Senbi, 28 Qantar 2023
Alashorda 2763 3 pikir 17 Tamyz, 2022 saghat 12:22

Ahmet Baytúrsynúly jәne beymәlim Orynbaev mektebi

A.Baytúrsynúlynyng ghúmyrnamasynan býgingi kýnge deyin beymәlim bolyp kelgen derekterding biri – ústazdyng Qostanay uezi Mendighara bolysyndaghy Orynbaev mektebindegi qyzmeti. Áuliyekól bolystyq mektebinen keyin ol Qostanay uezindegi Orynbaev mektebi men Qostanay pedagogikalyq synybynda ústazdyq etedi. M. Áuezovting «…Qostanay uezindegi Áuliyekól degen jerde ekinshi ret oqytushy bolghan. Áuliyekólden ýshinshi ret auysyp barghan shkoly Qostanay qalasy…» dep jazuy  – osy bir auys-týiiske baylanysty dereknama bolatyn.

Qostanay qalasy A.Baytúrsynúlynyng ústazdyq etken ýshinshi (Bestamaq – Áuliyekól - Qostanay) orny boldy. Biraq onyng qay jyly Qostanay qalasyna auysyp kelgenin naqty belgileu әzirge mýmkin bolmay otyr. 1901 jyldyng qorytyndysy boyynsha jasaqtalghan Torghay oblystyq statistikalyq anyqtamalyghynda A. Baytúrsynúly Qostanay uezi Mendiqara bolysyna qarasty Orynbaev (Urunbaev) mektebinde qyzmet atqarghandyghy tirkelgen.

Sonymen qatar ol Orynbaev mektebinde múghalim bola jýrip 1897 jyly Qostanay qalasynda auyldyq bastauysh mektepterge jedel týrde múghalimder dayyndau maqsatynda ashylghan pedagogikalyq synypta ústazdyq etken (Tolyghyraq: Qostanay uniyversiyteti: Týp bastauy hәm Baytúrsynúly. https://abai.kz/post/146881).

Shamasy, Orynbaev mektebi satylyq әkimshilik basqaru jýiesining tәrtibi boyynsha, Qostanay pedagogikalyq synybynyng qarauynda bolghan sekildi. Sebebi A.Baytúrsynúlynyng Qostanay qalasynan 1902 jyldyng 17 sәuiri kýni Aqmola jәne Semey oblystary halyq mektepteri diyrektorynyng atyna (A.E.Alektorovtyn) isjýrgizushi (deloproizvodiyteli) qyzmetine alu turaly jazghan ótinishinde ol ózin «Qostanay pedagogikalyq synyby janyndaghy Orynbaev (Urunbaev) mektebining múghalimi» dep kórsetedi:

Orynbaev mektebi turaly aqparat ahmettanushylardyng qaysibir buynyna bolsa da búryn-sondy belgisiz bolyp keldi. Qostanay pedagogikalyq synyp turaly az-kem aqparattar biren-saran ghana zertteushilerding nazaryna ilikkeni ras, biraq ol óte mardymsyz maghlúmattar edi. Atalmysh oqu orny turaly aqparattar A.Baytúrsynúlynyng kenestik dәuirde óz qolymen jazghan birneshe avtobiografiyalyq bayandary men jeke saualnamalargha da týspegen. Sebebi kenestik bolisheviktik biylikting «qyryn qabaghyna, salqyn kózqarasyna» ilingen aghartushy sayasy saqtyq kórsetip, óz ómirbayanyndaghy Qostanay kezenin atamaghan. Onyng basty sebebi – aghartushynyng Bókey ordasy, Torghay, Aqmola-Semey oblystary halyq mektepterining diyrektory A.Alektorovtyng janynda qyzmet jasaghandyghynan bolsa kerek dep baghamdaymyz. Ol Qostanaydan A.Alektorovpen birge Ombygha memlekettik qyzmetke (is jýrgizushi) barady. Sondyqtan atalmysh mektep jayynda az-kem maghlúmat berip ketken jón dep esepteymiz.

Mendiqara bolysyndaghy «Orynbaev mektebi» qay jyly ashylghany, mektepti ashqan Orynbaev (Urunbaev) degen kisining kim ekendigi turaly derekter joqtyng qasy. A.Vasilievting 1896 jyly Torghay oblysynyng orys mektepteri turaly jazghan tarihy ocherkinde belgilengen auyldyq mektepter kartasynda «Orynbaev mektebi» atalmaydy. Demek, ol 1896 jyldyng 1 qantarynan keyingi mezgil-merzimde payda bolghan dep joramaldaugha bolady. Patshalyq Torghay oblysynyng anyqtamalyq-satistikalyq esepterinde atalmysh mektep 1898 jyldardan bastap kórine bastaydy. Mektepting ornalasqan jeri – Qostanay uezi, Mendiqara bolysy, № 4 auyl.

1910 jylghy Torghay oblysynyng eldi mekenderi turaly statistikalyq esebinde atalmysh auyl Tobyl ózenining boyynda ornalasqan dep kórsetilip, onda 478 ýi, 2450 jan bar dep belgilengen. Ol uezd ortalyghynan (Qostanay qalasynan) 150, baqylaushy pristav meken-jayynan 130, krestiyandar basshysynan 170, bolys basshylyghynan 20, pochtalyq stansiyadan 22 verst qashyqtyqta ornalasqan.

