Abay ólenderi men әnderining gumanistik, estetikalyq negizderin jәne әseri men mәnin ashuda Múhtar Áuezovting ghylymy baghyttaushylyq jәne kórkem shygharmashylyq enbekterining orny erekshe.

Akademik Ahmet Júbanov: "Abay әnderin jinap, nasihattauda M. Áuezov úly aqynnyng muzykalyq múralarynyng asqan bilgiri edi. Onyng kómegimen Abaydyng biraz әnderi tabylyp, jazylyp alyndy. Kóptegen halyq әnshilerining Abay әnderin sol kisining aituynan ýirengenin kórsetedi" – dep jazady.

Múhtar Áuezovting Abay turaly roman - epopeyasyndaghy әn - ónerding orny, mәni turaly әdebiyetshiler jazyp-aq jýr. Biraq Abaydyng óz muzykalyq ónerining estetikalyq әseri men mәni qalay kórsetiletini eskerile bermeydi.

Abaydyng muzykalyq óner men sóz ónerining ýilesimdi de jarasymdy kelip, tyndaushylaryna qanday estetikalyq lәzzat - rahat bergenin Múhtar Áuezov romanynan kóruge bolady. Erekshe nazar audaratyn mәsele –  Abaydyng muzykalyq - estetikalyq múrasy revolusiyadan búryn da halyqtyng ruhany kýshine, jan azyghyna ainalghandyghy. Búl – әn ónerinin, muzykanyng estetikalyq mәnin Abaydyng ózi erekshe týsingendigining bastauy.

"… Abaydyng qúlaghy alystan talmaurap kelgen әndi shalyp qaldy. Erbol da estipti. Dәl jotanyng ózine shyghyp, eki jigit az toqtaghanda, әn aiqynyraq jetipti. Qosylyp salghan әn eken. Erbol endi anghardy, әn Sýiindik auylynyng túsynan shyghyp jatyr eken. Án endi tipti jaqyn estildi. Shyrqap estilip jatqan "Topaykók" әni. Abay men Erbol Boshannan ýirenip kelgen jana әn búl ólkege jayylyp ketken eken. Nәzik súlu dauysty әielder "Topaykóktin" yrghaghyn teris aitady.

Kelisimen Erbol oiyndy mengerip, ózi bastap ketti. Kerimbalanyng jengesi Qapa, Toghjannyng jengesi jәne Erbol ýsheui altybaqan tebu qonaqtyng joly dep, әlpenshekke Abaydy mingizgen.

Qyz - kelinshek terbetip túrghanda, jigitting qaryzy – әn salu. Abay endi әlpenshekti teuip túryp, irkilmesten әdemi shyrqau әn bastady.

Tyndap túrghan qyz - kelinshekter:

- Abaydyng aituy basqaraq! – deydi.

Abay jalghyz ózi tórt auyz ólendi syry tereng "Aqqayyn" әnimen aityp boldy da, bayau ghana toqtady. Jýregi barlyq býrkeuli shynyn da, ystyq jalyn syryn da osy әnge, osy aradaghy óz sózine salghan. Ol aqyn bop, múndy jar bop sheshildi. Osy әnning túsyndaghy Abay Erboldyng kýnde kórip jýrgen joldasy emes. Kóz aldynda ózgeshe bop óskelendep, samghap shyqqanday bolyp kórindi. Án basyldy. Abay әlpenshekten týsti de, shetirek shyqty. Qasyna Asylbekting kelinshegi kep, әnshi ekensing ghoy degendey maqtau aityp túr edi. Qúr әdeppen jymighany bolmasa, Abay onyng sózin angharghan joq. Óitkeni, әndi ol maqtau alu ýshin aitqan joq qoy. Osy keshte Abay men Quandyq qatar otyryp, әzilmen, әnmen, aityspen de kóp jarysty. Eng alqashqy aitysty Quandyqtyng ózi bastaghan. Arnap sóilegen kisisi Abay. Búryn aitysqa kóp salynbaghan Abay әueli әn jaghyna salmaq salyp, sózderin oilanynqyrap, bógelinkirep aityp otyrdy. Syban ishinde Arqanyng kóp súlu әnderi shashylmaghan eken. Abay solardy aitumen jәne yrghaq, naqysyn jaqsy jetkizumen Quandyq әnin basa berdi.

