Siyfplyq damy, innovasiyalap jәne aepoghapysh ónepkәcibi miniyctpi Baghdat Mycin Qyzylopda oblycyna iccapapmen kelip, aimaq túrghyndarymen kezdesti, dep habarlaydy Qyzylorda oblysyndaghy BAQ.KZ tilshisi. 

Halyqpen kezdesuden song ministr BAQ ókilderine baspasóz konferensiyasyn ótkizdi.

Memleket basshysynyng tapsyrmasymen ministr Baghdat Musin ónirlerdi aralap, óz kezeginde Qyzylorda oblysynyng halqymen kezdesip, tuyndap jatqan mәseleler jóninde el auzynan estip, olardyng sheshu joldaryn qarastyrdy.

- Tek ghana Qyzylorda qalasynyng túrghyndarymen emes, sonday-aq Bayqonyr qalasynyng túrghyndarymen, «Bayqonyr» gharysh-aylaghynyng jay-kýii boyynsha «Roskosmos» basshylarymen kezdesemin, – deydi ministr Baghdat Musiyn.

Ministr Qyzylorda oblysynda ashylghan jana halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyng ashyluymen qúttyqtap, jana mekemeni respublika kólemindegi eng joghary dengeyde dep baghalady.

- Respublika dengeyinde eng jaqsy halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy - Qyzylorda oblysynda. Óitkeni mekeme jana әdisterdi qoldanyp keledi, - dedi Baghdat Musiyn.

Baspasóz konferensiyasy barysynda ministr halyqtyng kótergen basty mәselesine toqtaldy.

- Býgingi tanda internet – birinshi satydaghy qyzmet týri. Búryn túrghyndar jaryq, auyz su mәselesin kóp kóteretin bolsa, qazir internet mәselesin kóteretin bolghan. Jalpy, bәsekelestik ortany kóteru qajet. Tek «Qazaqtelekom» kompaniyasy qyzmet kórsetip jatyr degen oidy qysqartu kerek. Birshama ónirde bәsekelestik orta bar. Tek «Qazaqtelekom» ghana emes, basqa da kompaniyalar qyzmet kórsetip jatyr. Osynday ortany qúru ýshin ministrlik te, әkimdik te júmys isteu qajet. Syr ónirine basqa da kompaniyalardy alyp kelu qajet. Búl kompaniyalar investisiya qúi qajet. Olar mәseleni sheshuge atsalysu qajet, - dedi ministr.

Baspasóz konferensiyasynda Baghdat Musin ekinshi mәsele internet mәselesin sheshude elektr baghanalary arqyly optika ótkizuge rúqsat berilgendigin, búl qyzmet týri zang talaptaryna sәikes bolu ýshin zangha ózgerister engizilgenin aitty.

Sonymen qatar ministr aiyppúl mólsherining kóterilgenin de sóz etti.

- Byltyrghy jyly 500 tekseris júmystaryn jýrgizip, 130 mln. tenge kóleminde aiyppúl óndirildi. Qazirgi tanda aiyppúl jazasy 10 esege úlghaytyldy. Ónirlerdegi internetting sapasyn baqylap qoymay, ony keninen taratu jóninde 3 G men 4 G-ding tómen dengeydegi standarttaryn bekettik. Biz tiyisti standarttargha qol qoydyq, ol standarttar boyynsha әrbir túrghyngha 3 G-ding keminde 1 jarym megabit sekundy, 4 G boyynsha әrbir túrghyngha 4 megabittik jyldamdyqpen internet jetu kerek. Sondyqtan ol sapagha say emes jeliler bolsa, aiqyndalsa, biz sol shaghymdar arqyly tekseru júmystaryn jýrgizip, aiyppúl salyp jatyrmyz. Jalpy bazalyq stansiyany ornatu ol onay júmys emes. Ol jerge deyin elektr quaty bolu kerek. Kartagrafiyalyq zertteuler jýrgizu kerek, - dedi ministr Baghdat Musiyn.

