Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Alashorda 4358 3 pikir 2 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:40

Asyl

Qarsy betten Áuezovti tanityn adamdar kele jatsa, anadaydan etek –jenin jiyp, boyyn tiktep, ayaq alysyn týzep, múnyng túsynan kóbi alaqanymen  tósin  basyp, ibamen iyilip ótedi.  Al mynau... kózi bir agharang etip, jýzin jylyta bas iyzeydi. Sonymen boldy. Sonda qalyng erni oqys týrile kýlimdeydi; odan júmsaq tolqynda toq búzaqtyng shet bektesin kemerindey júmyr, súlu  iyegine  nәzik shúghyla  núr shashyraydy, sәl shýiirile bergen ezuine de jaryghy men jyluy solghyndau júqalang sәule úyalaydy. Dәl osy sәtte sen onyng maghynagha toly manghaz keskinin kenet qyzyqtap bir sәt iymenudi úmyta jalt  qaraghanyndy bilmey qalasyn; óitkeni onyng jer basyp jýrgen tiri pendege myrza Qúday tym sarang syilaytyn osynau payghambar pishindes qiyapatty kelbeti sonshalyq tartymdy, kózing týgil, kónilindi úiytyp,  bar yqylasyndy  birjola  tútqyndap әketedi», -  dep úly túlgha, asyl túlgha  Múhtar Áuezovting bitimin osylay suretteydi, onyng keskini men kelbetin keler úrpaqqa osylay jetkizedi -  «Mening Áuezovim» estelik essesinde akademik –jazushy Zeynolla Qabdolov.

Múhtar Áuezov  - últ  mәdeniyeti men  ónerin, qazaq  әdebiyetin jana  biyikke  kótergen, halyqtyng ruhany ómirining damuyna bagha jetpes ýles qosqan, elding әleumettik-mәdeny órkendeuine zor enbek sinirgen halqymyzdyng asyl  perzentterining  biri.

Múhtar Áuezov alghashqylardyng biri bolyp  Abaydyng  danalyghyn tanydy, últtyng  ruhany damuynyng  jana kezeninde Abaydyn  halyqqa qajet manyzdy túlgha ekenin týsinip, «Abay joly» roman-  epopeyasyn jazdy, uaqyt pen tarih toghysynda, túlgha men taghdyr qiylysynda jaryq kórgen osynau  ghalamat kórkem tuyndy halyqty biyikke kóterdi, qazaqty әlemge pash etti, últ mәdeniyetin Abaysyz, Áuezovsiz  jәne onyng  «Abay joly» romanysyz elestetu mýmkin emes, ol tolyq bolmas ta edi.

«... Múhtardyng ruhani  kәmeletke  jetken túsy qazaq elindegi qaladan bastalghan shyn mәnisindegi tarihi  Oyanu dәuirine dәl keledi. Al Oyanu dәuirin bastaghan Alash pen Alashorda, onyng kósemderi Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynov.  Kósem bolatyn sebebi – búlar anadan tek alash, yaky qazaq  dep tughan, yaky  últym dep ómir sýrgen, tumysynan, tipti sәby kezinen –aq besikte terbelengen erkeler emes, el júrtyn ruhany besikte terbetu ýshin jaralghan serkeler.

...Tal boyynda «jastyqtyng oty jalyndap, talaptyng aty aryndap» túrghan Múhtar óz kezeninin  múnshalyq maghynaly,  mereyli, mәrt tartys- taghdarynan syrt qala almady. Basymen sýngip, aralasty da ketti. Onyng taudy búzyp, tas jarghan, buyrqanghan asau aghysty talant tasqyny da osy tústan, osynday tarihy taytalas jaghdayynda bastalghan edi», - dep  jalghaydy Zeynolla Qabdolov jogharyda atalghan tuyndysynda.

Áuezov әlemi  Abaydyng  ruhany izgilik  nәrlerinen  bastau alyp, onyng últtyq kózgharasy últ - azattyq Alash iydeyalarymen qalyptasty, sol kezde  Múhtar Áuezov últyna, eline, qazaqqa  qyzmet etudi ózining  ómirlik maqsaty, boryshy dep týsinedi, múny sovet elining alghashqy jyldaryndaghy mәselelerge arnaghan jas Múhtardyng jazghandarynan anyq kóruge bolady. Múhtar Áuezov «Qazaq qyzmetkerlerining mindeti»  maqalasynda sovettik qúrylysqa, alghashqy ayaq basty isterine: «Osy sebepterden qazaq oqyghandary sosialinyy revolusiyany maqsút qylsa da  qazaqtyng qaranghyda jatqan qalyng elining bir tilegi sonynan qalmaydy. Ol tilegi eldi mәdeniyetke jetkizip, aghartu, óner – bilimge tartyp, qúraldandyru, dýniyening halyn kóruge kózin ashu, sharuasyn týrlep, ishinen jetilu.  Mine, búl tilekting bәri de azamattyng moynyna paryz» degen  osynau ústanymynan kóruge  jәne ýiip tógip uәde bergen sovetter biyligine jas Múhtar: «Týbinde qazaq júrtynyng basynan әldeneshe tónkerister óter. Biraq is basynda jýrgen azamattardyng sol zamandardan belgi alyp qalmauy úyat. Qoldan is keletin zamanda elding bir tilegin orynday almauy –úyat is, isteytin uaqytty sózben ótkizsek, qaranghy elding aldyndaghy mindetimizdi sóz dep úqqanymyz, odan basqa jauapqa oryn da qalmaydy» dep ózining basty múraty, elge adal qyzmetti maqsat etkenin bayqaugha bolady.