Alghashqy bir qaqtyghysulary osymen ótip, oiyn arasynda aitysqa taghy oralyp kelgende, Quandyq әn aitpay, termege týsti. Aytystyng әni emes, sózin sarapqa salayyq degeni. Abaydyng qúlaq kýii siyaqty bir jenil, jorytpa termesi bolatyn. Ol da soghan týsip, endi Abay boyyn keng salyp, sheshen aitugha onay tóselip barady.

Abaydyng sózi Birjan ónerin sonsha zor kóterip, óz elining bar jasyna "bizden búl artyq" dep otyr. Osyny jalghan namys oilamay, sonshalyq ken, jaqsy kónilmen aityp otyrghany Birjangha bir jana oy salghanday boldy. Ol taghy da dombyrasyn biraz bebeuletip, jeldirip alyp kelip, "Janbotany shyrqap ketti". Jastar búl әnning neden tughanyn, Birjannyng qay jarasyn ashatynyn bilushi edi.

Ol, Birjandy jana Abay aitqan "bay, baghlan" degenderding biri sabap kýidirgenin ashyq aitqan әn bolatyn.

Janbota, ózing bolys, әkeng Qarpyq,
Ishinde segiz bolys shening artyq.
Ózindey Azynabaydyng poshtabayy
Qolymnan dombyramdy aldy tartyp.

Tartsa da dombyramdy bergenim joq,
Eserdi poshtabayday kórgenim joq.
Qamshymen top ishinde úryp edi,
Namystan, ua darigha, ólgenim joq.

Janbota, osy ma edi ólgen jerin,
Kókshetau boqtyghyna kómgen jerin.
Kisisin bir bolystyng bireu sabap,
Bar ma edi, statiyada kórgen jerin?!  – dep qayyrdy.

Kerimbala da Birjannan ózi sýiip úqqan әnin aitty. Ol da Tobyqty ishinde Birjan әkep ýiretken búrynghy bir әn. Birjanday kóp әnshi, aqynnyng aituynan ótip, syrlanyp jetken, atsyz bir әnshi shygharghan – "Qargha".

Qaraghym-au, sen qalaysyng men degende… – dep sózi ketti. Býgingi әnshi, ónerli jastardyng birine - biri kórsetip jatqan qúrmet, syy - súhbat arasyndaghy nәzik jarastyq kýii boldy. Birjan men Abay ýlken iltipatpen tyndasyp edi. Kerimbalanyng osy әnine oray ghyp, Orynbay da bir kerbez әnge shyrqay jóneldi. Onyng әni – "Gauhartas".

Basasyng ayaghyndy yrghang - yrghan,
Artynda taqqan sholpyn, kýmis syrghan…

Jaz boyy Birjandy tyndap, әn qadirin, әnning qasiyetin azamat ónerining bar zor biyigi dep baghalaghan Abay, kýiden tolqynghan kónilinen estilmegen bir syr jyryn shygharghan edi:

Qúlaqtan kirip boydy alar,
Jaqsy әn men tәtti kýi.
Kónilge týrli oy salar,
Ándi sýisen, menshe sýi! – dep bastalghan ólenin Birjangha osy mәjiliste oqyp berdi. Birjan Abaydy óz ishinen oishyl, kemel jas kóretin. Mynau óleng onyng sanaly aqyn ónerin de shyn ózgeshe etip tanytty.

– Abayjan, mening әnim saghan jaqsy qozghau saldy deushi edin. Sen bolsan, әndegi bizding ózimiz bayqamay, elemey jýrgen týkpirdi ashasyn. Endigi ómirime borysh arttyng ghoy! – dedi.

– Endeshe, mýddemiz bir jerden shyqqan eken, Birjan agha! [10,349]

… Áygerimning aitqany – "Qarakóz" әni. Byltyrghy jazda Birjan әkelip, ony da osy elge jayghan. Syrly, tynysh beyuaqytta sonshalyq sezimtaldyq pen múndy sazyn nәzik búraltqan әn. Áygerim bar dauysymen shyrqamay, bayau syzyltqanda, búl әn búrynghysynan da góri kóp syrdy sheshkendey boldy.

