Júma, 22 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 4136 16 pikir 16 Tamyz, 2022 saghat 12:46

Qazaq kóshine kedergi jasaytyndargha aitarym!

1991 jyldan 1 mln 96,9 myng etnikalyq qazaq óz tarihy Otanyna oralsa, sonyng 219 260-y Almaty oblysyna qonystandy. Qazaqstan Respublikasynyng qoldanystaghy zang talaptaryna sәikes túraqty qonystanatyn eldimekenin qandastar ózderi tandaugha qúqyly. Sondyqtan da qandastarymyz toghyz joldyng torabynda ornalasqan, tamasha tabighatty Jetisu ólkesine kóship keluge yntyzar.

Atamekenge úly kóshti 1991 jyly 17 nauryz kýni Mongholiya elinen Almaty oblysyna qonystanghan 96 etnikalyq qazaqtar bastaghan edi. Shetelderde ministr, әkim, sot, prokuror, deputat, dәriger, ústaz, professor, ghalym, poliysey bolghandary da bazar jaghalap, ata kәsibin damytyp, biznespen shúghyldandy, enbek etti, ósip óndi, tamyry terenge jayyldy. Úly kóshti Ózbekstan, Qyrghyzstan, Iran, QHR, Týrkiyadan Otanyna oralghan qazaqtar jalghastyrdy. Úly kósh bireulerge únap bireuge únamasa da, tamtymdap jalghasa berdi. Oralghan aghayyndargha Zang jýzinde «Oralman», «Qandas» degen mәrtebe berildi. Al, «monghol, qytay, ózbekter» dep kemsite atau ózdiginen payda boldy. Jalpy «ORALMAN» degen sózdi jaghymsyz kemsitkendey kerektenetinder de az bolmady. Biraq soghan bola kónil kýii týsip, kem-ketik bolyp qalghanyn taghy kórmedik. Tipten, Otanynda asyr salyp, asyghy alshysynan týsip, az uaqyt ishinde jalpy orta oqu oryndary, Uniyversiytetter, instituttarda ústaz professor, ghalym, mekemede kadr, dәriger, deputat, memlekettik qyzmetker, BAQ-da jurnalist, aqyn, jazushy jogharghy lauazymdy oryndarda kәsiby maman, kenesshi, ónerde de daryn talanttarymen tanylyp shygha kelgenderi de az bolmady. Búl ýrdis óz últyna kónil bólip senim artpaytyn, ózge úlystargha jaghympazdana qaraytyn biraz sheneunikterding shekesine tarlyq jasap, qyzghanyshyn oyatty da, sol pendeler úly kóshke kóp kedergi jasaghany da shyndyq.

Búl BAQ-ta jazylyp, aitylsa da nәtiyje óte az boldy… Oralmandardyng osynda kelip bilim alghandary men Otanynda tughandary ata-analary jana zamangha say arman tilekterine jetuine ýlgi ónege bolyp, ortagha beyimdeluine septigin tiygizip, sana sezimine senim úyalatqany ómirding óz shyndyghy. Ony ózinen basqany tyndaugha qynyrlyghy des bermeytin aduyn azamattar, balasy men nemeresi aldynda dәrmensizdigin eriksiz moyyndauynan kórip jýrmiz! Osynday kezde Hakim Abaydyn: «Men eger zakon quaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim», - dep aitqany eriksiz eske týsedi.

Alys-jaqyn shetelden kelip jatqan qandastar әleumettik az qamtylghan topqa jatady. Oghan sebep - kelgenning bәri de bilimdi, sanaly-qabiletti, parasatty, mәdeniyetti, sabyrly saliqaly ana tilin jettik biledi deuding reti ómirde sәikespeytini. Qazaq tilin kelip ýirengeni, krillisasha hat tanyp jaza almaytyndary kóp bolghanyn osy saladaghy 30 jyl ýzdiksiz júmys istegen enbegime sýiene aita alamyn. Ortasynda tentekteri de boldy. Tektileri de jetip artylady. Degenmen bәrine olay dep qaraugha da bolmaydy. Almaty oblysynda 100-den asa ýlken-kishili kәsipker jandar bar. Olar qansha otbasy men jeke adamdady júmyspen qamtyp otyrghandary da shyndyq. Búl kәsipkerler ózderin kórsetip, nasihattaugha kelise bermeydi… Oghan sebep, jeke bastary men kәsip oryndarynyng qauipsizdigin saqtaularyna tike qatysty dep oilaymyz. Al aty-jónin ashyq aitpasa da tek óz aghayyndaryna ghana emes, qiyn-qystau sәtterde jergilikti halyqqa da qomaqty kólemde qarjylyq jәne naqty materialdyq kómek kórsetude ýlgi ónege bolyp jýrgenderi de kóptep kezdesedi. Qyzylaghashty su alghanda, Qorday oqighasynda, Arystaghy jarylys, Ótken jyly Batysta bolghan quanshylyqta kómek qolyn sozghan qandastar, el qúrmeti men alghysyna bólendi.