Múhtar  Áuezov 20 - jyldary eldegi  sayasy – әleumettik,  aghartushylyq - mәdeny isterge belsene aralasyp, qoghamdyq-әleumettik mәselelerdi  sóz etedi, әdeby shygharmashylyghyn arttyra týsedi,  1921 jyly qarasha aiynda «Qyzyl Qazaqstan» jurnalynyng №3 jәne №4 sandarynda «Qorghansyzdyng kýni» әngimesi jaryq kóredi.

Kelesi  1922  jyly «Enlik –Kebek» tragediyalyq piesasyn jazady, sol kýzde Tashkent qalasyna kelip, Orta Aziya memlekettik uniyversiytetine tyndaushy bolyp oqugha týsedi, «Sholpan» jәne «Sana» jurnalynda  júmys istey jýrip, osy basylymdarda «Qyr әngimeleri», «Ýilenu», «Oqyghan azamat», «Kim kinәli», «Zaman erkesi» әngimelerin jariyalaydy.

1927 jyly jazylyp, 1928 jyly jaryq kórgen M.Áuezovting  «Qily zaman» romany  qazaq әdebiyeti tarihynda últ azattyq kýreske arnalghan, taqyryptyq, iydeyalyq, mazmúny, kórkemdigi jaghynan kәsiby dengeyde jazylghan tuyndy boldy. Roman M.Áuezov talantynyng iriligin, onyng azamattyq, perzenttik erligin kórsetti.

Osy kezde jas Múhtardy elding bilimi men ghylymy,  mәdeniyeti men ónerining mәseleleri  tereng oilandyrdy, al  alghashqy jazghan kórkem tuyndylarynan últtyq bolmys, últtyq  tabighat, últtyq minez, halyqtyng túrmys salty men dýniye-tanymy  aiqyn kórindi.

                           Ahana kórsetilgen izet...

Múhtar Áuezovtin  1923 jylghy 4 aqpanda «Aq jol» gazetinde jariyalanghan XX - ghasyrdyng basyndaghy asa iri sayasi  túlgha, Alash últ- azattyq qozghalysy kóshbasshylarynyng biri,  qazaq tili bilimining negizin qalaushy, әdebiyet teoretiygi, aghartushy ústaz  Ahmet Baytúrsynúlynyng  elu jyldyq toyyna jazylghan «Ahannyng elu jyldyq toyy» maqalasy Ahang ómirine, ótken jolyna, aghartushylyq, әdeby  shygharmashylyq  enbegine, ghylymy qyzmetine, qoghamdyq- sayasy ómirine bas  iygen, qúrmet kórsetken, bagha bergen  maqala boldy.

«Ózge  dýniyede  bolyp jatqan úly ózgeristi qoya túryp, qayyqtyng ózin alghanda, әldeneshe  tarihshygha enbek bolatyn tarihy oqighalar ótip jatyr. Búrynghy uaqytta qazaq balasynyng esine kelmegen, maghynasy ýlken uaqighanyng biri – qazirgi jasalyp otyrghan Ahannyng 50 jyldyq toyy.

Sayasat tolqynyna týsip, oiy ashylghan qazaq júrty, búrynghy auyr kýnde basshysy bolghan azamatynyng atyn qúrmetpenen ataghysy keledi.  Erkin oidy oilatpay auyzdan shyqqan sózdi baqqan patsha zamanynda qazaq júrty qayrat qylghan erine arnauly sózin aita almasa, býgingi kýnde azamaty 50 jasqa kelip, saqal shashy agharghan kýnde óksikti sózin aita alady.

 Ahannyng maydangha alghash jyry shyghyp, әdebiyet, sayasat jolynda jol bastaghan kýnderi bәrimizding de esimizde»,  – dep  Ahandy qorghap qoshtap, Ahmet Baytúrsynúlynyng jalpy qazaq ruhaniyatyndaghy orny, onyng barsha  qazaq balasynyn  kósemi ekenin aitady.

Múhtar Omarhanúly búl maqalasyn  qazaq qoghamy,  onyng oqyghandary taptyq túrghyda bólinip jatqan kezde, A.Baytúrsynúly  2021 jylghy  qazan aiynda bolishevikter partiyasynan shyghyp, oqu –aghartu halyq komissary qyzmetinen bosatylyp, qazaq ziyalylary arasynda aitys –tartys  ushynqyrap túrghan kezde, әsirese, Orynbordaghy sovet biyligining basyna kelgen  qazaq oqyghandarynyng  Ahang toyy el júrtqa tanylatynday bolyp ótuin qúptamaghan kezde jaryq kórdi.