Bazalyq stansiyany ornatu qomaqty qarajatty talap etetinin aitqan ministr, búryn qajetti qarajatty bólu baylanys operatorlaryna ghana rúqsat etilse, qazirgi tanda jergilikti әkimdikke de qarjy qarastyrugha mýmkindik berilgen. Yaghny auyl túrghyndaryna baylanys qyzmetining jetkilikti boluyna jergilikti әkimdikter de atsalysa alady.
Ministr «DamuMed» qyzmeti eGov portalyna ótetini turaly habarlady.

- Densaulyq saqtau salasyn sifrlandyru boyynsha talay syndar aityldy. Osy mәselelerdi sheshu maqsatynda eGov-tyng ishinen arnayy bólimshe jasaymyz. Sol bólimshening ishine barlyq lobaratoriyalyq zertteuler, klinikalyq-diagnostikalyq derekter jәne basqa da qyzmet týrleri jýkteletin bolady. Barlyq aqparat sol bólimning ishinen tabylady. Qyrkýiek aiynda kez kelgen adamnyng saraptama qorytyndylary egov portalynan tabylatyn bolady. Sonymen qatar jyl sonyna deyin aitylghan barlyq qyzmet týrlerin eGov arqyly alugha mýmkindik bar, - dedi ministr.

Baspasóz konferensiyasynda ministr Baghdat Musinge Qyzylorda oblysy kóleminde internet qyzmetin úsynatyn kәsipker Sәken Kenjeev saual joldady.

- Damyghan elding qatarynda emespiz, bizde qarajattyng birazy memlekettik satyp aludan týsedi. Bizde eki monopolist mekeme bar. Memlekettik satyp alugha osy eki mekemening tehnikalyq sipattamasy boyynsha týsuge mәjbýrmiz. Bizding mýmkindigimiz oghan sәikes kelmeydi. Qajet bolsyn, bolmasyn kez kelgen mekemege qoyar talap osy. Ekinshi saual Qyzylorda oblysynda internet jetpegen auyldar kóp. Osy auyldargha biz sekildi kәsipkerlermen birigip júmys jasamasqa. Biz birneshe jyl búryn úsynys jasaghanbyz, alayda úsynystarymyz eskerilmedi, - dedi kәsipker Sәken Kenjeev.

Búl mәsele boyynsha ministr tiyisti sala qyzmetkerine tapsyrma berip, kәsipkerding mәselesi boyynsha barlyq mekemelerge úsynys jiberu qajet ekenin eskertti.

- Bizding tarapymyzdan barlyq mekemelerge «bir ghana talap - jyldamdyq» dep úsynys jiberu qajet. Al symdy ma, symsyz ba, әlde optika ma, әlde optikasyz ba, sputnik pe bizge keregi ne? Sondyqtan tehnikalyq sipattamada jazylyp qoiy mening oiymsha kerek emes. Tek qana nәtiyjesi ekenin jazyp qoiy qajet. Búl mәseleni men qolgha alamyn. Tiyisti mekemelerge hat jazatyn bolamyz, - dedi ministr.

Kәsipkerding ekinshi saualy boyynsha ministr «Eger sizding investisiyalyq jobanyz bar bolsa, maghan úsynynyz. Biz ony oblys әkimimen birge qarastyratyn bolamyz» dedi.

Baspasóz konferensiyasy barysynda ministr Baghdat Musin ózge de saualdargha jauap berdi.

Ministrding aituynsha, dýniyejýzindegi parametr boyynsha tarifterding eng az memleketterding ishinde Qazaqstan tórtinshi satyda. Yaghni, eng tómen tarifter bizding elde.

- Býgingi tanda men «tarifter joghary, halyq kótere almaydy» dep bagha bere almaymyn, - dedi ministr.

Ayta keteyik, ministr Baghdat Mycin Syr ónirine sapary bapycynda Qyzylopda qalacynyng №3 qalalyq emhanacyna bardy. Sonday-aq oblys ortalyghyndaghy xalyqqa qyzmet kópcetetin siyfplyq kencening júmycymen tanycty.

Abai.kz