(Ángime)

(G.S.-gha)

Shalghaydaghy, últaraqtay ghana qalagha kóktem kesh keldi byltyr. Qys úzaqqa sozylghan. Jazdyng jaghalauyna enteley kep soghylyp, demde demi tynghan kóktem tolqyny bir jalt etip kórinip, ghayyp bolghan siqyrly súlu eles boldy eski shahar ýshin. Kesh bolsa da, kóktem ghoy. Lap etip janghan bette jalp etip óshe qalghan shyraqtay - sәulesin saghyndyryp, ansatyp kep, kózindi qaryqtyryp, sezimdi talyqsytyp jibergen. Kóktem kózding jasynday syrghyp, jazdyng kirpigine ilikken...

***

(Ángime)

(G.S.-gha)

Shalghaydaghy, últaraqtay ghana qalagha kóktem kesh keldi byltyr. Qys úzaqqa sozylghan. Jazdyng jaghalauyna enteley kep soghylyp, demde demi tynghan kóktem tolqyny bir jalt etip kórinip, ghayyp bolghan siqyrly súlu eles boldy eski shahar ýshin. Kesh bolsa da, kóktem ghoy. Lap etip janghan bette jalp etip óshe qalghan shyraqtay - sәulesin saghyndyryp, ansatyp kep, kózindi qaryqtyryp, sezimdi talyqsytyp jibergen. Kóktem kózding jasynday syrghyp, jazdyng kirpigine ilikken...

***

Qala shetindegi eski qoymanyng ishindegi qystan qalghan syzdy quyp shyqty kóktem. Áu basta shiyfermen qymtalmaghan qoyma shatyryndaghy qar qysta da kýn qyzuymen ery jibip, aqpannyng aqyrghan ayazynda qaqsha tilinip, qaqyrap ketken shayyrly qaramay arasyna tonazy sinip, qatqan edi. Sәuirding sәulesi tozghan qardy toqymsha qagha bastaghan kýnderi erip, qoyma tóbesining jarylghan qaramayy arasyndaghy múzdan kóktemning alghashqy perzenti - jalqy tamshy jaryqqa kelgen. Sol móp-móldir tirshilik qoymanyng ishindegi jyluly auagha úmtylyp, ghúmyrynyng jalghyz-aq maqsatyna - edenge tamyp ólip ketuge asyqqan. Qoyma tóbesin japqan beton plitanyng jymdasqan jigine shym-shymday sinip, qardan erip múzgha, múzdan sógilip sugha qúbylghan jalghyz tamshy tirshilik te kóktemning jyluyn bizden әrmen ansay syrghyp, eski ghimarattyng kenistigine móldirey qarap edi. Kóktem bop qarap edi ol. May men shang júptasyp, mýktenip ketken qoyma qabyrghalary, sonau týkpirdegi qalqighan qaraqshy - nysanalar, eskirgen eden jalghannyng jalqy júmyr janarynda jalt ete móldirey túnyp, agha jóneldi. Keshikken kóktemning alghashqy bólshegi qúlap kele jatty qoyma tóbesinen. Syz qamaghan auamen aimalasyp, qarghynnan qarghyp shyqqan jetim tamshy jylap kele jatty - qúlap. Bir ghúmyr... Tyrs etti de tyndy. Taqtayy tozghan edenge etpettey qúlap, lezde shylapara boldy. Kóktemning tәninen ajyrap, qarghynnyng qaghanaghyn jaryp shyqqan bir týiir ghana tirshilik bes metr biyikten edenge qaray zulap, jalt etken mezettey qyp-qysqa ghúmyryn sýrip-aq ýlgirdi. Sol kóktemning ghúmyry da osy tamshy taghdyrlas - zu-u etip óte shyqqan. Tym kelte boldy.