«Biraq Ahannyng búrynghy aitqan sózin әli qazaq balasy úmytqan joq, ólenindegi belgili saryn әli eskirgen joq. Áli kýngi qazaq dalasynyng kýshti saryny bolyp, Arqanyng qonyr jelimen birge esip, shalqyp jatyr. Búdan 10-15 jyl búryn:

Alashtyng ýmbetining bәri mәlim,

Kim qaldy tarazygha tartylmaghan? – dep Ahang aitsa, bizde osy kýnde sony aitamyz. Aynalyp kelip tarazygha tartylghan, synnan ótken Ahannyng ghana ardaqty atyn ataymyz. Odan basqa jalpaq elding synyna tolyp, meyirin qandyrghan kisileri sanauly», - dep jazghan Múhtar Áuezovting  ózi de últy  ýshin syngha týsti, qayshylyqqa toly, kýrdeli HH - ghasyrda ómir sýrip, qiyn-qystau kezen  dýrbelenderin basynan ótkerdi, sovettik repressiyalyq rejim tarapynan ýnemi qudalanyp, san mәrte tarazygha tartyldy.

Qazaqtyng qos asyly, qos alyby

Ótken ghasyrdyng 50 -jyldarynyng basynda M.O. Áuezovting qatty  qughyngha úshyrauy sebepterining biri Alashorda qatarynda bolghany, últtyq oy kózgharastary ýshin ghana emes, sonday-aq  Semey poligonyndaghy yadrolyq synaqtardy toqtatu jónindegi ústanymy ýshin qudalanghany turaly songhy mezgilde jii aityla bastady.

Múhtar Omarhanúly Áuezovting Semey poligonyndaghy atom synaghyna toqtatu jónindegi ústanymy men Japoniya sapary barysynda  jariyalanghan kýndeligindegi jazbalar, sonymen qatar eki úly túlgha, qos asyl Qanysh Sәtbaev pen Múhtar Áuezovtyng Semey synaq poligony zardaptaryn aldyn alu jónindegi qyzmeti turaly Qazaq Últtyq Horeografiya akademiyasynda 2017 jylghy 30 qarashada ótken  «Múhtar Omarhanúly Áuezovting 120 jyldyq mereytoyyna arnalghan «Qazaqstannyng óneri men әdebiyeti: ózekti mәseleleri jәne jana kózgharastar» atty respublikalyq ghylymiy–tәjiriybelik konferensiyasynyng plenarlyq mәjilisinde Diar Qonaev «M.O.Áuezovting ómiri men qyzmetining belgisiz betteri» ghylymy bayandamasynda: «1999 jyly Almaty qalasyndaghy «Ólke» baspasynan kezinde Qazaqstan Ghylym Akademiyasynyng negizin qalaushy jәne túnghysh preziydenti Qanysh Imantayúly Sәtbaevtyng kómekshisi bolghan Bópesh Ayapbergenovtyng estelik kitaby jaryq kórdi. Búl kitapta B.Ayapbergenov belgili qazaq jazushysy Qalmúhan Isabaevpen әngimesinde ózining jeke kuәgeri bolghanyn jәne  estigenderimen  bólisedi.

50-jyldardyng basynda Q.I. Sәtbaev poezben Mәskeu qalasyna attandy, osy sapar  barysynda  kórshi kupede  Mәskeuge M.Áuezovte bara jatady. B. Ayapbergenovtyng aituynsha, osy jogharyda  atalghan  kitapta sapar barysynda Qanysh Imantayúly men Múhtar Omarhanúly kýni  týni, úzaq uaqyt boyy әrtýrli taqyryptarda әngimelesti,  – deydi.

M. O. Áuezov әngimelerining birinde Semey poligonyndaghy yadrolyq synaqtar turaly mәseleni, atom jarylystarynan bolghan orasan zor ziyan turaly tolqyp әri qyzu әngimeleydi, yadrolyq qarudy synaudy toqtatu qajettiligi turaly mәseleni kóteredi. Ol ózining jerlesterinen atom bombasy synaqtarynyng auyr zardaptary turaly toly aqparatty biletinin aitady. M. O. Áuezov tughan ólkesining jeri men tabighaty býlingenin, osy jerlerding tabighatynyn, tirshilikting  óship bara jatqany turaly turaly әngimeleydi.  Biraq M. O. Áuezov eng basty mәsele - jergilikti halyqtyng jarylystardan qalay zardap shegetini turaly aitady. Ol poligongha jaqyn ornalasqan jerlerde túratyn adamdarda bastalghan aurular men densaulyghynyng kýrt nasharlauy, adam ólimderi turaly mәlimetterdi  habarlaydy.