Qarakóz aiym!
Qaldyq keyin,
Ketkende aulyng alys,
Men ne deyin, – degen qayyrmany sonshalyq bayypty aitty.

Áygerim osy әndi ýnimen ghana sozyp jatqan joq, jýregimen de bayan etkendey. Án arasynda, qayyrma ishindegi kóp sózderin "Ketkende kóniling alys" degen siyaqty tústaryn osy keshte, osy aitu túsynda ózdigimen ózgertip aitady. Syrshyl әnge, shynshyl aqyn, әnshi, dәl qazirgi sәttegi óz ishining bir kýdigin, әlemnen jasyrghan qúpiya nazyn aitqanday, qosqanday. Osy beyuaqtay tilek keshinde asyl jar óz syryn da, Abaydyng múnyn da qosa shertkendey. Abay ýnshil jýirik dombyrany әdeyi Áygerim ýshin tartatyn. Songhy jyldary Abay dombyragha asa yqylas berip, ekeuden - ekeu otyrghan onasha shaqtarda, kóriktep kýy tartady. Sondaghy ónerining barlyghyn, ózining yntyghyp sýigen aqyn jary Áygerimge arnaytyn. Osy ótken qysta dәl býgingidey bir alakólenkede qonyr keshte, tam ýide, ýlkender bólmelerine jaqyn ýide Abay dombyra tartyp, Áygerim tyndap otyrghan úzaq shaqtyng aqyrynda, jas kelinshek "ah" úrghanday qatty bir kýrsinip qalyp edi. Abay dombyrasyn tastay berip:

– Saghan ne boldy, Áygerim?! – dep kelinshegining moynynan qúshaqtaghanda, qolynyng ýstine qat - qat tamghan ystyq jastaryn sezgen. Sol keshte Abay amalsyz armandy bir syr sheshken:

– Sen búlbúl edin. Azat aspanda, kók bútaqqa qonyp, búlbúl әnindi әlemge jyrlasang edi.

Endi Áygerim Abaydyng qaghaz ýstinde jortqan qolynan syry bólek óleng tuyp jatqanyna sýisindi.

… Sol keshte Mәkish Saltanattyng ótinui boyynsha Abaydyng bir ólenin әnge salyp aityp bergen.

Jarq etpes qara kónlim ne qylsa da,
Aspanda ay menen kýn shaghylsa da.
Dýniyede, sirә, sendey maghan jar joq,
Saghan jar menen artyq tabylsa da, – degen jýrek zary shyqqanda, Saltanat kýrsingen edi.

Abay irkilgen joq: "Jarq etpes qara kónlimdi" búryn Toghjangha arnalghan sózdermen biraz aityp berip edi. Sonyng artynan, әn yrghaghyn ózgertpesten, osy bir qonyr keshting ózine kóshti. Sypayy túspalmen bastap, shynshyl bir tyng sózdermen múng tókti. Núrly jýz, jaryq aidyng astynda, senisken dosqa qúpiya syryn ashty. Sol jas nazy esten ketpes, Aqyn sazy ony úzaq sherter. Qaryzdar dos jýregi úmytpas, ainymas ta, kóp saqtar. Belgisizge shyrqatyp әketken aiyrylysu kýnderinde de jigitting ómir boyy jadynda saqtar qadirlisi, armandysy bolarsyn. Syryn syrtqa pash etpes. Jýrek ishindegi bir týiir jauhar bolyp jatar. Ashylmaghany ýshin, ózining qasiyetin eshbir zamanda joymas… degendey jana ólen.

Án arasynda sol dombyrasyn Baytas aspangha kóterip, búlghaq qaqtyrady. Sal aghanyng osy belgisimen arttaghy ónsheng әnshi, oinaqty top, ózderining shúbarala dombyrasyn aspangha kóteredi. Bar tobymen aityp kele jatqan "Jiyrma bestin" tolqyndy yrghaqtaryn shyrqay siltep, qúbylta búraltady.

Abay men Erbolgha asa qatty únap, qayran qaldyrghany: bar әnshi jinalyp, bir-aq әn aitady. Ádette, oiyn - sauyqta, ýy tola jinalghan әnshi bolsa da bir әnge eki kisiden artyq qosylyp salatyndar bolmaytyn.