Odaq taraghaly ishindegi mýlik-mýkәmmaldy saudalap tauysqan iyesi qaladaghy belgili bayshykesh Múratqa satqan qoymany. Onshaqty jyl qanyrap túrghan keng qoymany erte kóktemnen tazarta bastaghan Múrkeng eski ghimarattyng edenin qyryp, qabyrghasyna órmelegen sýlgiden aryltyp, jazghasalym múnda sadaq tartatyn mergenderdi jiyp, sport klubyn ashpaq edi. Qysta Qytaydan aldyrghan aimýiiz arbalet, sarja-sadaqtaryn baptap, qoymanyng týkpirine nysanalar ornatyp qoyghan. Balasy ekeui júmystan jalygha bastaghanda qatar túra qap, adyrna shireytin. Onynshy synypty biyl tәmәmdaytyn úly da sadaq tartyp, arbaletting adyrnasyn ala ógizdey mónirete, qamys sapty, qauyrsyn masaqty, kirisi múqyl, múqyl bolsa da kóbebúzar qúryshtan soghylghan syrly jebeni qaraqshygha qarata anyrata atqandy jaqsy kórushi edi.

Bozbalanyng qúshtaryna ainalghan ermekke sep bolghan Áygerim qyzdyng jalt oinatqan núrly janary ghoy. Kóktemning keshikken jyluy qos jas órenning de jýregindegi egiz tamshy - yntyqtyq dәnegin kenet qyzdyryp, keudelerining sol jaq tústaryn býlk etkizgen. Egiz tamshy qosylmaqqa úmtylyp, bir-birine qaray talpynghan. Qyz - on altyda, bozbala - on jetide. Adam ghúmyry kóktemining móldir túnyghynday gýl-dәurenning alghashqy belesi me edi sol kýnder?! Bir kýni sabaqtan qaytyp kele jatqan qyzdyng sómkesin ala qashsyn bozbala... Bir kýni erke qyz bozbalanyng múrnyn qysyp qap, saqylday kýlip, jýgire jónelgen. Búl ony quyp jetip, eki bala bir-birine erkelep, oinap jýrgen... Bir kýni bozbala boyjetip qalghan býldirshin qyzgha qyp-qyzyl jýrekti shanshy qadalghan qyrly jebening sureti beynelengen otkrytka syilaghan. Otkrytka ishine «Men seni jaqsy kóremin!» dep jazypty. Qyzdyng beti duyldap, jýregi kenet dýrsildey ketken. Alaqanday qaghazdy sýiip alghanyn da sezbey qaldy. Ekeuining de jýregindegi yntyq tamshylar sәl úlghaya týsip, keshikken kelte kóktemning tamyrlýpiline yrghaq qosqan. Bozbala sadaq tartqan sәtinde Úrymnyng mahabbat qúdayy Ámir oiyna týsetin. Kóz aldyna ghashyq ansarynyng beynesi kelip, jýregi tulay soghyp, demi jiyileytin. Synar tamshy egizine yntyghyp, keudesin soqqylaytyn tәrizdi edi. «Edilden atqan jebesi, Jayyqtan asyp joghalghan...» baghzy dәuir batyry dep seziner edi ózin keyde. Jebesining úzaqqa úshqanyn ansaytyn úlan arbaletting adyrnasyn shirey tartyp, eng alys qashyqtyqqa jetkizer mejesine qoyatyn tiyekti.

