Orystardan kirgen eki nәrse bar. Bireui atyshuly dedovshina. Negizi KSRO-da eng alghash ret resmy tirkelgen dedovshina 1919-da bolypty. 3 jigit armiyada jabylyp 1901-shi jyly tughan jigitti úryp óltirip qoyady. Sol kezdegi armiyanyng zany boyynsha 3 jigitti de atu jazasyna kesedi. Sodan ol bәle azayyp qalypty. Biraq keyinirek 1967 jyly KSRO әskerindegi 3 jyldyqty 2 jyldyqqa auystyrghanda janadan kelgender men eskiler bir jerde әskerde bolyp, sol jyldary dedoshina ósip órkendedi deydi. Deni sau elderde búl bәle joq nemese óte az. Kóp elder búndaydy týsinbeydi. Armiyada adamdardyng bir-birin maldan beter ústaulary sol KSRO-dan qalghan nәrse. 30 jyl ótse de әli qútyla almay kelemiz. Nәtiyjesinde әskerge ketken balanyng sheshesi ýiinde balasyn soghysqa shygharyp salghanday kýtip otyrady.

Ekinshi nәrse ótkende Laosqa ketip qalghan qazaq qyzy. Bayqasanyzdar kóshede jalghyz jýrgen týrikting nemese arabtyng qyzdaryn kórmeysin. Olar shetelge qyzdaryn júmys istetpek týgili oqugha da jibermeydi. Qazaq qyzy shetelge júmys isteuge ketse, birinshi kezekte qazaq erkekterining әlsizdigi dep bilemin. Sebebi qyzyna, qaryndasyna nemese әpkesine jaghday jasay almady. Biraq búl jerde de orys mәdeniyetinen engen namyssyzdyq bar. Mysaly men Týrkiyada oqydym. Sol kezde kóp elding qyzdary ózimen ózi jýrse, bizding qazaqtyng qyzdary týrikpen de, basqasymen de jýre beretin. Shetel bolghan song Ayman Mehmetpen kóshede qúshaqtasyp jýr demeydi. Qazaqtyng qyzy týrikpen jýr deydi. Men 1 jyl túrghan Bursa degen qalada miny yubka kiyetin qyzdardy týrikter jәlep dep oilaytyn. Ókinishke oray últtyq mәselelerde nemqúrayly qarau da orystardan júqqan ba dep oilaymyn. Sebebi orystyng qyzdary da týriktermen jýre beredi. Qyzgha 40 ýiden tyiym deytin qazaq qazir qyzdaryn shetelge júmysqa jiberip otyra beretin boldy. Byltyrlary Dubayda ústalghan jenil jýristi qazaqtyng qyzdary sonyng dәleli.

Sabit Rysbaev

Abai.kz