ONYNShY SÓZ

Bireuler qúdaydan bala tileydi. Ol balany ne qylady? Ólsem ornymdy bassyn deydi, artymnan qúran oqysyn deydi, qartayghan kýnimde asyrasyn deydi. Osydan basqasy bar ma?

Balam ornymdy bassyn demek ne sóz? Ózinnen qalghan dýnie iyesiz qalar deysing be? Qalghan dýniyening qamyn sen jemek pe edin? Ólip bara jatqanda ózgeden qyzghanyp aitqanyng ba? Ózgege qimaytúghyn sening ne qylghan artyqsha ornyng bar edi?  Balanyng jaqsysy - qyzyq,  jamany - kýiik, ne týrli bolaryn bilip súradyn? Dýniyede ózinning kórgen qorlyghyng az boldy ma? Ózinning qylghan ittiging az boldy ma? Endi bir bala tughyzyp, ony da it qylugha, oghan da qorlyq kórsetuge múnsha nege qúmar boldyn?

Artymnan balam qúran oqysyn desen, tirlikte ózinning jaqsylyq qylghan kising kóp bolsa, kim qúran oqymaydy? Eger jamanshylyqty kóp qylghan bolsan, balannyng oqyghan qúrany seni nege jetkizedi? Tirlikte ózine-ózing qylmaghan isti, ólgen song saghan balang kәsip qylyp bere ala ma? Ahiyret ýshin bala tilegening - balam jasynda ólsin degenin. Egerde erjetsin desen, ózi erjetip, ata-anasyn túzaqtan qútqararlyq bala qazaqtan tua ma eken? Onday balany sendey әke, sening elindey el asyrap ósirmek pe eken?

ONYNShY SÓZ

Bireuler qúdaydan bala tileydi. Ol balany ne qylady? Ólsem ornymdy bassyn deydi, artymnan qúran oqysyn deydi, qartayghan kýnimde asyrasyn deydi. Osydan basqasy bar ma?

Balam ornymdy bassyn demek ne sóz? Ózinnen qalghan dýnie iyesiz qalar deysing be? Qalghan dýniyening qamyn sen jemek pe edin? Ólip bara jatqanda ózgeden qyzghanyp aitqanyng ba? Ózgege qimaytúghyn sening ne qylghan artyqsha ornyng bar edi?  Balanyng jaqsysy - qyzyq,  jamany - kýiik, ne týrli bolaryn bilip súradyn? Dýniyede ózinning kórgen qorlyghyng az boldy ma? Ózinning qylghan ittiging az boldy ma? Endi bir bala tughyzyp, ony da it qylugha, oghan da qorlyq kórsetuge múnsha nege qúmar boldyn?

Artymnan balam qúran oqysyn desen, tirlikte ózinning jaqsylyq qylghan kising kóp bolsa, kim qúran oqymaydy? Eger jamanshylyqty kóp qylghan bolsan, balannyng oqyghan qúrany seni nege jetkizedi? Tirlikte ózine-ózing qylmaghan isti, ólgen song saghan balang kәsip qylyp bere ala ma? Ahiyret ýshin bala tilegening - balam jasynda ólsin degenin. Egerde erjetsin desen, ózi erjetip, ata-anasyn túzaqtan qútqararlyq bala qazaqtan tua ma eken? Onday balany sendey әke, sening elindey el asyrap ósirmek pe eken?

Qartayghanda asyrasyn desen, o da - bir bos sóz. Áueli - ózing qaruyng qaytarlyq qartaygha jetemisin, joq pa? Ekinshi - balang meyirimdi bolyp, asyrarlyq bolyp tua ma, joq pa? Ýshinshi - malyng bolsa, kim asyramaydy? Malyng joq bolsa, qay asyrau tolymdy bolady? Balanyng mal tabarlyq bolary, mal shasharlyq bolary - ol da eki talay. Hosh, qúday taghala bala berdi, ony ózing jaqsy asyray bilesing be? Bilmeysin. Áueli óz kýnәndi ózing kótergeninmen túrmay, balannyng kýnәsine taghy da ortaq bolasyn. Áueli balandy ózing aldaysyn: «Áne, ony berem, mine, múny berem» dep. Basynda balandy aldaghanyna bir mәz bolasyn. Sonyra balang aldamshy bolsa, kimnen kóresin? «Boqta!» dep, bireudi boqtatyp, «kәpir - qiyanqy, osyghan tiymendershi!» dep, ony mazattandyryp, әbden tentektikke ýiretip qoyyp, sabaqqa bergende, moldanyng eng arzanyn izdep, hat tanysa bolady dep, qu, súm bol dep, «pәlenshening balasy seni syrtynnan satyp ketedi» dep, tiri jangha sendirmey jat minez qylyp, osy ma bergen tәlimin? Osy baladan qayyr kýtesing be?

Jәne mal tileysinder, nege kerek qylayyn dep tileysinder? Áueli, qúdaydan tileymisin? Tileysin. Qúday berdi, bergenin almaysyn. Qúday taghala saghan enbek qylyp mal tabarlyq quat berdi. Ol quatty adal kәsip qylarlyq oryngha júmsaymysyn? Júmsamaysyn. Ol quatty ornyn tauyp saryp qylardy bilerlik ghylym berdi, ony oqymaysyn. Ol ghylymdy oqysa, úgharlyq aqyl berdi, qayda jibergenindi kim biledi?.. Erinbey enbek qylsa, týnilmey izdese, ornyn tauyp istese, kim bay bolmaydy? Onyng saghan keregi joq. Seniki - bireuden qorqytyp alsan, bireuden jalynyp alsan, bireuden aldap alsang bolghany, izdegening - sol.

Búl - qúdaydan tilegen emes. Búl - abyroyyn, aryn satyp, adam jaulaghandyq, tilenshilik. Hosh, sýitip jýrip-aq mal taptyn, bayydyn. Sol maldy saryp qylyp, ghylym tabu kerek. Ózing taba almasan, balang tapsyn. Ghylymsyz ahiyret te joq, dýnie de joq. Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy. Eshbir qazaq kórmedim, maldy ittikpen tapsa da, adamshylyqpen júmsaghan. Bәri de ittikpen tabady, ittikpen airylady. Beynet, kýiigi, yzasy - sol ýsheuinen basqa eshnәrse boyynda qalmaydy. Barynda baymyn dep maqtanady. Joghynda «maghan da bayaghyda mal bitip edi» dep maqtanady. Kedey bolghan son, taghy qayyrshylyqqa týsedi.

1892