Býgin Ata zang kýni bolghan song «Qazaqstan Konstitusiyasy osy qazaq halqyna ne berdi?» degen súraq kókeyge keptelgeni ras. Bas-ayaghyn sholyp qarasaq, elimiz «Qazaqstan», aty – últtyq, zaty – kenestik-orystyq, mazmúny – korrupsiyalyq-oligarhtyq, tili – orystyq dýbara memleket bolyp qalyptasypty. Bizding ata-babalarymyz ansaghan tәuelsiz memleketimiz osynday ma edi? Biz qay jerden adastyq?

Kózboyaushylyq pen ótirikti qaru etken Nazarbaev rejiymi 30 jyl boyy qazaq halqyn adastyryp, Qazaqstannyng últtyq memleket retinde qalyptasuy men damuyn tejep keldi. Qazaqstannyng 1990 jyly 25-qazanda qabyldanghan memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyada, 1991 jyly 16-jeltoqsanda qabyldanghan Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi turaly konstitusiyalyq zanynda, 1992 jyly 3-nauryzda Qazaqstandy úiymgha qabyldau turaly BÚÚ sheshiminde onyng últtyq memleket retinde tanylghany mýlde qapersiz qaldyryldy. Sóitip Qazaqstan qazaqtyng últtyq memleketi ekendigin sipattaytyn basty qaghidasy, qazaq halqynyng memleket qúraushy últ retindegi basty mәrtebesi ayaqqa taptaldy.

Is jýzinde biz Germaniya, Fransiya, Ispaniya, Gýrjistan, tipti kórshi Ózbekstan siyaqty últtyq memlekettigimizdi damytuymyz kerek edi. Alayda N.Nazarbaev biyligi búghan jol bergen joq. Kerisinshe rejim Qazaqstanda azamattyq memleket qúrugha tyrysyp baqty, búl orayda aram oilaryn belgili bir dәrejede jýzege asyrdy da. Osynday qalyptasqan jaghdayda qazirgi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng enbegi aldynghy biylikting jibergen qylmystyq qatelikterin, aghattyqtaryn qanshalyqty týzete aluymen baghalanady. Naqtysyn aitsaq, biylik memlekettilikting o bastaghy últtyq sipatyna oraluymen ghana qazaq halqynyng kónilinen shygha almaq.

Qazaq halqy – Qazaqstan memleketin qúraushy halyq. Ári sany 70 payyzdan asyp otyr. Búl ýstimizdegi jyly 5-mausymda Ata zangha engizilgen ózgerister arasynan oiyp túryp oryn aluy tiyis basty qaghidalardyng biri edi. Alayda ókinishtisi, biz týpkilikti emes taghy da ótpeli kezenning Konstitusiyasyna ie bolyp qaldyq. 1995 jyly 30 tamyzda qabyldanghan, qazirgi qoldanystaghy 99 baptan túratyn Ata zanymyzgha 27 jyldyng ishinde 149 (tek biyl – 56) týzetu men ózgeris engizildi.

Memleketting últtyq sipatta, qoghamnyng demokratiyalyq baghytta damuyna jol ashatyn bir de bir manyzdy ózgeriske jol berilgen joq. Qolgha alynghany kosmetikalyq ózgerister ghana.

Qazaqstan ýshin búlar taghdyrsheshti, týbegeyli reforma bolyp sanalmaydy. Qazaq halqy ýshin Qazaqstan Konstitusiyasy «sol bayaghy –Bayghojanyng tayaghy» kýiinde qalyp otyr. Memleket qúraushy últqa qatysty eski ústanymdarmen «Jana Qazaqstan» qúru mýmkin emes! Yaghny sayasy silkinister, shynayy reformalar әli alda degen sóz. Biylik qúbylystardyng saldarymen emes, sebebimen júmys isteudi ýirengeni jón bolar edi.

Múndayda qúttyqtaugha da qúlqyng bola bermeydi eken. IYә, eki Qazaqstan joq, eki Ata zanymyz joq! Amal joq, merekelerinmen!

Marat Bәidildaúly, jazushy-publisist

Abai.kz