Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Biylik 953 0 pikir 31 Tamyz, 2022 saghat 12:08

QR Preziydentining Joldaulary qalay iske asyrylyp jatyr?

1 qyrkýiekte Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna kezekti Joldauyn jariyalaydy, onyng negizgi bóligi elding әleumettik-ekonomikalyq damuyna arnalady dep kýtilude. Joldau qarsanynda Primeminister.kz redaksiyasy Memleket basshysynyng 2021 jylghy qyrkýiek jәne 2022 jylghy nauryzdaghy Joldaularynyng iske asyryluy qazaqstandyqtardyng ómirine qalay әser etkeni turaly sholu dayyndady, dep habarlaydy Abai.kz

Jalaqyny jәne әl-auqatty arttyru

Preziydentting qyrkýiek aiyndaghy Joldauyn oryndaudyng alghashqy jәne negizgi qadamdarynyng biri 2022 jylghy 1 qantardan bastap eng tómengi jalaqy mólsherin (ETJ) 60 myng tengege deyin kóbeytu boldy. Búryn 42 500 tengeni qúraghan búl kórsetkish 2018 jyldan beri óspegen.

Búl shara eldegi shamamen 1,7 mln qazaqstandyqtyng tabysyn úlghaytugha mýmkindik berdi, olardyng ekonomikalyq belsendiligi men satyp alu qabiletin arttyrdy. Sonymen qatar biyl әleumettik tólemder eki ret indeksasiyalandy. Búl 4,1 mln adamgha әser etti, onyng 2,2 mln-y – zeynetkerler.

Jalpy mulitiplikativtik әserding arqasynda ETJ úlghangy elding ekonomikalyq damuynyng kóptegen kórsetkishterine ong әserin tiygizdi.

Sonday-aq 2022 jylghy 1 qantardan bastap azamattyq qyzmetshilerding jekelegen sanattarynyng jalaqylaryn kezen-kezenmen jyl sayyn orta eseppen 20%-gha arttyru bastaldy.

Búl shara 600 myngha juyq adamdy qamtydy, olardyng ishinde buhgalterler, ekonomister, zangerler, múraghatshylar, kitaphanashylar, muzeytanushylar, ormanshylar, tehnikalyq personal jәne t.b. bar.

2025 jylgha deyin osy júmysty jýrgizu ýshin Ýkimet dengeyinde barlyq qajetti normativtik aktiler qabyldandy. Sonymen qatar 2020 jyldan bastap 600 mynnan astam azamattyq qyzmetshi, onyng ishinde ústazdar, dәrigerler jәne әleumettik sala qyzmetkerleri jalaqysynyng artqanyn atap ótken jón.

Azamattardyng әl-auqatyna әser etken taghy bir ýlken qadam biznesti óz qyzmetkerlerining jalaqysyn arttyrugha yntalandyrudyng sharalar keshenin әzirleu boldy. Memleket basshysynyng aituynsha, songhy on jylda enbekaqy tóleu qorynyng ósimi kәsiporyn iyeleri tabysynyng ósiminen shamamen 60%-gha artta qalghan.

Osy júmys ayasynda mikro jәne shaghyn kәsipkerlik ýshin jýktemeni 34-ten 25%-gha deyin tómendete otyryp, enbekaqy tóleu qorynan birynghay tólem engizu, retteletin satyp alugha qatysu jónindegi talaptardyng ózgerui, sonday-aq jalaqyny ósiretin kәsiporyndardy memleket tarapynan qoldau kózdelgen.

Zeynetaqy jinaqtaryn tiyimdi paydalanudy jaqsartu

Joldau ayasynda azamattardy qoldau sharalaryn jýzege asyru turaly aita otyryp, zeynetaqy jinaqtarynyng bir bóligin (eng tómengi jetkiliktilik sheginen joghary) «Otbasy bank» AQ-daghy shottargha audarugha jәne keyinnen túrghyn ýy satyp alugha qúqyq beru siyaqty manyzdy qadamdy atap ótu kerek.

Búl iydeyany iske asyru ýshin birjolghy zeynetaqy tólemderin paydalanu qaghidalaryna ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Osylaysha, jana normalargha sәikes endi azamattar túrghyn ýy qúrylys jinaqtaryn tolyqtyrugha, jeke ýy salu ýshin jer uchaskesin satyp alugha nemese ózining jer uchaskesinde jeke túrghyn ýy salugha mýmkindik alady.

Býginde 172 mynnan astam adam 270 mlrd tengege depozit tolyqtyryp, keyinnen ipotekalyq túrghyn ýy qaryzdaryn rәsimdedi.

Jalpy 2021 jyldyng qantarynan bastap 2022 jyldyng shildesine deyin Preziydent bastamasynyng arqasynda 1,7 millionnan astam azamat 3,4 trln tenge zeynetaqy jinaqtaryn merziminen búryn paydalandy. 1,3 mln-nan astam qazaqstandyq olardy túrghyn ýy jaghdaylaryn jaqsartugha baghyttady.

Daryndy balalardy jәne jalpy bilim beru salasyn qoldau

Memleket basshysy óz sózinde elimizde adamy kapitaldy damytu qajettigine, sonyng ishinde bilim beru salasyn nyghaytugha ýnemi nazar audaryp keledi.

Mәselen, Preziydent Joldauyn iske asyru ayasynda jalpy bilim beretin pәnder boyynsha halyqaralyq pәndik olimpiadalardyn, shygharmashylyq konkurstar men sport jarystarynyng jenimpazdary men jýldegerlerin qoldaugha baghyttalghan zannamalyq ózgerister engizildi. Endi olar konkursqa qatyspay-aq, joghary oqu ornyna týsu ýshin grant ala alady (jyl sayyn 16 negizgi baghyt boyynsha 80 jýldeger).

Sonymen qatar halyqaralyq pәndik olimpiadalar jenimpazdary men jýldegerlerine, sonday-aq olardy dayyndaghan pedagogtargha endi birjolghy aqshalay syiaqy tólenedi. Mysaly, altyn medali iyegeri 1 500 AEK (shamamen 4,5 mln tenge) mólsherinde, al ony dayyndaghan pedagog bazalyq lauazymdyq jalaqynyng 26,5 eselengen mólsherinde tólem alady.

Sonymen qatar 2025 jyldyng sonyna deyin keminde 1 000 jana mektep salu júmystary bastaldy, búl apattyq jәne ýsh auysymmen oqytatyn mektepterdi jongha, sonday-aq jalpy oqushy oryndarynyng jetispeushiligin jonggha kómektesedi.

Mәselen, ótken jyly 163 myng balagha arnalghan 277 mektep salyndy, al 2022 jyly taghy 225 mektepti iske qosu josparlanghan, onyng ishinde 22,2 myng oqushygha arnalghan 49 mektep salyndy.

Biznesti qoldau

Eleuli ekonomikalyq әseri men kәsipkerler arasyndaghy joghary súranysty eskere otyryp, Memleket basshysy «Qarapayym zattar ekonomikasy» baghdarlamasynyng qoldanyluyn úzartu turaly sheshim qabyldady, onyng ayasynda tauar óndirushiler jenildikpen nesie ala alady. Ony qarjylandyru 1 trln tengege deyin úlghaytyldy.

Baghdarlama halyq tútynatyn tauarlardyng bәsekege qabiletti otandyq óndiristerin qúrugha, azamattardy qajetti zattarmen qoljetimdi baghamen (kiyim, ayaq kiyim, jihaz, ydys-ayaq jәne basqa da túrmystyq zattar) qamtamasyz etuge, sonday-aq importty almastyrugha baghyttalghan.

Songhy ýsh jylda baghdarlamagha qatysushylar jergilikti ónim shygharudy orta eseppen 33%-gha úlghaytty, 67 myngha juyq júmys orny saqtalyp, qúryldy.

Infraqúrylymdy janghyrtu jәne salu

Preziydent óz sózinde ekologiya jәne el túrghyndaryn sumen qamtamasyz etu mәselelerine ýnemi nazar audarady.

Su obektilerining ekojýielerin saqtau jәne resurstardy úqypty paydalanu ýshin Ýkimet 120 kanaldy rekonstruksiyalau, sonday-aq Aqmola, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qyzylorda jәne Týrkistan oblystarynda 9 su qoymasyn salu boyynsha júmysty bastady.

Rekonstruksiyalau júmystaryn kezen-kezenmen jýrgizu suarmaly jerdi 2,2 mln ga deyin jetkizuge jәne su shyghynyn jyl sayyn 800 mln m3 tómendetuge mýmkindik beredi dep kýtiledi. Sonday-aq búl auyldy jerlerde 120 myng júmys ornyn qúrugha jәne jyl sayyn 510 mlrd tengege auyl sharuashylyghy ónimderin ósiruge yqpal etetin bolady.

Sonymen qatar 9 su qoymasyn salu 70 eldi meken ýshin su tasqyny qaupin azaytugha mýmkindik beredi jәne kórshi elderden su aludyng ishinara tómendeuine әkeledi.

Sonday-aq Preziydent strategiyalyq investorlarmen birlesip elimizding týrli ónirlerinde keminde 2 400 MVt janartylatyn energetika quatyn iske qosu mindetin qoydy. Búl baghyttaghy júmys 2025 jylgha deyin jýredi, qazirding ózinde 715 MVt quattylyq iske qosyldy.

JEK – janartylatyn resurstardan alynatyn energiya: kýn sәulesi, jel, janbyr, geotermaldyq jylu. JEK artyqshylyqtary: ol sarqylmaydy, tabighattyng ekologiyalyq jәne jylu tengerimine ong әser etedi, paydalanu qoljetimdiligi, jerdi sharuashylyq jәne energetikalyq maqsattar ýshin paydalanugha mýmkindik beredi.

Býgingi tanda respublikada quaty 2 332 MVt 142 JEK obektisi júmys isteydi.

Jana oblystardyng qúryluy

Nauryz aiyndaghy Joldaudyng Qazaqstan ýshin tarihy manyzy elding әkimshilik qúrylymynyng ishinara ózgerui boldy.

Mәselen, Preziydentting tapsyrmasy boyynsha Ýkimet Abay (әkimshilik ortalyghy – Semey qalasy), Úlytau oblystaryn (әkimshilik ortalyghy – Jezqazghan qalasy) qúru, sonday-aq Almaty oblysyn Jetisu (әkimshilik ortalyghy – Taldyqorghan qalasy) jәne Almaty oblystaryna (әkimshilik ortalyghy – Qonaev qalasy) bólu jóninde sharalar qabyldady. Qapshaghay qalasynyng atauy halyqtyng qalauymen Qonaev dep ózgertildi.

Sarapshylardyng pikirinshe, atalghan sheshimderdi iske asyru memlekettik basqaru men jergilikti jerlerde josparlau sapasyn edәuir arttyrady, investisiyalyq jobalardy iske qosudy, júmys oryndaryn qúrudy jәne infraqúrylymdy jaqsartudy qosa alghanda, jana oblystar men әkimshilik ortalyqtardyng ekonomikalyq jәne әleumettik damuyna serpin beredi.

Jana konsulitativtik-kenesshi organ – Últtyq qúryltaydyng qúryluy

Preziydent Últtyq qoghamdyq senim kenesining júmysyn jalghastyru retinde Últtyq qúryltaydy jandandyru turaly sheshim qabyldady. Búl azamattardy tolghandyratyn barlyq mәsele turaly dialog retinde qogham men memleketting ózara is-qimylyn bekitu maqsatynda jasalyp otyr.

Onyng qúramyna belgili qogham jәne memleket qayratkerleri, deputattar, qoghamdyq pikir kóshbasshylary, әleumettanushylar, sayasattanushylar jәne t.b. kirdi. Últtyq qúryltaydyng alghashqy otyrysy ony qúru turaly Jarlyqqa qol qoyylghannan keyin birneshe kýnnen song ótti. Onda elimizde jana reformalardy jýzege asyru, jalpyúlttyq qúndylyqtardy saqtau jәne azamattardyng әl-auqatyn arttyru mәseleleri talqylandy.

Preziydentting aituynsha, Últtyq qúryltaydyng negizgi mindeti – últty biriktiretin útymdy, tyng iydeyalar men úsynystargha erekshe nazar audaru. Onda qatysushylardy auystyru prinsiypi qarastyrylghan, búl qúryltay júmysyna kezen-kezenmen jana túlghalardy tartugha mýmkindik beredi. Sonymen qatar arnayy onlayn-platforma qúryldy, oghan barlyq qazaqstandyqtar óz úsynystaryn jibere alady.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733