Akademik Qanysh Sәtbaev Múhtar Omarhanúlynyng sózine ýlken mәn berip tyndaydy, onyng atom qaruyn synaugha baylanysty qalyptasqan jaghdaygha degen qatty alandaushylyghyn tolyq qoldaydy. Ol osy mәsele boyynsha SSSR GhA Atom energiyasy institutynyng diyrektory, Atom jobasynyng ghylymy jetekshisi, akademik Igori Vasilievich Kurchatovtyng qabyldauyna barudy úsynady. Sonday- aq Qanysh Sәtbaev óz tarapynan Qazaqstannyng Ghylym Akademiyasynan atmosferadaghy osy jer ýsti jarylystardyng adam ýshin ziyandy saldaryn zerdeleu maqsatynda yadrolyq qaru synaqtarynyng audanyna arnayy ghylymy ekspedisiya jiberuge sheshim qabyldaydy. Mәskeu qalasyna kelgen boyda ekeui kelisim boyynsha IY.V. Kurchatovpen kezdesedi, oghan atom qaruyn tabighatqa jәne osy aimaqta túratyn adamdargha synaudyng ýlken ziyandy saldary turaly mәlimdeydi. I. V. Kurchatov qazaq ghylymy men mәdeniyetining qos kórnekti ókilin múqiyat tyndaydy. Biraq ol búl yadrolyq synaqtardyng mәselesin tek eki adam  - Stalin men Beriyanyng qúzyrynda ekenin, ony  toqtatudy  Stalin men Beriya ghana  sheshetinin aityp, onyng ózi tek atom jobasynyng ghylymy jetekshisi ekenin, biraq Lavrentiy  Beriyany qazaq ziyalylarynyng ataqty ókilderining mәseleni kótergeni  turaly habardar etuge jәne osy mәseleni sheshuge  uәde beredi.  L.P. Beriya Q. I. Sәtbaev pen M. O. Áuezovtyng I. V. Kurchatovqa sapary turaly bilip, qazaq halqynyng eki ardaqty úlyn qudalaudy bastaydy. Q. I. Sәtbaevqa Qazaqstan tarihshylary Kenesary Qasymovtyng kóterilisin dúrys bagha bermegeni, «bay feodaldyq eposty» madaqtaghan ghalymdardy qoldaghany, sonday-aq Respublikanyng Ghylym akademiyasy jýiesindegi qarjylyq jәne sharuashylyq búzushylyqtar ýshin kóptegen aiyp taghylady.

Osynyng saldarynan 1952 jyly Q.I. Sәtbaev Qazaq SS Ghylym Akademiyasynyng preziydenti qyzmetinen bosatylady, Qazaqstannan  Mәskeuge júmysqa ketuge mәjbýr bolady» -dep bayandaydy.

Múhtar Omarhanúlynyng ómirbayandyq tarihynan  belgilisi osy kezende 1953 jyldyng 12 nauryzynda Qazaq memlekettik uniyversiyteti boyynsha №187 «Ózining ghylymiy-pedagogikalyq qyzmetinde últshyldyq sipattaghy qatelerge jýieli týrde jol bergeni ýshin -  qazaq әdebiyeti kafedrasynyng professory M. O. Áuezov qyzmetinen bosatylsyn»  degen búiryghy shyqty.

IY.V. Stalin qazasynan song jәne L.P. Beriyanyng tútqyndalyp, atylghannan keyin Qanysh Sәtbaev Qazaq SSR  Ghylym Akademiyasynyng preziydenti qyzmetine qaytyp oralghany belgili, Sәtbaev kelgen  boyda 1955 jyly Semey synaq poligonyna  medisina ghylymdarynyng doktory, ataqty ghalym, bolashaq akademik B.A. Atshabarov basqaratyn keshendi ghylymy ekspedisiyasyn jiberedi, dәrigerler men ghalym biologtardan qúrylghan atalghan ekspedisiya Semey synaq poligony tóniregin, onyng manyndaghy Semey oblysyna jaqyn aumaqtardy atom jarylysynyng adamdardyn  densaulyqtaryna ziyandy  әseri, onyng qorshaghan tabighat pen adamdaryna zardaptary turaly zertteuler jýrgizdi, kóptegen materialdar jinaydy, qorytyndylar jasaydy. Osy jyldyng kýzinde akademik IY.V. Kurchatovta  osy zertteuler negizinde yadrolyq synaqtardy jer betinen jer asty synaqtaryna auystyru turaly mәseleni kóteredi.

Endi osy mәselemen tyghyz, býginde  adamzatty  tolghandyratyn,  qorqynysh tudyryp otyrghan  yadrolyq qarudyn, yaghny atom qasyretine qarsy Múhtar Áuezovting 1957 jyly Atom jәne sutegi bombasyn synaugha tyiym salu jónindegi Halyqaralyq III -shi konferensiya júmysyna qatysqany jәne  «Kýn shyghys» elindegi sapary turaly kýnedelikterinde  Hirosimy jәne Nagasaky oirany mýlde bólek әser qaldyrghany, apat kórinisi bir ózin ghana emes, kelgen qonaqtardyng eshqaysysyn enjar qaldyrmaghany, onyng auyrtpalyghynyng sonshalyqty bolghanyn qiraghan, qoqymgha ainalghan dýniyeler men qars –qars aiyrylghan qara jer, qabyghy sypyrlyp, qotyrlanyp, jalanashtanyp  qalghan tórt bes mynjyldyq bambukter, mayysyp, balqyp, erip ketken shólmekter, qojyr- qojyr, tenbil –tenbil deneler, bet jýzder anghartady.

Jerding ózi osynshalyqty kýige týskende adam haly qanshalyqty dengeyge jetkenin elestetuding ózi qiyn. Apat tasyretin tartqan, qúlaqtary shúnaq, betteri qisyq, jelke shashtary  týsip qalghan ónsheng kem –ketikter, kәdimgi adamgha tәn tabighilyghynan aiyrylyp qalghan, eshbir saryn –sazgha úqsamay qanghyrlap –kýngirlep shyghatyn ýnder – osy bir jiynnyng qanshalyqty salmaqty bolghanyn úghyndyrady dep jazady.

Sapar ba­ry­synda japondyq әriptesterimen ótkiz­gen kezdesuleri men súhbattary jay­ly, japondargha ne aityp, japondardyng ol turaly ne jaz­ghany jayly japon múraghattrynan tabylghan tyng derekterdi jariyalaghan, Qazaqstan Japontanushylar qoghamynyng tóraghasy, ghylym doktory - zertteushi  Batyrhan Qúrmanseyit «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Áuezov japon jazushylaryna ne aitty?» maqalasynda: «Sayasattyng jeteginde ketken sovet әdebiyetin әbden synap jazghan japon jazushysy Taku Egava Áuezov jayly «Qazaqstannyng aqsaqal jazushysy Áuezov myrza» dep jyly sóilep, «sovet elinde de myqty jazushynyng túghyry nyq eke­nin», «sayasy modagha» erip ondy-soldy alasúrmaytynyn», «jaqsyny jaqsy dep, kemshilikti kem dep dúrys baghalay bile­tinin» algha tartyp, Múhannyng sol minezi japondargha únaghanyn aitady» deydi.

Búghan taghy qosatyn bolsaq, Áuezovting japon jazushylarymen ótkizgen sol tarihy basqosuy odan keyin­­gi kezende sovetter eli men japon eli ara­­syndaghy әdebiyet salasyndaghy bay­­la­nystargha zor әser etkeni anyq. Olay dey­tinimiz, mysaly, Shunichiro Akiy­kusa esim­di Japon uniyversiytetining dosenti 2000 jy­ly jariyalaghan «Sovet Oda­ghynan mahab­batpen. Qyrghy qabaq soghys kezenindegi Japoniyadaghy mәdeny bay­lanystar men júmsaq kýsh» atty maqa­lasynda biz sóz qylyp otyrghan jiynnan keyingi jyldary japon tiline Sovet Odaghynan tek orys klassikteri ghana emes, últtyq әdebiyet tuyn­­dy­lary da audaryla bastaghanyn aitady.

Japon jazushysy Shunichiro Akiy­kusava Áuezovting japon jazushylarymen ótkizgen sol tarihy bas qosuynan keyin japon tiline sovet elinin  últtyq әdebiyet tuyn­­dy­lary da audaryla bastaghany turaly sózining jany bar, óitkeni  M.Áuezov kóp jyldar SSSR Jazushylar odaghy janyndaghy  SSSR halyqtary әdebiyeti jónindegi komissiyanyng túraqty mýshesi boldy, komissiya mýsheleri últ әdebiyetterining  bilgiri retinde  M.Áuezov pikirmen jii sanasyp otyratyn, múny sol kezdegi mәjilis stenogrammalarynan aiqyn angharugha bolady. Tipti  1957 jyly SSSR Jazushylar odaghynyng sekretariaty M.Áuezovke Jazushylar odaghy basqarmasynyng III plenumyna «Últtyq forma jәne novatorlyq turaly» bayandamany dayyndau ýshin tapsyrys berdi. Shyghys halyqtary, Orta Aziya elderinin,  onyng ishinde bauyrlas týrki tildes halyqtary mәdeniyeti men ónerinin, әdebiyetining bilgiri  Múhtar Áuezov  últ mәdeniyetteri men әdebiyetterining  janashyry jәne  qamqorshysy edi.

       Múhtar Áuezov «Manas» eposyn qalay qorghady?

Kópshilik qauymgha belgili Múhtar Áuezovting osy bir  erligi jayynda biyl úly kemengerdin  125 jyldyghy qarsanynda taghy bir aitpay ketuge bolmaydy dep oilaymyn.

Qyrghyz halqynyng  «Manas» eposynyng taghdyry sovet kezinde sosialistik iydeologiya túrghysynan  qarsylyqtargha úshyrap, birneshe ret talqylaugha týskeni belgili. «Manas» eposyn kitap etip (kóp tomdy) basyp shygharu mәselesi 1930 jyldardyng ortasynda kóterilip, birneshe ret talqylandy. Búl mәsele Múhtar Áuezovting әrtýrli jyldardaghy baspasóz betterinde jariyalanghan maqalalarynan oqugha bolady. Otyzynshy jyldary alghash ekpinimen «Manasty» týgeldey shygharu turaly sheshim qabyldanghanymen sol jyldardaghy iydeologiyalyq sayasat saldarynan qozghalghan iygilikti júmys iske aspay qaldy. Búl mәseleni qaytadan kótergen 1952 jyly da iydeologiyalyq sayasat qaytadan ushyghyp túrghan mezgil bolatyn. Manastanu ghylymynda erekshe tarihy bolyp esepteletin 1952 jylghy 8 mausymda  Frunze (qazirgi Bishkek) qalasynda ótken konferensiyada Múhtar Áuezov qatysyp iydeologiyalyq ahualdyn  ynghayyna jyghylghan  bayandamashylar men sóileushiler «Manas» eposyn  jariyalanu mәselesin taghy bir qiyp jiberuge shaq qalghanda, ózining tereng oily, ghylymy dәleldi sózimen, pikirleri jәne dәlelederimen býkil konferensiyanyng betin ongha búryp, «Manastyn» biriktirilgen núsqasyn shygharu turaly sheshimining qabyldanuyna yqpal etti.

