Putiyn, órt, qaryz, bazalyq stavka = reyting. Ashyghyn aitu kerek, Qazaqstannyng problemalary kóbeyip barady.

S&P Qazaqstannyng reytingin týsirip tastady. BBB qaldy, biraq boljam "Túraqtydan" "Jaghymsyzgha" auysty. Qazir S&P formulirovkalaryn audaryp bersem kóp adamgha týsiniksiz bolady. Qarapayym týsindiruge tyrysayyn.

Bir jigitting ailyghy 500 myng tenge. 2020 jyly ol aiyna 100 myng kredit tóleytin. Sol jyly inisine kómektesemin dep taghy kredit aldy. Sondyqtan 2021 jyldan bastap aiyna 160 myng tólep jýrdi. Al biylghy jyldan bastap otbasyna ana-mynany alyp berem dep uәde bergennen keyin taghy kredit aldy. Endi ol aiyna 200 myng tenge tóleydi.

Sol jigitting bastyghy onyng júmysyna kedergi keltire bastady. Dauyl boldy dep kompiuterin óshirip tastady. Sosyn mina tabyldy dep ofisti jauyp qoydy. Jaqynda qúbyrda jaryqshaq bar dep tualetti japtyryp tastady. Sodan jigitting kórsetkishteri tómendep, ol endi әdettegidey 500 myng emes, 450 myng ailyq aldy.

Sóitip jýrgende qorasy órtenip ketti. Ony qayta salu ýshin 150 myng tenge kerek.

Osyny kórip otyrghan S&P atty kredittik menedjer jaghdaydy birden týsindi. Ol jigitke endi kredit beru qauipti. Solay reytingin týsirip tastady.
Búl endi óte qarapayym mysal. S&P óz sheshimin KTK qúbyryna qatysty ýlken tәuekeldermen jәne bizding jalpy qaryzdyng taza aktivter kóleminen artyp ketkenimen baylanystyrady. KTK biyl bir emes, ýsh ret toqtady.
Basynda S&P Qazaqstanda 2022 jyly múnay óndiru kólemi 87,5 mln tonna bolady dep boljaghan edi. KTK-daghy jaghdaylardan keyin osy boljam 85,6 mln tonnagha deyin tómendep otyr.

S&P analitikteri 2024 jyldan bastap múnay baghasynyng tómendeui budjet kirisine qysym jasauy mýmkin dep boljaydy. Onda defisit artyp, qaryz alu kólemi úlghaysa, bizge jalghyz jol – budjet shyghyndaryn qysqartu ghana qalady. Ol kezde halyq narazylyghy artyp, әleumettik tolqular bastalsa preziydent pen atqarushy biylikting pozisiyasy myqty boluy tiyis. Sondyqtan búghan jetkizbegen jón jәne oghan qazirden bastap dayyndala beru kerek. Ózine tym kóp әleumettik jýkteme artyp alghan memleket jan-jaqtan qaryz alyp ketkeni jәne ony qaytaru budjetke salmaq týsire bastaghany bayqalady.

Últtyq Bank inflyasiyamen kýresip jatsa, myna jaqtan Ýkimet mindettemelerdi oryndau ýshin qaryzgha terenirek batty. 2021 jyly biz qaryzdy qaytarugha 1,1 trillion tenge júmsadyq. Inflyasiyamen kýres ýshin bazalyq stavka 14,5% kóterilgeli, Ýkimetke ishki naryqtan qaryz alu qúny aitarlyqtay qymbattady. Qazir jyldyq kupony 15%-dan aspasa, memlekettik obligasiyalar eshkimge qyzyq emes.

Sonda boljam boyynsha, 2022-2025 jyldary qaryzdy jabugha ketetin shyghyn ýlesi budjet týsimderining ortasha 9,8 payyzyn qúramaq.

S&P Global Ratings óz sózin aitty. Endi Fitch ne der eken? Fitch bizding suverendi reytingti shamamen qazan-qarasha ailarynda janalaydy. Qazir BBB Túraqtymyz. Fitch te boljamdy týsiretin bolsa, onda barlyq kvazikompaniyalardyng reytingi qúldyraydy. Bәrimizge syrttan qaryz alu qymbattaydy jәne investor bizge keler aldynda úzaghyraq oilanatyn bolady.

Aybar Oljaev

Abai.kz