– Jiyrma bes qayta ainalyp kelmes saghan, – deydi.

Mynau eki aqyn Abaygha kóp kezde, birge tuysqan agha, inidey kórinip qalady. Sol teneu búl eki atty, Abaygha óz ortasy, ainalasyndaghy adamnyng arasynday jaqyndata kórsetedi.                                                                                          Sol agha – Pushkiyn. Sol ini – Lermontov, keyingi úrpaqqa, barlyq el, barlyq zaman, bar qauymdaghy oilylargha atoy salyp, ómirleri shyraqsha janyp ótken agha, ini… Abay oilana otyryp, Tatiyananyng hatyna ýnildi.

– Netken aitqysh til! Til emes, jýrekting lebi. Lýpildep soqqan yrghaghy. Qanday nәzik terendik! – dey otyryp, kitap betinen kózi tayqy bere:

Ghashyqtyng tili – tilsiz til,
Kózben kór de, ishten bil, – dedi.

Tatiyana hatynyng yrghaghy men nәzik ýnine óz janynan ýn qosqan bir joldardy eske aldy. Qyz ben jigit sherine qyzyghudan shyqqan sarynnyng basy edi.

– Endeshe, Enlik - Kebek qúrany mynau bolsyn, – dey salyp, tamaghyn kenep alyp, shyrqap túryp, әsem qonyr dausymen әn bastady. Kókbay men Shúbar mynanday oqys minezden qysylghanday qúbyljyp, bir nәrse aitqanday bolysyp edi. Abay tynyshtyq tilep, eki qolyn shapshang sermedi de, barlyq topqa tyiym salyp, Dәrmendi tyndaugha búiryq etti. Kópshilik ýnsiz túryp, qúptaghanday úiyp tyndap qaldy. Dәrmenning ózgeshe múnmen, asa sezimtal ajar berip aitqan әni amandyq, beybitshilikte aitylatyn sauyq әni tәrizdi emes. Ólgenderding aruaghyna arnalghan, dertti jýrek joqtauy siyaqty. Jýzining súr tolqyny kóp әnshi - aqyn, búl toptyng bәrine mәlim bir әndi bastasa da, qazirgi aituynda sony osy sәtke asa bir orayly sazday sozady. Aytyp túrghany Abaydyng әni – "Kózimning qarasy".

… Osy kezde dombyrany Múqa aldy da, ýy ishin tegis eleng etkizip, sergiterdey bolyp, shyrqap ketti. Erekshe taza, kýshti, móldir ýn anyq әnshi óneri kele jatqanyn pash etip túr. Ol biyik bastau sonynan әsemdep túryp Abay óleni "Ayttym sәlem Qalamqasty" sozady, sóz Bazaraly kónilin janaghy keyisten alang eterlik, anyq yntyq, yntyzar sózi. Jalyndy nazgha toly. Ánshi ýy qayyrmasyn aityp toqtayyn dep edi. Bazaraly toqtattyrmady.

– Áy, janym, ait! Bәrin ait! – dep, bar ólendi tegis aitqyzdy. Múqadan song Álmaghanbet te Abay óleni men  әnin soza jóneldi. Ol – "Kózimning qarasy".

Endigi bir kezekte Bazaraly óz qolymen dombyra úsynyp, Áygerimge búryldy.

– Endi seni tyndamasqa sharam bar ma? Ayt, sәuleshim! – dep, jaqyn agha, tuystay, erkeletip aitty.

– Men kópten әn aitpay ketip edim ghoy, Bazeke!

– Joq, Áykejan! Bazaraly aitpaghanyndy bilmeydi, aitqanyndy biledi. Ayt, ainalayyn, – dep taghy da jaqsy ótindi.

Azdan song Áygerim "Tatiyana әnin" aityp jóneldi. Áli de, sonau bir kýnderdey barynshy syrly nәzik, tereng tolqumen aitady eken. Ýy - ishi jym - jyrt qatyp, úiyp tyndady. Bazaraly Abaydyng búl aitylghan ólenining bәrin de bilmeushi edi. Qasyndaghy Kókbaydan jabysa súrap, әr ólenning әnining mәnin, jónin úghynyp otyr. "Amal joq qayttym bildirmeydi" Áygerimge de týgeldey aitqyzyp shyqty. Býgingi keshte Abaydyng jas dostary "e" deskendey tek qana Abay sózderi men әnderin aitty.