Búl qyrghyz halqynyng úly eposy «Manastyn» halyqtyq pa, әlde halyqqa jat shygharma ma?» degen súraugha  jauap bergen konferensiya boldy. Búl súrau Kenes Odaghynyng últtyq respublikalarynda aldynghy qatarly, oily, últshyl adamdardyng qamaugha  alynyp, abaqtyghy jabylyp jatqan kezinde qoyyldy. Konferensiyadaghy әr sózding nәtiyjesinde aiypty bolyp, aidalyp ketuding qaupi túrghan kez bolatyn. Konferensiyada sóz sóilegen, jaryssózge qatysqandardyng oilarynda osynday jaghday әserining bolghany da anyq. Búl kezde M.Áuezovting sonyna da  tynshy týsip, ómirine, bas erkindigine qauip tónip túrghan kez bolatyn.

Konferensiyagha deyin birneshe ay boyy sol kezdegi sovettik qyrghyz basylymdary: «Qyzyl Qyrghyzstan», «Sovetskaya Kirgiziya» taghy basqa gazetterde «Manas» eposynyng halyqtyq sipatyn talqylaghan maqalalar jariyalandy, osy maqalalardyng ishinde «Manasty» qoldaghan jariyalanymdar bolghanymen, sol kezding iydeologiyalyq resmy talaptaryna jauap bergen, «Manas» eposynyng jariyalanuyna qarsy maqalalar legi basym edi.

Konferensiyany ashqan Asylbek Altmyshbaev konferensiyanyng júmysyn әri qaray sol kezdegi resmy iydeologiyalyq sipatta baghyt beruge tyrysady. (A.Altmyshbaev 1912 -1987 jyldary ómir sýrgen)  iri qyrghyz filosofy, ghylym doktory, Qyrghyz SSR  GhA akademiygi (1954), ýlken ghylymy qoghamdyq úiymdardy basqarghan adam,  ghylymy kirispe sózinde ýkimetting resmy ústanymyna nazar audaryp, әri qaray  konferensiya júmysyna  baghyt beredi.

Negizgi bayandamany  Moskvadan kelgen tilshi – ghalym, Ózbek SSR GhA korrespondent- mýshesi A.K. Borovkov jasady. (A.K.Borovkov 1904 - 1962 jyldary ómir sýrgen) – ózbek tili grammatikasy, shaghatay  tili, t.b tildik mәselelermen ainalysqan týrkolog ghalym. Bir aita ketetin jәi, búl konferensiyanyng baghdarlamasy boyynsha M.Áuezovke arnayy bayandama berilmedi, sondyqtanda ol jaryssózde sóiledi. Osy konferensiyagha qatysushylardyng ishinde «Manasty» zertteu tәjiriybesi jaghynan Múhtar Áuezovke teng keletin eshkim bolmady.

Toqtala ketetin jәi,  Múhtar Áuezov Orta Aziya memlekettik uniyversiytetinin   aspiranturasyna 1929 jyldyng 1 nauryzynda qabyldandy. Sondaghy zertteu taqyrybyna «Manasty» aldy, ghylymy jetekshiligine professor M.F.Gavrilov bektilgen bolatyn. Kelesi 1930   jyldyng 18 nauryzynda bergen  ghylymy esebinde qanday baghyt, qanday salada júmys istep jýrgeni, olardyng qanday dәrejede  atqarylghandyghy turaly bayandady. Al búdan búryn Leningrad uniyversiytetining studenti Múhtar Áuezov «Manas» eposyn zertteu júmystaryn jýrgizu turaly sheship, osy oiyn jýzege asyru maqsatynda 1928 jyldyng mausym aiynda Bishkek pen Ystyqkól, Qaraqol atyrabyndaghy auyldarda bolyp, onda belgili manasshylarmen әngime  dýken qúrady. Onda ol el arasyna  tanymal manasshylarmen til tabysu onay emes ekenin, olardyng kóringen kók attygha aqtaryla bermeytinin kóredi, oghan kózi jetedi.Oyshyl, dana, sózge sheber, salt dәstýrge jetik Áuezov tereng ilim- bilim parasatymen manasshylardyng talghamynan shygha bildi,olardyng birden baurap alady. Búl qasiyeti jyrshylardyng oghan ashyluyna, erkin kósiluine jol ashady.Sondayda ol airyqsha kónilin audarghan tústaryn dәpterine týsirip alady, jazghandary ýsh dәpterdi, jalpy sany arab ghәrpinde jazylghan 145 betti qúrady,  sol kezden bastap  «Manas» jyryn jinay  bastaydy.

Múhtar Áuezov bertin kele:  «Men,  «Manasty» 30 - shy jyldardyng basynda zerttey bastadym jәne 1935 jylgha qaray ózimning zertteuimning birinshi redaksiyasyn jazdym, sodan keyin ony 1937 jyly qayta óndedim, al 1942-1943 jyldary ol mensiz redaksiyalandy, biraq 1944 jyly men qayta týgendep, óndedim jәne songhy redaksiyagha úsyndym» - dep jazghan bolatyn.

