymdyqtarynyng ózgeruinen qazaq tili mamandaryna tapshylyq bayqaldy. Osy mәseleni jedel ótkeru saldarynan qazaq tili múghalimderining ortasha-kәsiby dengeyine keri әser etti. Qazirgi tanda qazaq tili mamandary arasynda eski әdistemeni qoldanatyn jәne janashyldyqqa beyimdelmegen kezdeysoq adamdar kezdesedi.

Qazaq tili múghalimderining basym kópshiligi tilding iyelenushileri bolyp tabylady. Yaghni, olar sanaly jasta tildi mengermedi, qayta qazaqtildi ortada ósti. Osynday mamandar óz tәjiriybelerinde «su astyndaghy tastardy» sezbedi. Tiyisinshe, tyndaushylar osynday mәselege tap bolady. Olargha qazaq jәne orys tili arasyndaghy prinsipialdy aiyrmashylyqtardy anyqtau óte qiyngha soghady. Sondyqtan da, qazaq tilining bastapqy erejelerine jana tyndaushylardy sanaly jasta ýirengen pedagogtar oqytsa tiyimdi bolar edi.

Motivasiya mәselesi

Shet tilderdi oqytugha qaraghanda, orystildi azamattar ýshin qazaq tilin ýirenu materialdyq túrghyda aqtalmaydy. Aghylshyn tili kursyna aqy tóleu arqyly adamda bolashaqta tabys kózi retinde qarastyryp, mansaptyq ósuge senim payda bolady. Al qazaq tili, әdette, onday materialdyq stimul bere almaydy.

Qazaq tilin ýirenuding jalghyz iske asyrylghan stimuly memlekettik qyzmetkerlerding tildi bilu talaby bolyp tabylady. Biraq, tәjiriybe kórsetkendey, búl әdis orystildi azamattarynyng basym kópshiligi memlekettik qyzmetti júmys jasau salasy retinde qarastyrmay qoydy. Sóitip, atalmysh shara memlekettik tildi mengerushilerding ýles salmaghyn arttyrugha әkelmedi, tek qana memlekettik qyzmette qazaq últ ókilderi ýlesining ósuine yqpal jasady.

Partiyalar men últtyq-patriottyq úiymdar:

sózder isten alshaq

BAQ pen qogham tarapynyng qazirgi nazaryna qaraytyn bolsa, qazaq tilin damytugha tek biylik qana mýddeli. Osy zertteudi jýrgizu barysynda «Reyting.kz» mamandary halyqtyng barlyq toptaryn memlekettik tilge oqytu ýrdisine sayasy partiyalar men últtyq-patriottyq úiymdardyng qatysu dengeyin anyqtady.

Sayasy partiyalar. Qazirgi barlyq sayasy partiyalarynyng kópbasshylary әrtýrli uaqyt arasynda memlekettik tildi damytu maqsatymen shyghyp túrady. Tәjiriybede, sózder isten alshaq keledi. Sayasy partiyalardyng ortalyq jәne filialdaryna habarlasu barysynda olardyng kóbisi memlekettik tildi biletinderding ýles salmaghyn arttyrugha óz ýlesterin qospaytyndyghy anyqtaldy. Tipti, memlekettik qarjylandyrylatyn «Núr Otan» HDP keshendi týrde memlekettik tildi oqytu ýrdisin jýrgizbeydi. Qazaq tilin oqugha niyet bildirgen barsha azamattargha tegin oqytudy Qazaqstannyng «Aq Jol» demokratiyalyq partiyasy ghana jýzege asyruda. Ayta ketu kerek, qazirgi tanda atalmysh kurstar partiyanyng keybir aimaqtyq bólimshelerinde úiymdastyryldy. Degenmende, basqa partiyalargha qaraghanda, osyny ýlken jetistik retinde qarastyrugha bolady. Basqa parlamenttik partiya - QKHPsy tegin týrde memlekettik tilge óz mýshelerin ghana oqytady.

Últtyq-patriottyq úiymdar. Zertteu barysynda últtyq-patriottyq úiymdar memlekettik tilge qatysty tek sóz jýzinde júmys isteytinin anyqtady. Memlekettik tildi oqytatyn kurstar boyynsha mәlimet alu ýshin olardyng kóbisine habarlasugha mýmkindik bolmady. Sayasy baghyttaghy kóshbasshylardyng basym bóligi júmys tyghyzdyghyna baylanysty jauaptan bas tartyp otyrdy. Nәtiyjesinde agenttik mamandary últtyq-patriottardyng qazaq tilin damytu belsendiligining praktikalyq dәleldemelerin taba almady.

Sonymen, qoghamdyq úiymdar, sonyng ishinde arnayylar, jaghdaydy jaqsartugha praktikalyq septigin tiygizbeydi. Qazaq tilin damytu qajettiligi men osy baghytta qyzmet etip jatqan memlekettik organdaryna syn ritorikasy tek aralyq maqsattargha jetuge baghyttalghan.