Qayyrymy Alladan dep senetin jaqsy qasiyet iyeleri osylar! Pendeshilikke salynyp QR-nyng azamattyghyn alugha asyqpay, el arasynda Yqtiyarhat pen jýrip, auyrdyng ýsti, jenilding astymen nәpaqa tabamyz dep aghymdargha tap bolyp jýrgenderi taghy bar… Otanyna ontayly qylyq kórsete almaghandary da joq emes. Solardyng arasynan múqtajdyq pen qajettiligin paydalanyp mýdde-maqsattaryna tartatyn sheteldik azamattar da az emes… Búl Janaózen oqighasy kezinde, 2022 jyly Qantar oqighasynda oryn aldy degen aqparat bar… 2016 jyldan beri qandastar bir tereze qaghidasy boyynsha HQKO arqyly qújattana bastady. Osy kezennen qandastar memlekettik mekemelerge kelmeytin boldy. Oralmandargha arnayy ashylghan «Beyimdeu, uaqytsha ornalastyru ortalyqtary» da qandastargha qyzmet kórsetuin toqtatty. Ýkimet esep alyp, mindet jýktep, jauapkershilik talap etpeuinen, әkimder de kóshi-qon ýrdisine mәn bermeuinen qazaqtar kóshi aghymmen ghana erik mýmkindikteri boyynsha býginge deyin jalghasyp keledi…

Ishki kóshi-qon mәselesi de dәl osylay. Osydan keyin kelensiz jayttar oryn almaydy, bәri jaqsy deuge kim senedi? Jalghan mәlimetter uaqyt óte kele orgha jyghatynyn ómir ózi dәleldep keledi. Resmy statistika mәlimetteri: Jyl basynan beri 70 854 Resey azamaty, 1467 Ukraina azamaty Qazaqstanda JSN aldy deydi. Reseyding 519 azamaty, 7 Ukraina azamaty QR-nyng azamattyghyna qabyldanypty. Sarapshylardyng mәlimetinshe Qazaqstanda «jarty trillion» eshkimge kerek emes Resey rublii bar eken. Qarapayym mysal: Reseyge sanksiya salghanda, Resey de qarymta sanksiya salyp ózining astyq ónimderi, qant syndy jeke tauarlary bizding naryqqa ótuine shekteu qoyypty. Keri nәtiyjesin halyq tapshylyq, qymbatshylyq arqyly kórip otyrghany ras…