«Manas» jyry boyynsha mol tәjiriybe jinaghan halyq auyz әdebiyeti men foliklorynyng bilgiri  Múhtar Áuezovting jaryssózdegi sózi ghylymy óte tereng oilary, eposty әdeby –teoriyalyq túrghydan tereng taldaghan әdiletti sózi osy konferensiyanyng basty jetistigi boldy. Borovkovtyng bayandamasy qanshalyqty iydeologiyalyq sipatta,  resmy bolghanymen, Áuezovtin  ghylymy tereng taldauyna, útqyr dәlelderine konferensiyagha qatysushylary tótep bere almady.

Konferensiyanyng býkil júmysy Múhtar Omarhanúly Áuezov sózining negizinde sheshim qabyldaumen ayaqtaldy. Múhannyng konferensiyadaghy sózi «Manas» últtyq eposynyng qyrghyz halqynyng tarihyna qayta oraluyna, әlemdik  auyz әdebiyetterining altyn qoryna tikeley jol ashty.

1958 jyly  Múhtar Áuezov «Novyy miyr» jurnalynyng 8 sanynda qyrghyz jazushysy Shynghys Aytmatovtyng «Jәmila» povesine sәt sapar tilep batasyn berdi. Múhtar Áuezov  ózining osy maqalasynda  jas jazushy Sh.Aymatovtyng alghashqy povesin jan jaqty taldau jasap, әdeby túrghydan joghary bagha berdi. Ángime, povesti siyaqty shaghyn janrdaghy jas qalamgerding jana tuyndysyna ózindik erekshelikteri men povestegi el ómirining surettelui, enbek adamdarynyng minez qúlqyndaghy últtyq sipattar men jalpy әdebiyettegi últtyq qúndylyqtar jayynda jazushynyng janasha oilary turaly jazyp qoldau bildirdi.

Jyldar ótkennen keyin  ataqty  Shynghys Aytmatov: «Bir kezde Múhtar Áuezovting kitaptarymen kezdesuim  mening ishki dýniyemdi jarqyratyp  bergeni esimnen  shyqpaydy... Meninshe, orys mәdeniyetining damuyna óz kezinde  Pushkin qalay әser etse, osy kýngi  ortaziyalyq kórkem oidyng jәne bizding barlyq kórshi  otyrghan halyqtarymyzdyn  ruhani  ómirining qalyptasuyna Áuezov te sonday әser etti» dep jazdy.

Shynghys Aytamatovtyng búl sózi Múhtar Áuezovke býkil qyrghyz halqynyn  sheksiz yqylasynyng da kórinisi edi.

Serik Qirabaev: «Múqang – ómiri qansha kýrdeli, auyr jaghdayda ótse de  baqytty  ómir sýrgen adam».

«Abay» romanynyng jaryq kórui, oghan oqyrmandardyng jyly yqylas tanytuy oghan ýlken demeu boldy. Búl partiyalyq basshylyqtyng kózgharasyna qaramastan, jazushy bedelinin  halyq arasynda arta týsken kezi bolatyn. Onyng ýstine roman orys tiline audarylyp jaryq kórdi, odaqtyq kólemde ýzdik baghasyn aldy.

«Abay joly» romanyn oqyghannan keyin  orys ziyalylary turaly birneshe klassikalyq romandar jazghan, ózining taghdyry da Múhtar Áuezov taghdyryna úqsas,  ataqty  Konstantin Fediyn: «Men jas kezimde Kazaqstannyng dalasynda túrdym, sol kezdegi kósh­pendi qazaqtardy kóp kórdim, alayda tek  Múhtar Áuezov qana ózining «Abayy­­men», mening qazaq halqy turaly biligimdi tolyqtyrdy, men endi ghana hosh iyisti samal esken dalanyng jú­par auasyn jútyp, qazaq bop ketken tәriz­­dimin» dep jazdy.

Múhtar Áuezov «Abay joly» epopeyasyn on bes jylday jazdy, al akademiyk-synshy Múhamedjan Qarataevtyng aituynsha onyng aldynda jiyrma jyldan astam әzirlik kezeninen ótti.

M.Áuezov 1942 jyly S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik univresiytetinde túnghysh ret Abaytanudan arnayy kurs pen seminar retinde dәris oqy bastady, ol  ómirning sonyna deyin Abaytanudy ghylymy jolgha qoyyp, jetildirdi.

1949 jyly jazushygha  birinshi dәrejeli Stalindik syilyq berildi. Romannyng syilyq aluyna arnalghan Almaty filarmoniyasynyng  zalynda ýlken jinalys ótti.