Bazaralygha anyq ýlken sony syi. El janghyrtar, el óneri týlep ósip, janaryp ketkendey. Ol endi Abaygha qarap:

– Yapyr-oy, qalay ózgergen! Án men sóz qalay ózgergen! Conday syrly, sonshalyq jan tamyrdy solqyldatqan qanday sózder! Týu! – dep bas shúlghyp ýndemey tamashalap baryp, – óleng men әn yrysyn tauypty-au, Abay! Ónerinnen ainalayyn! – dedi.

M. Áuezovting Abay aulynda Birjannyng bolghanyn bayandauy, kórkem shygharmagha tәn kóptegen erkin oilarmen toly bolsa da, muzykalyq shyndyqtan aulaq ketpeydi. Ómirdi, onyng ishinde halyq mәdeniyetin jaqsy zerttegen suretker, sol kórkem shygharmasynyng ózinde muzyka zertteushileri ýshin kóp oy - pikir aityp ta, jazyp ta ketken.

Abay әnshi - aqynnyng iydeyalyq túlghasyn biyik adamgershilik jәne estetikalyq qasiyetterding iyesi jәne sol ónegeli adamdar jýregine úyalata biletin tәlimger - tәrbiyeshi retinde beyneleydi.

Maqsatym – til ústartyp, óner shashpaq,
Nadannyng kónilin qosyp, kózin ashpaq.
Ýlgi alsyn deymin oily jas jigitter,
Duman - sauyq oida joq әuel basta-aq.

Prozalyq qara sózderi jәne muzykalyq - poetikalyq shy- gharmalaryndaghy aghartushylyq iydeyalaryn Abay halyqqa, әsirese jastargha, jas úrpaqqa keninen taratugha talpyndy. Ánderinen jalyndy aghartushy, aqylgóy dana, qazaq jәne orys halyqtarynyng dostyghy men tuysqandyghyn jaqtaghan qayratker aqyn beynesin tanimyz.

Seri – Sazger Abay darynyna qanat bitirgen әn nәrimen susyndatqan orta qanday edi? Onyng sazgerlik ónerining búlaq bastauy qayda?

Abaytanushylardyng kóptegen enbekterinen Abaydyng jastayynan halqynyng muzykalyq folikloryn sýiip óskeni, ony jetik bilgeni, әn aityp, dombyrada oinaghany mәlim. Jogharyda aitqanymyzday, ol Birjan saldy jәne basqa da ataqty әnshi - kýishilerdi jaqsy tanidy, olardyng shygharmashylyq múralaryn, oryndaushylyq sheberlikterin joghary baghalaydy.

Shynghys tauynyng bókterindegi Abay aulynda (qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Abay audany) әn sazy bir sәt tolastaghan emes, ataqty aqyndar men әnshiler búl auyldyng әrqashan qúrmetti qonaghy bolatyn. Olar Abay әnderin halyq arasyna keninen taratty. Halyqtyng muzyka tili Abaydyng ózindik әn stiylining qalyptasuyna asa zor әser etti. Al keyinirek, Semey qalasyndaghy medresede oqyghan kezinde, orys әdebiyetin biluge qúmartqan Abay kitaphanalargha baryp, onda kóptegen jergilikti intelliygensiya ókilderimen kezdesip túrady. Ásirese, Semeyde aidauda jýrgen halyqshyldarmen, sonyng ishinde geolog E. P. Mihaeliys, dәriger N. P. Dolgopolovpen dostasyp, olarmen tyghyz qarym - qatynasta bolady. Búlardyng Abaydyng dýnie - tanymynyn, oy - órisining kenenine zor yqpal etkeni sózsiz.

M. Áuezov bylay dep jazdy: "Abay óz shygharmashylyghynda halyqtyng sanasynda tek búldyrap jýrgen, halyq aqyndary әli de aityp jetkize almaytyn iydeyalardy beyneledi. Onyng halyq kókiregindegi arman -múrattardyng asqaq jyrshysy boluyna poeziyadaghy búl erligine aldynghy qatarly demokratiyalyq orys mәdeniyeti әser etti".