...Sol kýni әke-sheshesi shetelge ketken. Shygharyp salyp túrghanda әkesi «Qolyng tiyse, qoyma shatyrynyng qaryn kýrey salarsyn» degen. Sol aitqanyn oryndayyn dep, ýiden shyqty búl. Shatyrgha órmelemes búryn ishke kirip, sadaq tartqysy keldi kenet. «Júmys qayda qashar?!» dep oilady jymiyp. Jymiya jýrip, qoymany ashqan. Alakólenke keng saraydyng azynaghan auasy týrshiktirip-aq jiberdi. Sonda da kýpәikisin sheshe sap, qabyrghagha ústatqan jay tartqan kentavrdyng sureti beynelengen plakattyng joghary túsyndaghy shegege ilgen. Kireberiste túrghan partany dyryldata sýirep aparyp, eki-ýsh metr jerge qoydy. Týpki bólmeden arbalet alyp keluge ketken sәt shan, may júqqan parta ýstine tyrs-s etip tamshy qúlady tóbeden. Búl baryp, ózining qoly sýisinip ústaytyn býktemeli «Qarager» sadaqqa úmsynghan. Qytaydyng qara bazarynan әkesi әkelgen onshaqty arbaletting ishinen ózi enshilep alghan. «Qarager» dep at qoydy. Bylgharymen qaptalghan jep-jenil qarudy kýnine bir ústamasa kónili kónshimeytin. Alty-jeti ýkili jebe salynghan qoramsaqty iyghyna asa saldy. Jymiya kelip, sadaghyn partagha qoyyp, oramalmen shanyn sýrtken boldy. Shang basatynday bolghan joq, әriyne. Keshe keshkisin kelip, nysanany eng alys týkpirge jyljytyp, birer saghat aua tilgilegen jýirik jebelerimen. «Qazir!» dedi ishinen. Serpimeli bolatty symsha shirata tartyp, әr túsyna qoy qabyrghasynday qúrysh plastinkalar tastap kýsheytilgen, iyqqa tirer dýmining ózi qytaydyng sәnqoy sardarlarynyng vintovkasynyng ýlgisinen alynghan. Adyrnasy shynashaq eli - plastik symdardan órile sozylghan. Shýrippesi sausaqqa júmsaq, tejegish tetiginen aghytqan sәtte-aq, shyghyrgha ilingen adyrnany bosatugha ghapyl dayyn túrar, tiyekten shyqqan betinde shyny-plastik talshyqtardan sirestire sozghan jep-jenil, kirisi múqyl jebeni zulatugha әzir arbaletti sýisine ústap, oqtady. «Qaz-i-ir!» dedi, demin toqtatyp. Nysana keshegi ornynda túr eken. «Býgin ondyqqa qadalmasan, saghan sert!» dedi kirisi qúrysh syrly jebege. «Ne bolsa da, qarymy qashyqqa jetetindey qylayyn» dep, arbaletting eng alysqa oq atar mejeli túsyna deyin tartty adyrnany. Alghashqy oghy zyrqyrap baryp, nysanadan sәl biyik tústan zu etip óte shyghyp, qarsy qabyrghadaghy qalyndyghy kereqarys penoplastqa kirsh ete qaldy. Ekinshisi sәl ongha qaray ketti. Ýshinshi... Tórtinshi oq tipti laqqan. Ashulanayyn dedi. Besinshi oqty qol mergendigine basyp, adyrna tartqan bette taltayyp túra qap, zaulatty. Segizdik! «E, bәse!» dedi dauystap. Qoramsaqta songhy jebe qalypty. Ony da býktemeli jaghynyng belaghashyna salyp, adyrnany syqyrlata tartty. «Eng songhy oq! Eng songhy mýmkindik! Búl ondyqqa qadalmasa, atana nәlet, tóbeden tamyp túrghan tamshyny qúrtu ýshin, qar kýreuge ketuim kerek. Kәne, qandy basyng beri tart! Qaq jýrekting túsy dep..!» dedi ysylday sybyrlap. Endi kózdep ata bergeni sol edi ghoy. Esik ashylyp, kóktemning gýl-júparyn ala Áygerim kirip kelgen. Kirip kele sap, múnyng úipa-túipa shashtaryn odan sayyn dudyrata sap, qoyma tórine qaray qashty. «Qap!» dedi búl. Artynan jýregi býlk ete týsip, «janym-ay...» dedi jymiyp. Arbaletti parta ýstine qoya salyp, qyzdy qua jónelgen. «Qazir jetip ap, sýiip almasam erninen!» dep oilady da, óz oiynan ózi úyalyp, beti du ete qaldy. Onshaqty attap jetip alghan, jetip alghan da tu syrtynan qúshaqtay ketkeni esinde. Ong qolymen boyjetkenning nәp-nәzik belinen oray bere, «tym jenil kiyinipti-au» dep oilady. Sol qolyn iyghyna asyp, moynynan qúshqany esinde. Qúshqan bette enkeyinkirep, qyz erninen túnghysh ret óbip qaldy...