Osy jinalys turaly akademik Serik Qirabaev «Ómir taghylymdary» esteliginde: «Onda Mәlik Ghabdullin bayandama jasady, jinalys  sonynda Múqang  sóz sóiledi. Romannyng jazuyluy, Abay ómirining derekteri, ony paydalanu joldary jayly úzaq әngimelep, ol óz enbegin baghalaghan partiyagha, Stalinge rahmet aitumen ayaqtady. Búl bir janalyq boldy. Búghan deyin jazghandary men sóilegen sózderinde partiyagha, onyng kósemderine sóz arnau Múqang әdetinde bolmaytyn. Ol – basshylyqqa elpildep, qoshemet sóz aitpaghan jazushy. Sóz Stalinmen bastalyp, Stalinmen ayaqtalatyn zamanda Múqannyng múnday minezi qynyrlyq, ishtey jana ókimetti qoldamauy dep sanalatyn, onyng basynan tayaq ketpegeni de osydan. Osy әdetti Múqang  býgin búzdy. Jazushynyng jazghandaryn oqyghan, syryn týsinetin adamdar (Ayqyn Núrqatov ekeumiz birge otyrghanbyz) taghy da aitpay keter me eken qipyjyqtap otyrdy. Júrt razy bolyp qaldy. «Kenes ókimeti bәrin berip jatyr ghoy, qasarysa berip qaytedi?» - dep oiladyq biz de. Duyldap qol soghyldy. Biraq Múqang sózining búl bóligin sozbay, ezbey, «rahmet!» degen sózben qysqy qayyrdy. Tógilip, shashylghan joq.

  ... Múqang – ómiri qansha kýrdeli, auyr jaghdayda ótse de  baqytty  ómir sýrgen adam. Ásirese, eluinshi jyldardyng ekinshi jartsynan bastap búrynghy qiyndyqtardyng bәri artta qalyp, shalqyp bir jýrdi –au jaryqtyq-  dep eske alady.

1957 jyly Múhtar Áuezovting 60 jyldyghy sol kezdegi Odaq kóleminde keninen atalyp ótti. Qyrkýiek aiynyng ortasynan bastap, tughan kýni qarsanynda jәne keyinde qazaqtyng úly jazushysynyng mereytoyymen qúttyqtaghan jedelhattar lek –legimen kelip jatty, olardyng ishinde, ózimen ýzengiles jaqyn әriptesteri, aqyn –jazushy qalamdastary: A.Toqombaev, A.Fadeev, K.Fediyn, Vs.Ivanov, N.Tihonov, A.Korneychuk, M.Ryliskiy, V.M.Jirmunskiy jәne taghy basqa ataqty adamdar  bar.  1957 jylghy 27 qyrkýiek kýni SSSR  Joghary Kenesi Prezidiumynyng Jarlyghymen  Múhtar Omarhanúly Áuezov 60 jyldyq mereytoyy jәne qazaq – sovet әdebiyetining damytugha qosqan zor enbegi ýshin Lenin ordenimen marapattaldy, al 28 qyrkýiekte Qazaq SSR Joghary Soveti Prezidiumynyng Jarlyghymen «Qazaq SSR-ine enbek sinirgen ghylym qayratkeri» degen ataq berildi. Al osy mereytoyy kezinde M.Áuezov tughan jerinde bolyp, kóptegen kezdesulerge qatysty. M.Áuezov shygharmalary otyzdan astam elderding últ  tilderine audaryldy. Qazaq SSR Joghary Sovetining  deputaty  bolyp saylandy. Lenindik syilyq aldy. Mәskeude Lenindik jәne memlekettik syilyqtar komiytetining túraqty mýshesi boldy. Shet elge jii shyqty, onda Sovet  jazushylary atynan sóz sóiledi. Qazaqstan ghylymy men Jazushylar odaghy Áuezovke sýiendi, iyek artty, onyng bedelin paydalanyp, algha ústady.

1960 jyldyng 12 qarashasynda Almaty qalasynda qazaqtyng úly aqyny, aghartushysy Abay Qúnanbaevtyng janghyrtylghan, qoladan qúiylghan, biyiktigi 7 metr eskertkishi qayta boy kóterdi. Eskertkishting ashylu saltanatyna Múhtar Áuezov, Dinmúhamed Qonaev, Júmabek Tәshenov jәne ózbek aqyny Ghafur Ghúlam jәne taghy basqa adamdar qatysty.  Múhtar Áuezov eskertkishti ashardaghy sóilegen sózinde: «Taghy bir teren, manyzdy maghyna beretini - Abaydyng ózi, bizge ózining janashyr jýregining tolquyn, myndaghan tolassyz oilaryn jetkizip, onyng ólmeytin  tuyndylarynyng betterinen, ósiyet paraqtarynan,  endi bizge sonday jaqyn sezinedi, onyng beynesi aiqyn kórinedi!» -dep sóileydi, búl  Múhannyn  oryndalghan basty paryzynyng biri edi.

Múhtar Áuezovting ómiri  -  últyn sheksiz sýigen, elinin  múraty ýshin jan ayamay kýresken adamnyng jarqyn ýlgisi, qanday qughyn-  sýrgin bolmasyn, onyng ruhyn jene almady, ony syndyra almady, ol taghdyr tәlkegine  qarsy túryp,  shyndalghan,  biyikke kóterilgen jenimpaz túlgha, haqynyng asyl perzenti.

Áuezov әlemi, Áuezov ómiri -  qazir de  adamzat biyigine jeteleytin mәngi tuyndylarymen  halqynyn  ruhany әleueti men bolashaghyna, eldin  damuyna qyzmet ete bermekshi.                                   

Salauat Kәrim

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1634
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1707
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1416