1 shildedegi jaghday boyynsha elimizde 16 061 shetel azamaty enbek etedi eken. Mamyr aiynyng qortyndysy boyynsha, elimizde júmys istep jýrgen sheteldik kәsiporyndar sany jyl basynan beri 12,7%-gha, yaghni, 25 myngha deyin ósken. Reseydiki 13 myngha jetken. Bizdi alandatatyny osy kәsiporynda júmys isteytin shetelden enbek kýshi degen atpen kelip jatqan azamattar arasynda aghymdar ókilderi óz jeke mýdde maqsaty boyynsha shpiondyq niyettegisi bar-joghymen kim ainalysyp el mýddesin qorghaytyny! El-jerimizding asty-ýsti toly qazyna baylyghyna kóz salyp qyzyghumen bosaghamyzda jýrgen baylar endi «bosqyn» mәrtebesin alyp, tórimizge jayghaspauyna kim kepil bola alady!? Aytpaghymyz qazaqqa qazaqtan basqa eshkimning eshqashan jany ashymaydy. Últymyzdyng sany eselep ósuine sýbeli ýles qosa alatyn etnikalyq qazaqtardyng úly kóshine óz qazaghyn syilamay, ózeginen iyteretinder esh kedergi jasay almaydy. Biraq ta qoldau qamqorlyq sezine almauy ruhyn taptap, ruhany kýizeliske dushar etip, tamyry kenge jayyluyna bóget jasaydy. Osy jaytty qashan et jýregimizben etene jaqyn týsinemiz, sol kezde ishki jәne syrtqy kóshi-qon retteletin bolady. Shetelde әlide túryp jatqan 7-8 million etnikalyq qazaqtar 100 payyz kóship kelui de mýmkin emes. Tek naqty kómek bolatynyna kózderi jetse ghana óz erikterimen auyl-әulet bolyp kóship kele beredi. Jana zaman talabyna say úrpaghy tez sinip, ósip-ónip ketedi. Qazaqstangha keregi de osy emes pe! Eng basty mәsele ontayly ornalasu jәne júmyspen qamtyluy men kәsip ashularyna mýmkindik beru. Ýkimet qaulysymen arnayy jeke bekitilgen bir retki jәrdemaqy somasyn otbasynyng әr mýshesine uaqyt úttyrmay tólep beru. Búl olardyng óz qarajattaryna qosa baspana mәselesin sheshulerine kómek bolady. Biznes, kәsipkerlikteri ýshin jer telim mәselesi subsidiyamen mal, tehnika berip qoldaudy kelisim shartpen uaqyt úttyrmay sheship beru qajet. Túraqty qonystanyp qalularyna bar mýmkindikti tez arada jolgha qoy óte manyzdy. Ishki kóshi-qon da osylay sheshimin taba berse, soltýstik ónirlerge qazaqtar auyl-әuletimen baryp, ornyghyp óz-ózderin basqaryp, eldin, memleketimizding mereyli mýddesi jýieli týrde jýzege asatynyna senemiz.

ÚSYNYS-PIKIR!

Sondyqtan Ýkimetke aitarymyz: Jeke kóshi-qon Agenttigin qayta qúryp, asha almaydy ekensizder, onda Kóshi-qon komiytetin Enbek ministrliginen, Syrtqy ister ministrligi qúramyna beru óte manyzdy. Eng bastysy SIM-i birinshi kezekte enbek kýshimen kelip jatqan әrbir adamnyng is әreket, niyetine tolyq baqylau jasaugha qúzyrly.

Ekinshiden bosaghamyzgha kelip, syghalap, entelep túrghan «qashyp keldik» degen niyettegi jandarmen de SIM auqymdy júmys jasay alady. Bosqyn mәrtebesin naqty zang shenberinde jýzege asyrugha qúzyrly. Búl Enbek ministrligi ýshin óte kýrdeli de, kýrmeui kóp ýrdis ekeni týsinikti. Jergilikti atqarushy oryndaghy qandastargha qyzmet kórsetetin kóshi-qon bólimining kadrlary men Qandastar ortalyghyn oblystyq Qoghamdyq damu basqarmasyna beru oryndy. Oghan sebep oblys boyynsha sayasat, din mәselesi, qoghamdyq kelisim osy mekemege qarasty. Endeshe kóshi-qon ýrdisi de osy mekemening missiyasyna tura keledi. Ýkimetten eshqanday qosymsha qarjy talap etilmeydi. Búl, Qandastardyng ótinishteri men jinaytyn qújattaryna bir jýiede zannamalyq kenes bere otyryp tolyqtaularyna ýlken qamqorlyq bolumen birge, el men memleketting býgingi jәne ertengi mýddesine yqpaly tiyetini sózsiz. Shetelden keletin adamdardyng ishinde teris aghym jәne bógde diny kózqarastaghy kәsiby maman iyeleri de az kelmeytinin ótken otyz jylghy ómirden kórip bildik. Sondyqtan da ortalyqta qandastarmen jan-jaqty júmys jýrgizu óte-óte manyzdy. Árbir adamnyng shetelden qalyptasqan bolmys tәrbiyesine yqpal etu óte kýrdeli mәsele ekeni de týsinikti! Jana, әdiletti Qazaqstandy, ekinshi respublikany órkeniyetti el qataryna qosamyz, qoghamdaghy qarym-qatynas mәdeniyettiligin ózgertemiz desek, halyq ýnimen birge qandastarymyzdyng ýnine de qúlaq asar uaqyt jetti der edim!

Qúrmetbek Sansyzbayúly,

Qazaq kóshin zerdeleushi

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3199
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5142