Qyz ben bozbalanyng egiz jýregindegi qos tamshy sezim dulatqan tәnderinde shiyrshyq atqan qan tamyrlary arqyly tәtti sýiispen tabysqan erinderge qaray zaulamaqqa qalt tynyp, toqtaghan sәtte shatyrdyng tóbesinen jylay aghyp kele jatqan kóktemning bir móldir ómiri parta ýstinde oqtauly kýide atylmay qalghan arbaletting shýrippesine bylsh-sh etip qúlap týsken edi. Tejegish tetigi tirek nýktesinen ajyrap, mergenning súq sausaghyn qapysyz kýtip túrghan júmsaq serippeli shýrippe basylyp ta ketken sol sәt. Jebesining kirisi nysanagha baghyttalghan aimýiiz arbalet kenet dir-r etip, serpile týsip, kerilgen adyrna shirey tirep túrghan qamyssap qúrysh oq qoyma týkpirine qaray suyldap úsha jóneldi. Úsha jóneldi - kóktemning dertken tósinen tamyp ketken әlemdegi salmaghy eng auyr tamshydan serpile atylghan ajal jebesi. Suyldap úshyp bara jatqan jebening baghytynda erkeley oinap, qytyqtasyp, baqyttyng alghashqy mastyghyn kótere almay tәltirektey ketip bir-birine sýienisken, sýienise ketip, ómir-kóktemderinde alghash ret sýiisip qalghan qyz-jigit nysana bop túr edi. Eki jas, eki mastyng jýreginde búlqynyp túryp qalghan egiz tamshy bir-birine qaray zaulap aghugha batpay, alghash keshken alapat sezimnen dir qaghyp túrghan sәt qúshaqtasqan qos tәnning jýrek túsyna qúrysh jebe qadala ketken edi. Búrala qashqan súlu boyjetkenge jayrandap jetken bozbala qyzdyng tu syrtynan qapsyra qúshyp, sәl enkeye emingen qalpy erkeley kýlgen, әntek shalqaqtay qalyp, bylq-sylq etip oinap túrghan ghashyghynyng qauyzyna shyq túnghan qyzyl gýldey erninen sýigen sәti edi. Adyrnadan úly úshyp, zyrqyrap jetken múqyl kiristi qandyauyz jebe bozbalanyng jauyryny eteginen qadalyp, dýrs-dýrs etip, dýr silkinip qalghan jýregindegi yntyqtyq tamshysyn pyshyrata jaryp óte shyqqan. Bozbalanyng jýregin qaq bólip ótken súm jebe! Jalt etken sәtte «ah» dep yshqyna da almay qalghan jigitting keudesin kóktey ketken oq qyzdyng jýregine de shanshylyp, býrin sezim týrtken tal-shybyqtay tәnin tesip óte shyqqan edi. Egiz jýrektegi qos tamshy qandyauyz jebening kirisinde qauyshyp, solyghy basylmaghan ajal oghy sәl alystaghy, adam keyipti qalqighan nysananyng ondyghy tanbalanghan qyzyl shenberding dәl ortasyna qadalyp, dyr-r etip tynghan.

Aspan asty osynsha tar ma edi?! Kóktemning móp-móldir bir tamshy jasy qas-qaghym tirligin jalghyz tyya salmay, sezim, mahabbat túnghan qos ómirdi qosa ala ketui әdilet pe?! «Tym jenil kiyinipti-au...» dep oilady jalghan ómir basynan baqigha úshyp bara jatqan bozbala. «Ah» dedi aqtyq ret ómirinde alghashqy tәtti sýiis dәmin tatyp, eljirey qatyp qalghan boyjetken.

Qalanyng eleusiz bir shetindegi iyesiz qoymanyng dәl ortasynda bir-birine sýienisip túrghan eki jastyng týiisken basynan, sýiisken erninen kóktemdey móp-móldir ómir óksik bop shyghyp, sәuirding sәulesi sýigen aspangha qaray úshyp bara jatqan edi. Kóktem de, aspan da, jer de, tipti anau nysana ondyghyna qadalyp, songhy túyaq serpistey kenet diril qaghyp qap, qalt tynghan jebeden tamyp bara jatqan qankýreng tamshy da jalt etken jalghyz sәt eki ghashyqtyng jýregimen birge qalt toqtap, týpsiz ghalamnyng ghayybyna ýzilip týsip qúlay ketken-di.

***

Sol kóktemdey móldir mausym kelmes búl ghasyrda endi! Kelse de shalghaydaghy últaraqtay ghana shahargha soqpaydy...

Sol mazang mausymnan qalghan jalqy belgi - kókten tamyp, jerge qúlay sinip ketken móldirlikting molasynday qos tómpeshikting ortasyna biyl kóktemde sadaq jebesindey sabaghynyng әr túsyna tiken bitken qyp-qyzyl gýl ósip shyqty...

Qaraghandy

25.11.2012

«Abai.kz»