Osydan birneshe kýn búryn belgili aqyn, qandastar kóshi mәselesining basy-qasynda jýrgen qogham qayratkeri Auyt Múqiybek aqyn, Mәjilis deputaty, Til janashyry Qazybek Isagha ýshbu hat jazyp, әleumettik jelige jariyalaghan edi. Onda Auyt Múqiybek Qazybek Isagha «qandastar mәselesine kelgende ýnsiz qaldynyz», - dep sóilegen. Býgin Qazybek Jarylqasynúly Auyt Múqiybekting ýshbu hatyna jauap jazyp, redaksiyamyzgha joldapty. Marhabat:

Qazybek Isanyng jauaby:

Auyt bauyrym, «QAZYBEK ISA AGhAMA NAZ» atty jazbanyzgha jauap jazugha endi uaqyt taptym.

Aldymen aitarym, «Óziniz óleninizde aitqanday, Ózderiniz tu qyp kóterip kele jatqan naghyz Ahandardyng amanaty — býkil Alash júrtynyng basyn qosugha arnalghan úsynys. Shekara syrtynda qalyp otyrghan alty-jeti million qazaqtyng taghdyryna, memleketing qauipsizdigine tikeley qatysty mәsele», - degeninizge quana qosylamyz, qoldaymyz da.

«Mine, Konsulitasiyagha taghy ózgeris engizu mәselesi jәne kóterilip jatyr», - deysiz. Eskerte keteyin, Auyt bauyrym, әdettegidey taghy da auyt kettiniz, «KONSULTASIYa» emes, KONSTITUSIYaGhA ózgeris engizilude. «KONSULTASIYa» men KONSTITUSIYaNYNG arasy jer men kóktey, ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. «KONSULTASIYa» degen kenes alu, kenes beru, eshqanday zandyq kýshi joq. Al KONSTITUSIYa - bar zandardyng negizi –Ata zanymyz! Aldymen jogharydaghy «KONSTITUSIYaGhA» qol sozbas búryn, ózinizge zannama turaly «KONSULTASIYa» berip aludan bastap otyrmyn әngimeni...

Al endi siz eki kóziniz tórt bolyp, týngi úiqynyzdy tórt bólip, zarygha kýtken jauaptardy tyndanyz.

1. «Álde, búl mәseleni kótermeu, qoldamau turaly Jogharghy jaqtan tapsyrma berildi me Sizderge?!», - deysiz.

Búl ne sóz, týsinbedim. Siz bizdi ózinizding qyzmet etetin «Núr Otanynyzben», qazirgi «Amanatynyzben» shatystyryp aldynyz ghoy deymin... Bizge eshkim jogharydan tapsyrma bermeydi. Tapsyrma berse, basqalaryn aitpay-aq qoyayyq, biz biylikting eng jandy jeri – «MEMLEKETTIK TILDI MINDETTEYTIN TURALY ZAN» qabyldaudy, odan da eng auyr jandy jeri - Konstitusiyanyng 7 babyn ózgertip, Memlekettik tilding mәrtebesin jeke dara qaldyru turaly deputattyq saual jasaymyz ba? Kezinde Memlekettik hatshy, («Núr Otannyn» mýshesi) «Alashtyng atyn atatpaymyn» dep qaharyna minip túrghan kezende, biylikti tyndamay, 2007 jyldan bastap, 15 jyldan beri Alash múrasy men ústanymyn úlyqtaymyz ba?

2. «El aldynda jýrgen azamatsyz. Jay azamat emes, kórnekti aqyn, belgili qayratker deputatsyz. Dәl osy biz kótergen mәselege kelgende Sizding ýnsiz qalghanynyzdy, әreketsizdik tanytqanynyzdy týsinbey dal boldym. Joq, mening Sizge deputattyq mindetinizge sýiep aitqan eki-ýsh auyz sózim auyr kelip jýr me. IYә, qazaqtyng Qazybegi atynyzben qansorghysh Timur Qúlybaevtan jenilip qalghanynyzgha qatty namystanyp, men Sizdi qamshyladym», - deysiz.