Abay qazaqtyng әn - kýy shygharmashylyghyn erekshe baghalaghan. Biraq әn ataulynyng bәrin qabyldamay, onyng da "estisi bar, eseri baryn" aityp, "qúlaqtan kirip boydy alar, jaqsy әn men tәtti kýidi" únatqan. Býkil shyghystyn, orystyn, qazaqtyng halyqtyq әdebiyetin tereng zerttegendey, Abay qazaqtyng әn - kýilerin jete bilgen. Birjan sal, Aqan seri, Tәttimbet, Jayau Músa syndy halyq kompozitorlarynyng әn - kýy dariyasynan susyndap, әnshilik - kýishilik ónerdi erekshe baghalaghan.

Abay tek tyndaushy ghana bolmay, ózi de әn shygharghan. Ol "sóz týzeldi, tyndaushy sen de týzel", – dep, ózining tereng tebirenisti oiyn syrshyl әnderimen de jetkizgen daryndy halyq sazgeri. Abaydyng әn - kýy shygharmalary qazaqtyng halyq muzykasynyng tarihynda erekshe oryn alady.

Abaydyng muzykalyq - estetikalyq múrasyn jalghastyrghan, keyin jaryq kórgen "Amanat" atty әnder jinaghynyng avtory Shәkәrim jәne basqalar bolghanyn Múhtar  Áuezov ertede-aq eskertken bolatyn: “Shәkәrim – Abaydyng muzykalyq - estetikalyq ónege - ýlgisin alghan óner iyesi. Onyng "Amanat" atty әnder jinaghyn arnayy zertteushiler bolsa, Abay múrasynyng ónege - ýlgisi aiqyndala týser edi”.

Qoryta kelgende, Abay shygharmalarynyng poetikalyq - estetikalyq quat - qasiyeti sarqylmaq emes. Sol qaynardan nәr alghan әli de talay jana shygharmalar jәne zertteuler tuatyny sózsiz.

Abaydyng múrasyn sóz etkende, onyng estetikalyq jәne adamgershilik sezimi adamzat qauymy ýshin tausylmas mol qazyna ekendigin basa aitu kerek.

Jana yrghaq – ólsheu, jana keyipti melodiya joly, jana ýn sózdikteri – osy ýsheui Abay muzykasynyng janalyghy.

Abay – tek әn shygharushy ghana emes, әn - kýiding әdil synshysy. Ol әn -kýy jóninde kóptegen teren, ýlgili estetikalyq pikirler aitty. Solardyng biri:

Tughanda dýnie esigin ashady ólen,
Ólenmen jer qoynyna kirer denen…   

Búl arada "ólen" degen sóz әn mәnisinde de aitylyp túr.

Abay oryndaushylyqqa ýlken mәn bergen sarapshy. Jaqsy shygharylghan әn - kýy jaman oryndaushynyng qolyna týskende, "auyzdan shyqqanda óni qashatyn, kónildegi kórikti oidyn" kebin kiyetinin de Abay bildi.

Danyshpan Abay: "әn - óleng satyp", ónerdi saudalap payda tabugha, ataq -mansap quugha qarsy bolghan-dy. Onyng muzykalyq - estetikalyq oilarynyng mәni – keshe, býgin jәne ertenderge de kerek.

Yaghni, Abaydyng gumanistik, estetikalyq mәn - maghynagha toly shygharmalary – mәngilik!

PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER:

1. Júbanov A. Ósken óner. – Almaty: Óner, 1985 j.
2. Áuezov M. Jiyrma tomdyq shygharmalar jinaghy. III tom. "Abay joly" roman-epopeyasy. – Almaty: Jazushy, 1979 j.
3. Áuezov M. Jiyrma tomdyq shygharmalar jinaghy. VI tom. "Abay joly" roman-epopeyasy. – Almaty: Jazushy, 1979 j.
4. Shәkәrim. Amanat. /Qúrast.: óner zertteushisi T. Bekhojina. – Almaty: Óner, 1989 j.
5. Shondybaev U. Uaqyt órnegi (ólender men dastandar). – Almaty: Jazushy, 1988 j.
6. Elebekova H. Ýni ketpes qúlaqtan. – Almaty: Óner, 1981 j.

Erik Omarghaliy,

Semey qalasynyng oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyining ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz