Senbi, 28 Qantar 2023
Qogham 5195 0 pikir 24 Tamyz, 2022 saghat 13:29

Memlekettik tildi damytuda Almatynyng ýlesi ýlken

Memlekettik rәmizdermen qatar memlekettilikting manyzdy atributtarynyng biri – memlekettik til. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili tәuelsizdik alghaly beri ótken 30 jyl ishinde elimizben birge qarqyndy damyp keledi. Qazaq tili memlekettik til mәrtebesin Qazaqstan Kenes Odaghynyng qúramynda bolghan kezde aldy. Qazaq KSR Jogharghy Kenesi 1989 jyly 22 qyrkýiekte «Qazaq KSR-degi Til turaly» Zandy qabyldady. Ony úsynghan Jogharghy Kenes bolatyn. Osy Zangha sәikes qazaq tili Qazaq KSR-ning memlekettik tili bolyp jariyalandy, al orys tili últaralyq qatynas tili mәrtebesin aldy. Keyin 1997 jylghy 11 shildedegi Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna engizilgen ózgertuler men tolyqtyrularda «Memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda qazaq tilimen birge orys tili resmy týrde qoldanylady» dep aiqyndaldy.

Ayta keterligi, kenestik kezende qazaq tilin is jýrgizu men oqu-aghartu salasyna engizu әreketteri jasalghanymen, KSRO-daghy memlekettik sayasattyng jalpy baghytyna, sonday-aq demografiyalyq jaghdaydyng ózgeruine baylanysty qazaq tili az dәrejede resmy týrde, al kóbirek dәrejede kórkem әdebiyette, jurnalistika ónerinde jәne kýndelikti qarym-qatynasta qoldanyldy. Tәuelsizdik alghannan keyin ghana qazaq tilining jan-jaqty damyp, ómirding barlyq salasynda keninen qoldanyluyna jaghday jasau mýmkin boldy.

Tәuelsizdik jyldary Almaty qalasy memlekettik tildi damytudyng basynda túrdy. Al KSRO kezeninde tildi saqtap qalu boyynsha sharalar osy qalada atqaryldy. KSRO biyligining sayasaty últtardyng óz tili men mәdeniyetin, saltyn damytugha, saqtaua qarsy baghyttaldy. Almatyda kileng orys tildi mektep bolyp, bir ghana qazaq tildi mektep qaldyryldy. Búl el astanasy bolghan qaladaghy jaghday bolatyn. Osy arqyly Mәskeu qazaq tili men mәdeniyetin tolyq joiygha әrekettengenin ashyq kórsetti. Alayda Almaty qalasyndaghy az ghana qazaq (qazaq últynyng ókilderi qalada az bolyp, beyresmy shekteu sharalary bolghan-dy), tildi saqtap qalu joldaryn izdestirdi. Jazushylar odaghynda qazaq tildi romandar kóptep jazyldy. Búl tildegi әdeby sózder men kórkemdikti saqtap qaludyng bir amaly bolatyn. Sebebi kitap men kórkem әdebiyet jazylmaytyn til tek túrmystyq dengeyde qalyp, óz qúndylyghyn uaqyt kele joghaltatyny anyq.

Tәuelsizdik alghannan keyin Almaty qalasynda memlekettik tildi damytugha qatysty sharalar jýieli týrde jýrip keledi. Qalada memlekettik tildi damytugha qatysty arnayy basqarma qúrylyp, qyzmet atqaruda. Halyq memlekettik tildi kóterudi údayy jadynda saqtau maqsatynda týrli aksiyalar úiymdastyrylyp, tilge qatysty halyqtyq mitingter ótip túrady. Túrghyndar kóp jýretin aumaqta memlekettik tildi kóteruge qatysty arnayy sharalar da ótedi, jadylyq bilbordtar da ilinedi.

Memlekettik tildi damytudyng bir joly sol tilde qyzmet alu ayasyn keneytu. Búl biylikting qoldauy men halyqtyng talabyna say iske asady. Almaty qalasynda alghash bolyp meyramhanalar, jyldam tamaqtanu oryndary, syrahanalar, kafe men ashyq aspan astyndaghy tamaqtanu jelileri jәne taghy basqa jerde memlekettik tilde mәzir boludy mindetteytin sheshim shyqty. Búl elimiz boyynsha memlekettik tildi damytugha qatysty qabyldanghan tamaqtanu salasyndaghy naqty sheshimning biri.

Memlekettik tildi damytu boyynsha ózge de sharalar qalada iske asuda. Mysaly latyn әlipbiyin halyqqa nasihattau maqsatynda arnayy dóngelek ýstelder úiymdastyrylyp, әlipbiyding ýlgisin talqylau sharalary qalada údayy ótip keledi. Halyqtyng kózin qabyldanuy tiyis jana әlipbiyge ýiretu maqsatynda qala kóshelerinde dýkender, sauda oryndary, memlekettik organdardyng ataulary latyn әlipbiyine negizdelip jazyluda. Búl da memlekettik tilding damuyna sep bolary anyq.

Almaty qalasy memlekettik tildi saqtau jolyndaghy avangard bolyp qala bermek.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1907