Rahmet bauyrym, men turaly jyly sózderinizge. Biraq, siz qandastar mәselesimen ainalysyp jýrsiz, onyng ýstinde talay jyldan beri «Núr Otan» - «Amanat» partiyasynda kenesshisiz. Aytpaqshy, siz Konstitusiya dep oilap jýrgen Konsulitasiya sizding osy istep jýrgen júmysynyz - Konsulitantsyz siz. Elimizdegi eng ýlken, biylik partiyasynda qyzmet etkesin, zannama júmysynan da habardar boluynyz kerek qoy. Osy uaqytqa deyin Ýkimet qorytyndy bermese, Parlament zany ótpeytinin qalay bilmeysiz? Búl mәselemen «Amanat» partiyasy basshylyghy nege ainalyspaghanyn bilmedim. Ol eng aldymen ózinizge kerek, óitkeni partiyagha kelgen azamattargha kenes, Konsulitasiya beresiz.

Men aitayyn sizge, bizding dәl qazirgi zannama boyynsha Parlament Ýkimetting ong qorytyndysy bolmasa, eshqanday zang týgili, bir bapty da ótkize almaydy. Sondyqtan da sizding qandastargha konstitusiyalyq qúqyq beru turaly úsynysynyzdy biz quana qoldaymyz, ony fraksiyada talqylap ta kórdik, biraq, ol dәl qazir mynau Ýkimetting kezinde ótpeydi.

Nege ekenin aitayyn.

Býgin, 7 qyrkýiekte Parlament Mәjilisining jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respublikasynyng keybir konstitusiyalyq zandaryna Memleket basshysynyng 2022 jylghy 16 nauryzdaghy Joldauyn iske asyru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» QR Konstitusiyalyq zanynyng jobasy jóninde bayandama jasaghan QR Ádilet ministri Qanat Musinge: «PREZIYDENT AYTQAN «YQPALDY PARLAMENT» QAYDA?!» atty deputattyq súraq qoydym. Sonda barlyq jauap bar. Viydeosy da, jazbasy da «Qazaq ýni» portalynda da, mening feysbuk paraqshamda da túr. IYә, aitpaqshy, óziniz de oqypsyz: «Mine, naghyz deputattyng sózi! Aytqanda da dóp basyp aitty. Ghylymy aitty!» dep joghary bagha beripsiz, kóp rahmet. Taghy qaytalay keteyin oqyrmandar ýshin:

«Preziydent ózining joldauynda tapsyrghan «Kýshti Preziydent, yqpaldy Parlament, esepti Ýkimet» ýshtúghyryndaghy «yqpaldy Parlament» degenimiz qayda? Ol mynau zang jobasynda qay bapta bar? Bizge, Parlamentke eng birinshi zang shygharu jolynda kedergiler jasalmauy kerek. Onday ózgeristi biz mynau zang jobasynan mayshammen de, qay shammen de qarap tappadyq…

Qoldanystaghy zang boyynsha Ýkimet ong qorytyndysy bermese, Parlament eshqanday zang jobasy týgili, bir bapty da qabyldata almaydy. Búny siz óte jaqsy bilesiz, ministr myrza, búryn deputat bolghasyz! Búnday Ýkimet qorytyndysyn súrau tek budjetke әser etetin zang jobalaryna ghana qatysty dep, taygha tanba basylghanday atap kórsetilgen Konstitusiyanyng 61 babynyng 6 tarmaghy men Parlament turaly zannyng 15 babynyng 4 tarmaghyn bir ghana Ýkimet reglamentining 100-shi tarmaghy tas-talqanyn shygharghan.

Yaghni, barlyq zang jobasy men ózgerister Ýkimet qorytyndysyna tәueldi. Búnday jaghday birneshe ret bizding basymyzdan ótti.

Sondyqtan, Parlament yqpaldy boluy ýshin qoldanystaghy atalmysh zannama baptaryn ózgertu kerek nemese Ýkimet reglamentining 100-shi tarmaghyn alyp tastau kerek!», - dep súraqty tótesinen qoydyq.

Osydan-aq bile beriniz Parlamentting ókilettigi qay dәrejede ekenin...