Eger barlyq qazaqstandyqtar qazaq tilin mengerse...

«Kazpotrebnadzor» QB payymdauynsha, eger elimizde zamanauy әdistemeler jasalatyn bolsa, búqaralyq tegin oqytudy úiymdastyrylsa, qazaq tilin oqytatyn shynayy motivasiyalyq mehanizmder qúrylsa, 2020 jylgha deyin tildi jalpy bilu mindeti tolyq sheshiledi. Sonda ghana, tildi damytugha milliondaghan qarjy qajettiligi tuyndamaydy.

Bәrine de belgili, memlekettik tenderler ayasynda әleumettik tapsyrys prosedurasynyng kóbisinde sybaylas jemqorlyq bar. Jeke mәlimetter deregi boyynsha, tenderlerding «keri domalau» salmaghy 30-40%gha deyin jetedi. Sodan, qazaq tilin «damytumen» ainalysyp jatqan lauazymdy túlghalardyng osy baghytta mýldem mýddeli emestigimen, damu dengeyining tómendigimen týsindiriledi. Eger de basym azamattargha qoljetimdi oqytu arqyly qazaq tilin mengeru mәselesi sheshiletin bolsa, damytugha arnalghan jәne qajettilikti tudyrmaytyn budjettik qarjyny «bólu» mýmkindigi bolmaydy.

ÚSYNYSTAR

2020 jylyna deyin qazaqstandyqtardyng 95%-y memlekettik tildi mengerushilerding ýles salmaghyna jetu maqsatyna oray qoldanylyp jatqan tiyisti sharalar men ynghaylar jetkiliksiz. Osynday dinamikanyng saqtaluy jaghdayynda, atalmysh maqsatqa tek demografiyalyq kórsetkishter arqyly jetuge bolady.

Ayqyndalghan maqsattargha jetu ýshin osy uaqytta kóp materialdyq shyghyndy talap etetin jәne tómen tiyimdilikti kórsetetin dәstýrli әdistemeler men sharalar qoldanylyp kele jatyr. «Kazpotrebnadzor» QB osy baghyttaghy qyzmetti әrtaraptandyrudy jәne dәstýrli kitaptardy shygharu men eski әdistemelerdi qoldanumen qatar, jana zamanauy mehanizmderdi jýzege asyrudy úsynady. Keybir úsynystar úiymnyng avtorlyq iydeyasy bolyp tabylmaydy jәne olardyng kóbisin týrli qoghamdyq úiymdar, sarapshylar men tilshiler jariyalaghan bolatyn. Kóptegen bastamalardyng az shyghynyna qaramastan, qúzyrly organdardyng nazaryna tiyisti dәrejede ilikpedi. Bәlkim, osy iydeyalardy jýzege asyru arqyly «keri domalaudan» kóp qarjy tappaytyndymen baylanysty shyghar.

Úsynystar:

1. Bәrine mәlim, qay tilde bolmasyn, sóilesu ýshin 500ge juyq sóz, tirkester men grammatikanyng negizgi erejelerin bilu qajet. Osyghan oray, qajetti sóz qorynyng minimumyn alyp, memlekettik organdardyng sayttarynda ashyq týrde ornalastyru kerek. Sonymen qatar, atalmysh sózder men grammatikanynng negizgi erejeleri bar kitapshalardy keng kólemde basyp shygharu qajet. Osylardy barlyghyna bilim mekemeleri men HQKOda tegin týrde taratyluy kerek. Búnyng barlyghy az materialdyq shyghyndardy qajet etedi.

2. Avtorlyq qúqyqpen qorghalmaghan eng jaqsy әri tolyq qazaq tilining elektrondy sózdigin beyimdep, memlekettik organdardyng saytyna ornalastyru (eng keminde, QR Mәdeniyet jәne aqparat ministriligining saytyna).

3. Jyl sayynghy әleumettik tapsyrys ayasynda ózdiginen ýiretkish prinsiypi boyynsha qazaq tildi oqytudyng aldynghy әdistemeni qúrastyru boyynsha ashyq respublikalyq konkursty jariyalau. Zamanauy shet tilderdi oqytu әdistemelerin negizinde jasaluy qajet. Qomaqty syilyq qory arqyly jobagha jana formasiyadaghy bilikti pedagogtardy tartu mýmkindigi ashylady. Konkurs jenimpazdarynyng әdistemeleri qazirgi elektrondy formatqa beyimdep, QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining saytynda ashyq ornalastyryluy kerek. Sóitip, әrbir niyet bildirgen azamat tegin, bos uaqytynda jәne jana formatta memlekettik tildi ýirene alady.

4. Qazaq tilin mengergen azamattardyng ýlesi 90% bar eldi mekenderdegi halyq kóp keletin memlekettik mekemelerding (auruhanalar, emhanalar, HQKO, AHAJ, adrestik buro jәne t.b.) basshylaryn, sonymen qosa, qoghamdyq kólikterde,  beketterde ay sayyn kóp qoldanysqa ie qysqa sózder tizbesin ornalastyryp jәne auystyryp túrudy mindetteu (№1 úsynysty qarau). Eger de atalmysh bastamany jýzege asyru barysynda qarapayym printerler arqyly A4 formattaghy qaghazdargha basyp shygharylsa, sonday shara minimaldy materialdyq shyghyndardy qajet etedi. Osy ýrdisti QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining sayty arqyly ýilestirip túrugha bolady.

5. Memlekettik qarjy esebinen qazaq tilin oqytatyn jalpy kurstardy úiymdastyru mәselesin qarastyru.

6. Orystildi jәne qazaqtildi BAQtaghy aqparattyq kýn tәrtibining arasyn jaqyndatu maqsatynda media salasynda kәsiby qyzmet etip jatqan azamattargha (redaktorlar, tilshiler, sayasattanushylar, sarapshylar jәne t.b.) qazaq tili boyynsha tegin arnayy kurstardy úiymdastyru. Atalmysh kurstyng basqa jalpylama kurstargha qaraghanda, kәsiby jәne arnayy terminder tereng ýirenumen erekshelenedi. Búl baghyttaghy kurstardy elimizding eng tandauly múghalimderi jýrgizuleri kerek.

7. Orystildi oqu mekemeleri ýshin qazaq tili boyynsha mektepke deyingi jәne mektep baghdarlamasyn әrtaraptandyru. Oqushylargha jәne tәrbiyelenushilerge qazaq tilining negizgi bilimin sanaly týrde mengergen pedagogtar ýiretu kerek. Ol ýshin orystildi oqytu baghdarlamasynyng tómengi klasstyng jetekshilerine jәne bala-baqsha tәrbiyeleushilerine qazaq tilining negizgi bilimi boyynsha jalpygha mindetti oqu ýrdisin úiymdastyru qajet. Olar ghana balalargha memlekettik tilding negizgi bilimin sindire bilui qajet. Al klass jetekshileri men tәrbiyeleushilerdi jana zamanauy әdistemeler boyynsha oqyta bilu kerek. Bilim beru salasynan ketip qalmau ýshin, qazaq tilin ýirenuge ketken uaqytyna aqshalay yntalandyru jýrgizilui kerek. Oqytu bitirgennen keyin barlyq klass jetekshileri men tәrbiyeleushiler tiyisti testter tapsyrulary kerek. Eger de pedagog testten sýrinip qalsa, onda onyng sanatyn tómendetu qajet. Qazirgi múghalimder-qazaq tili mamandary orta mektepting oqushylarymen tek besinshi klasstan bastap júmys isteuleri kerek.

8. Halyqaralyq terminderdi audaru tәjiriybesi boyynsha, audarmany qajet etpeytin sózderdi jasaqtap, ashyq týrde jariyalanuy abzal.

9. Barlyq dengeyde jәne qazaq tilin oqytatyn barlyq mekemelerding dengeyi men sapasyn arttyru maqsatynda keshendi sharalardy qúrastyryp, jýzege asyru kerek. Ásirese, yntalandyru faktoryna nazar audaryluy qajet. Orystildi azamattardy qazaq tiline oqytugha tek eng tandauly múghalimder tartyluy kerek. Sol ýshin olardyng memlekettik mekemelerdegi enbek aqysy basqa múghalimderge qaraghanda joghary boluy shart.

10. Materialdyq yntalandyru arqyly memlekettik tildi oqytudyng motivasiyalyq mehanizmderin keneytip, jetildiru. Barlyq memlekettik organdarda, kvaziymemlekettik qúrylymdarda jәne memleketting qatysy bar kommersiyalyq úiymdarda memlekettik tildi biletin azamattardyng jalaqysyn kezen-kezenimen (jylyna 3%) ósiru, tiyisinshe memlekettik tildi bilmeytin qyzmetkerlerding jaalaqysyn tómendetu sharasy jýzege asyru. Mysal retinde bilimdi tekseru «Qaztest» jýiesi arqyly bayqaugha bolady (TOEFL, IELTS, DALF analogtary jәne t.b.).

Atalmysh qadamdar men sharalar әrbir qazaqstandyqqa memlekettik tildi bilu arqasynda bolashaqta bәsekege qabiletti bolatyndyghyn sezinu mýmkindigin beredi.

QOSYMShA

Qazirgi tandaghy Almaty qalasy boyynsha qazaq tilin oqytatyn oqu ortalyqtary turaly aqparat

"Reyting.kz" zertteu ortalyghy

"Abai.kz"