Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Alashorda 2069 3 pikir 5 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:39

Qazaq jayy

Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly "QAZAQ" gazetining alghashqy sandarynda qazaq qoghamy turaly, últtyng jaghdayy turaly býy deydi: "Tirshilik – bәseke, jarys, dýnie – bәige ýlestirushi. Ozghangha qaray bәige beredi. Jarystyng aldy bop kelgen bәigening aldyn alady, ortasy bop kelgen ortasyn alady, sonynda qalghan bәigeden tipti qúr qalady. Dýniyening isi osylay bolghan song adamnan adam, júrttan-júrt, últtan-últ ozsam deydi. Ozghannyng isi qay orynda da bolsa, ýstin tosyp, qalghannyng isin baspaqshy. Ghylymy, ónerimen asqandar bilimsiz, ónersizderi bilimimen jyghyp ayaghyna baspaqshy. Malymen asqandar baylyghymen qamyttap júmysyna jekpekshi.
Biz ózimizben bolyp, basylyp bara jatqanymyzdy, batyp bara jatqanymyzdy bayqamay, batyp bolghan song biraq biletin kórinemiz. Bizde ghylym joq, óner joq, kәsip joq. Búlardyng búryn joqtyghy keregi bolmaghannan edi, endi de kerek emes pe?

QAZAQ JAYY

Ilgergi nómirlerde Europa, Aziya patshalarynyng jayynan hәm Rusianyng ishki, tysqy isterining jayynan qysqa-qysqa sóilep, az da bolsa mәlimet bergennen keyin, endi qazaq isteri jayynan sóilemekpiz.Qazaqtyng kemtigi, keregi kóp, kemtigin toltyryp, keregin tabugha istegeni az bolghan joq. Bizding keregimizding kóbi búrynghy kýiimizde bolmaghan, osy kýngi jayymyzgha qaray kerek bolyp túrghan nәrseler. Búryn bizge ghylymda, ónerde qajet emes edi. Keng dalada erkin jýrip, erkin túryp, mal baghyp, bar keregimiz maldan tabylyp, basqa nәrselerdi kerek qyla qoymaushy edik.

Zamanynda sol qalpymyz jayly da, jaqsy da edi. Zaman qazir de sol qalypty bolsa, qazaqqa ghylym, óner kerek bolmas edi. Adam ghylymmen óner ýshin jaratylghan emes, ghylymmen óner adam ýshin shyqqan adamnyng ózi tirshiligine kerek bolghan kezde oilap tapqan nәrseler. Ne nәrseni de bolsa adam keregi bolsa izdep joqtaydy, qajeti joq nәrseni kisi

joqtamaydy.Búrynghy kýiimizde bizge oqudyng tipti keregi joq edi. Dýniyemizge kerek edi deuge – keregimizding kóbi, mәselen, tamaq, kiyim, ýy bәri maldan tabylushy edi. Olay bolghanda kýn etuimizge oqudyng qajeti joq edi.Basqa júmystargha kerek boldy deuge búl kýngidey uezdnyi, krestiyanskiy nashalnikterge mirovoy sudiya, okrujnoy sot, gubernator, ministr, senatqa aryz beru qazaqta joq edi. Isi bar adam auyl aqsaqalyna aitushy edi. Onan assa biyge týsushi edi. Biyden assa hangha barushy edi. Olardyng bәri de aryzyndy qaghazgha jazbasang hәm oryssha jazbasang almaymyz demeushi edi. Árkim aryzyn ózi aityp, ózi sóilesip, bitip, aitylghannan tanu-tai joq edi. Tanu joq bolghan son, knigagha tirkeuding de qajeti joq edi.

Knigasyn qolgha alyp, qay jaghynan mol týser dep, jalaqtap bireuding ajaryna, bireuding aqshasyna satylyp, biylik aitatyn osy kýngi «Torsyq emgen topyrash» topas narodnyy sudiyalar ol zamanda joq edi. Tabynan talassyz ozyp shyqqan әr elding bilimdi kósem hәm sheshen biyleri bolushy edi. Olardyng biyligine knigagha jazylmasa da júrt toqtaushy edi. Jazu-syzusyz júmys bitetin bolghan song biylerge de, biyge jýginushilerge de oqy iya jaza biluding qajeti joq edi.