Yaghni, maghan «Qazaqtyng Qazybegi atynyzben qansorghysh Timur Qúlybaevtan jenilip qaldynyz», -degeniniz tura emes, shynyn aitqanda úyattau boldy. Men kәsipkerlerding kókesi Timurmen emes, Qazaq Ýkimeti tóraghasy Asqar Maminmen alystym. Óitkeni Ýkimettik qorytyndyny shygharatyn jәne qol qoyatyn, yaghny ony sheshetin kәsipker nemese oligarh emes, Qazaq ýkimetining Premier-ministri! Sondyqtan da men sol kezde, byltyr 2021 jyly kýzde ekonomika ministri Áset Erghaliyevtin, «Atameken» últtyq palatasy tóraghasy Timur Qúlybaevtyn, Premier-Ministr Asqar Maminderding atyn atap, aiyptay otyryp, (bolashaqta últ mýddesine qarsylar retinde qara tizimge kiretinder), eng basty kinәli retinde Ýkimetti aiyptap, «Qazaq tilining obaly - Qazaq ýkimetining moynynda» dep jazdym.

Sondyqtan da «Siz ben Siz mýshesi bolyp tabylatyn Alashshyl «Aq Jol» partiyasynyng nemqúraydy polisiya («pozisiya» degen boluynyz kerek dep ýmittenemin) ústanuy óte ókinishti jәne úyat jaghday dep baghalaymyn. Sol Ahannyng AMANATYNA pysqyrmay jatyrsyzdar ghoy», - degeniniz artyq jәne orynsyz kinә. Óitkeni, «Aq jol» partiyasynyng qandastar qamy ýshin talay sharua istegenin jәne istep kele jatqanyn ayaq asty úmytyp qalmasanyz, óziniz óte jaqsy bilesiz.

Alashty aitsaq, osydan 15 jyl búryn 2007 jyly Qazaq Parlamenti tarihynda túnghysh ret Alash kósemderi Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly attary «Aq jol» partiyasynyng arqasynda atalyp, úlyqtau jóninde mәsele kóterildi. 2012 jyly parlamentte «Aq jol» fraksiyasy qúrylghaly beri 30-dan astam deputattyq saual jasalyp, biyl Alashtanushy talay jastardyng shoghyryn dayyndaghan «HHI ghasyrdaghy Alashtyng Aq jol» jalpyúlttyq bayqauy 11-shi jyl ótedi. Búl «Aq joldyn» Alash múrasyn nasihattaudaghy qyruar sharuasynyng bir mysaly ghana.

Al «Aq jol» partiyasynyng jәne mening qandastar ýshin qanday qayrat júmsap jýrgenimizdi óziniz de, ayaq astynan qúday tas tóbesinen úryp, taskeren, kózi soqyr, ózi әrip tanymaytyn sauatsyz bolyp qalmasa, mening balaghyma jabysyp jýrgender de jaqsy biledi. Qandastar mәselesine men 1997 jyldan, belgili qogham qayratkeri, sol kezdegi Parlament deputaty Ákim Ysqaqtyng basqaruymen, Tәuelsizdik ornay sala qandastar kóshin bastap kelgen Almas Ahmetbek bastaghan bauyrlardyng zor ýles qosuymen eng alghash qazaq tilinde jazylghan «Kóshi-qon» zany qabyldanatyn kezden, shiyrek ghasyrdan beri aralasyp kele jatyrmyn. Ol kezde sizdi bilmeydi ekenmin, әiteuir keyindeu bir kelip, biraz jýrip, ne istep qoyghanynyzdy, nege jýrgen jerinizden su shyqqanyn qaydam, ayaq astynan arghy betke suyt qaytyp ketkeninizdi estigenbiz... Keyin kórnekti aqynymyz, adam balasyna jamandyq oilamaytyn jýregi nәzik úly lirik Túmanbay aghamyzdyng janynan kórgende tang qalyp qalsaq ta, jat kórmegenimiz ras....

Al 2021 jyly, Parlamentke kele salyp, basqalaryn aitpaghanda, Alash pen qandastar mәselesining ózine ghana eki aida eki retten, tórt ret «Aq jol» fraksiyasynyng deputattyq saualyn jasadym.

Olardyng bәrinde kótergen eng manyzdy mәseleler de sheshildi. Alghashqysyna, 30 jylda 100 ese azayyp ketken kóshi-qonnyng býkil kýrdeli mәselesin kótergen deputattyq saualgha viyse-premier E.Toghjanovtyng jauaby keldi. Mysaly, qandastar kóshin kýsheytu, azamattyq aludyng merzimin eki ese qysqartu, kóshi-qon komiyteti qúru, «últy qazaq» degen anyqtama berudi sheshu tb manyzdy mәseleler sheshildi.