A. Baytúrsynúly Áuliyekól bolystyq mektebinde qyzmet jasap jýrgen jyldary Mendighara bolysyndaghy Orynbaev auyldyq mektebinde Qazykerey Shotaev (Chutaev) ústazdyq etken. Q. Shotaev - Or Múghalimdik mektebining 1887 jylghy alghashqy 20 týlegining biri, Orynborgha qaraghan Shyghys Ordanyng (keyin Qostanay uezining territoriyasy) әmirshi-súltany Baqtykerey Shotaevtyng nemeresi. Onyng beyiti, úrpaqtarynyng aituy boyynsha, qazirgi Qostanay oblysy Mendiqara audanynyng Qaratal auylynan 7 shaqyrymdyq jerdegi búrynghy «Úyalysay» degen jerde jerde. Beyit basyna kóktas qoyylghan (Tolghyraq: Ahmet Baytúrsynúlynyng Qostanayda jazylghan qoljazbasy tabyldy: https://abai.kz/post/141284%20 ).

Úyalysay – qazirgi Mendiqara audanyndaghy Qaratal degen jerge jaqyn. Qazykerey Shotaevtyng úrpaqtarynyng biri Ahmetqazy Shotaev - kenes dәuirinde múghalimdik qyzmetpen aty shyghyp, sol dәuirdegi Leniyn, Qyzyl tu ordenderimen marapattalghan kisi. Sol kisining balasy, belgili dәriger Marat Ahmetqazyúly Shotaev (Chutaev) qazirgi tanda Qostanayda túrady. Onyng aituynsha, Qaratalgha jaqyn jerde túrghan búlardyng auylyn kezinde «Shotay auyly» (oryssha «Chutayka») dep ataghan (1 suret). Auylda «Shotaev mektebi» júmys jasaghan. 1915 jylghy anyqtamalyq kitapshada «Orynbaev mektebi» men «Shotaev mektebi» eki bólek kórsetiledi jәne songhysy әldeqayda keyingi jyldary ashylghany bayqalady.

1 suret. Dәriger M.Shotaevtyng esteligining fotokóshirmesi.

Orynbaev mektebin ashqan kim degen saualgha keler bolsaq, qazaq dalasynda orys-qazaq mektepter jýiesi qalyptasa bastaghan HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy zamanda oqu isinde Orynbaev (Urunbaev) degen familiyamen ústazdyq etken eki kisining esimi kezdesedi. Biri – 1861 jyly Troisk mektebi ashylghan uaqytta «Músylman dini» sabaghyn jýrgizgen – molda Qazybay Orynbaev, ekinshisi – 1864 jyly Orynbor múghalimdik mektebin ýzdik bitirgen týlek – Baqtybay Orynbaev. Ekinshi Orynbaev, inspektor A.Vasilievting jazuynsha, Orynbordaghy orys-qazaq mektebin bitirgen song Orynbor oblystyq basqarma janynda qalyp, sheneunik qyzmetke ornalasady. 1866 jyly ol zauryad-horujniy әskery ataghyn alyp, 1867-68 jyldary ol Orynbor orys-qazaq mektebinde «Is jýrgizu» pәnin jýrgizedi. 1870 jyly ony oqu salasynyng qúzyretti mekemesi Troisk orys-qazaq mektebining mengerushisi etip bekitedi. Sol tústa ashylghan auyldyq mektepterdi ashugha oryssha bilim alyp, týrli sheneunik qyzmette bolghan Arynghaziyev (uezd basshysynyng kómekshisi), Jamanshalov (bolys basshysy) syndy kisilerding múryndyq bolghanyn eskersek, sheneunik jәne ústazdyq qyzmette bolghan Baqtybay Orynbaevtyng da sonday is atqaruy әbden mýmkin dep oilaymyz.

Úly aghartushynyng 150 jyldyq mereytoyy shenberinde A.Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyteti 2022 jyldyng 22-24 tamyzy aralyghynda ««Ústaz joly: Orynbaev mektebi, Qostanay pedagogikalyq synyby» atty ghylymiy-tanymdyq ekspedisiyasyn úiymdastyrudy josparlap otyr. Sapardyng maqsaty – ghylymy ortagha beymәlim bolyp kelgen Mendighara audanyndaghy Orynbaev mektebi men Qostanay qalasyndaghy pedagogikalyq synyptyng tarihy mәn-manyzyn arttyrugha qoghamdyq týrtki salu jәne atalmysh derekti aghartushynyng ghúmyrnamalyq bel-belesining manyzdy bir bóligi retinde júrtshylyq arasynda kenirek nasihattau. Ekspedisiya júmysyna Mendiqara ónirining ólketanushylary, jergilikti mәslihat deputattary, bilim salasynyng ókilderi qatysady. Ghylymy sapardyng qorytyndysyn kezinde Qostanay pedagogikalyq synyby ornalasqan, býgingi tanda Y.Altynsarin atyndaghy daryndy balalargha arnalghan mamandandyrylghan mektepte ústazdar qauymynyng qatysuymen shygharu kózdelip otyr.

Almasbek Ábsadyq,

A.Baytúrsynúly atyndaghy uniyversiytet professory. Qostanay qalasy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1908