Qazaqtyng dýniyesine kerek emes oqudyng aqyretine de keregi az edi. Nege deseng ol kýndegi qazaqtar namazdyng sabaghyn bilmey: «Aq qoydyng keldesi, qara qoydyng keldesi,men Qúdaydyng pendesi» dep namaz oqysa da, olardyng jýrekteri osy kýngi on qabat orap basyna qazanday sәlde salyp, kózin sýzip, kólgirsip otyrghan mollalardyng kóbining jýreginen taza edi. Qúlshylyq qabyl boluyna taza jýrekten artyq nәrse joq.

Qazaqqa oqudyng keregi joq kezde, ónerding de keregi az edi. Ózderine kerek ónerdi biletin adamdary aralarynda bolushy edi. Ýishisi, ústasy, etikshisi, ershisi ózinde edi.

Sauyq ýshin kerek ónerlerden de qazaq qúr alaqan emes edi. Aqyny, shesheni,әnshisi, kýishisi ózinde edi.Qazaqqa qystyng qysandyghy bolghanmen, jazy jayly meyram esebinde ótushi edi. Qar ketip, kók shyqqan son, qazaqtyng aghy molayyp, astananyng qazany qúrylyp, el toyynyp, ensesi kóterilip qystyng qysqany tez úmyt bolushy edi.

Onan әri qymyz shyghyp, el jaylaugha kóship, meyram qyzyghy bastalyp, týieleri bozdap, jylqylary kisinep, siyrlary mónirep, qoylary manyrap, bәri orkestrshe ýn qosyp, el muzykalatyp kelip qonghan syqyldy bolushy edi. Shalghyndy jerge ýy tigip, salqyn ýide sapyruly sary qymyzdy iship, týk júmys joq, beynetten azat shahar adamdaryna meyramda izdese tabylmaytyn rayysty qazaq ýiinde otyryp kórushi edi.

Ol zaman qazaqtyng kóbinen ótti. Ótpegenderden endi ótedi. Qazaq sol kýiin ghylymdy, ónerli júrttyng kent qalybynyng qandayyna da bolsa, óz erkimen satpas edi. Ol qalybynan qazaq amalsyz airylayyn dep túr. Búrynghyday keng dalany qazaq jalghyz menshiktep otyrghan joq, basqalar da kelip tyghyldy. Basqalarmen aralasu endi kóbeydi hәm jyldan jylgha kóbeyip barady. Olarmen aralasqan song bizding búryn kerek qylmaghan nәrselerimiz endi kerek bola bastady hәm jyldan-jylgha keregi biliner. Ózgelerden kem bolmay teng bolamyn degen júrt, qatarynan qalmasqa tyrysady. Teng bolmaghanda adam bolsyn, júrt bolsyn bilimi óneri men teng bolady, qalyspaymyn degende osylarymen qalyspasqa tyrysady.

Tirshilik – bәseke, jarys, dýnie – bәige ýlestirushi. Ozghangha qaray bәige beredi. Jarystyng aldy bop kelgen bәigening aldyn alady, ortasy bop kelgen ortasyn alady, sonynda qalghan bәigeden tipti qúr qalady. Dýniyening isi osylay bolghan song adamnan adam, júrttan-júrt, últtan-últ ozsam deydi. Ozghannyng isi qay orynda da bolsa, ýstin tosyp, qalghannyng isin baspaqshy. Ghylymy, ónerimen asqandar bilimsiz, ónersizderi bilimimen jyghyp ayaghyna baspaqshy. Malymen asqandar baylyghymen qamyttap júmysyna jekpekshi.

Biz ózimizben bolyp, basylyp bara jatqanymyzdy, batyp bara jatqanymyzdy bayqamay, batyp bolghan song biraq biletin kórinemiz. Bizde ghylym joq, óner joq, kәsip joq. Búlardyng búryn joqtyghy keregi bolmaghannan edi, endi de kerek emes pe? Búlardy endi kerek qylmasaq, kýn búryn ózimizdi, qúdaygha aitqan maldy, basqalardyng esigine arnap qong kerek. Oqymaghan, ónersiz, kәsipke aiyby joq adam basqalargha jaldanghan malaylyqtan basqa nege jaraydy? Ózinde ghylym joq, óner joq, kәsip joq júrttynda ózge ghylymdy, ónerli, kәsipshil júrtqa malaylyqqa jaldanghannan basqa qolynan keleri joq. Onyng shet jaghasyn bayqaghan adamdar kórip te otyr. Nege basqalardan qazaq esigine jýrip malay bolushylar az, basqalardyng esiginde qazaqtan jalshylyqta jýrushiler kóp. Búl basqalardyng isining ýstindegin kórsetedi. Osyghan osy bastan kóz salyp, oilanargha kerek. Búl jenil jyly qarap, kózding qyryn salyp qana ótetin emes, kóp toqtap qarap, myqtap oilanatyn nәrse. «Basynnyng sauynda ber sadaqasyn, úshalmas salsang býrkit tomaghasyn» degendey, bәleden basqa kelmey túrghanda saqtanbasaq, tomagha kiyilgen son, jón tauyp úshu qiyn bolar.

Biz osy uaqytta tayghaq keshu, tar jolda túrmyz. Múnan aman ótsek, júrt bolghanymyz, Alashtyng azamaty kóptep-kólemdep aqylyn qosyp, bilimin biriktirip, últyn keshuden aman ótkizuge jol kórsetetin jeri osy. Bilgenin aityp, qoldan kelgenin istep, júrtyn sýiemelep tar jerden aman ótkizuge qayrat qylatynda kez osy.

Bizde negizgi bir zor adasqandyq óz isimizdi ózimiz jay jatyp súray bererlik deymiz de, súray beremiz.

Súraghanyn almaq týgil, qazaq әli aldyrumen keledi. «jyghylghan kýreske toymas» degen, almasa da qazaq súrauyn qoymaydy. Súrauda da paryq bar ekenin esinede almaydy. Bir súrau bar, ol esikte túryp, enkeyip bas úryp, jylamsyrap, aianysh týsirip, kónilin jibitu jónmen súrau. Búl qayyrshylardyng súrauy, oghan oilanbay, qamdanbay osal-ontay nәrse, tiyn-siyn bere salady. Búl eleusiz súrau. Ekinshi týrli súrau bar – ol tórde otyryp, tóbesin tik ústap, qadirine sýienip súrau.

Búl eleuli súrau. Búlay súraghannyng qolqasy eskerusiz jerde qala qoymaydy. Súraghanyn beredi bermesede oilanyp qinalady.

Qazaqtyng súrauy búl eki súraudyng qay týri ekenin ózderi biledi. Bizding aitatynymyz: «Qazaqtyng súraudan armany da joq, súraghannan alghany da joq. Sonda da әli súrasaq molyghar edin» dep qamtamada.Súraghannan molyqsa, qayyrshylary molyghar edi. Qayyrshyldyqtan bayyghandar bek siyrek. Esikten esikke jýrip qayyrshylyqpen kýneltken tirshilik qanday, óz betinen kәsip qyp, mal jiyp, óz enbegimen kýn kórgen tirshilik qanday? Qayyrshylyqpen kýn kóremin degen onbaytynyn adamnyng isi, súraumen molyghamyz degen onbaytyn júrttyng isi.

Biz osy kýnge sheyin súraumen keldik, berer degen ýmitti baqtyq. Súraghanymyz kóp, alghanymyz qansha, esepke salyp bayqau kerek emespe? Súrauymyz kóp bolyp, alghanymyz joq bolsa, súrau da ne maghyna bar? Ózgege senbey, ólmes jaghymyzdy ózimiz kózdep oilanyp, qamdanu kerek emes pe? Joq әlde bolsa súraumyz jetpegen jeri bar desek, tolyqtyryp súralyq.

Súraghanymyz qansha, súraghannan alghanymyz bar ma, súralmay taghy qalghanymyz barma, bilu ýshin keyingi nómirlerde sonyng jayyn jazyp ótpekpiz. Sonan song súralmay qalghan mynaday nәrse bar ekekn desek, súrau jayyn kenesermiz. Súralmay qalghanymyz joq eken. Súrasaq ta bermeydi eken, súraghannan esh nәrse ónbeydi eken desek, ónbeytin isti quyp, ózge jolyn qarastyryp, aqyldasuymyz tiyis emes pe?

"QAZAQ" gazeti.️ №10.12 aprel 1913.

Abay Myrza

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1583
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1751