Al 2020 jyly atamekenge kelip, onlayn oqyghan qandas qazaq jastary, dayyndyq kursyn bitirip, emtihan tapsyrarda Qazaqstan tarapy «oflayn kelip synaq tapsyru kerek» degende, qandas jastardyng barlyghy maghan habarlasyp, men Parlamentte deputattyq saual jasap, oghan bilim ministri A.Aymaghambetov jauap berip, myndaghan jastardy onlayn oqytudy sheship berdik. Sóitip, memleketting milliardtaghan qarjysy jelge úshpay, myndaghan jastarymyz oquyn jalghastyruda. Qandastar atynan Euraziya uniyversiytetining studenti Qanat Qahar bastaghan jastar feysbuk paraqshalarynda alghystaryn jaudyryp, rahmet aitty.

Áuejaydan shekarashylar Qazaqstangha qayta kirgizbey, bes kýn «túzaqta» qalyp qoyghan qandas qyzymyz Nәdiyany elimizge kirgizu, Týrkmenstannan kelgen qandastar shildening qaynaghan kýninde viza ózgerip, shekaradan óte almay túrghanda, qogham qayratkeri, qandastar úiymynyng jetekshilerining biri, әigili «Kók tudyng jelbiregeni» ólenining avtory Almas Ahmetbekting habarlauymen Enbek ministri Tamara Ótegenovagha shyghyp, mәselelerin sheship beru, t.b. kýndelikti sharualardyng barlyghyn aitpay-aq qoyayyn.

2017 jyly 1 jeltoqsanda Azat Peruashev ekeumiz Qytaygha dýniyejýzining 125 elinen 600 delegat jinalghan Beyjindegi Álemdik sayasy forumgha barghanda, Qytay basshylyghyna Qytaydaghy qazaqtargha jasalghan qysymdy alghash bayandap, sonda qamalghan 112 qazaqtyng tizimin tapsyrdyq, («Atajúrttyn» basshysy Qydyraly Orazúly men jurnalist Beysen Ahmetúly jasap bergen). Onyng ishinen 79-y týrmeden shyqqany keyin «Atajúrttyn» kezekti jinalysynda bayandalyp, baspasózde jazyldy.

Sózimning sonynda aitarym, Auyt bauyrym, hat jazghanda aldymen niyetinizdi anyqtap alynyz. Negizgisi shynymen qandastar qamy ma, joq «Men qandastar mәselesin kóterip jatyrmyn, Qazybek Isa qamsyz, qarap otyr» dep, bir jarnama jasap, kórinip, bir tistelep qalu ma? Siz ekeumiz de qalamgermiz, aqynbyz. Sondyqtan, basqalardy qaydam, sózding astaryn birden bilip qoyamyz. Keyde, qansha jasyrmaq, býrkemelemek bolsang da, bir jerden iyis shyghyp túrady... Keybir, pighyly teris, sózinen qatty iyisi shyghyp ketkenderge qansha ózeurep, ólip ketse de, әleumettik jelide qylghynyp, buynyp jatsa da, jauap bermeymin. Ol turaly mәlimdeme de jasaghanmyn kezinde: «Men sýienishi sýiek laqtyrghan jalaqorlargha jauap bermeymin» dep. Al sizding kótergen mәseleniz ekeumizge de ortaq, negizi qalyng qazaqqa ortaq boluy tiyis, mening qatty býiregim búryp túratyn qandas aghayyndar mәselesi bolghasyn, týngi saghat onnyng shamasy bolsa da, Mәjilistegi kabiynetimde júmys istep otyryp, arasynda jauap beruge uaqyt tauyp jatyrmyn.

Mening onsyz da balaghymnan alushylar az emes. Ótkende kórnekti sayasatker Baltash Túrsymbaydyng qazasyna Almatygha arnayy baryp, qoshtasuyna qatysyp, Kensayda topyraq salyp, asynda sóilegenimde aitqanymday: «Men qalay Parlamentke bardym, alghashqy kýngi arandatudan bastap, aspandaghy gharyshta bir mәsele bolsa da, oghan jerdegi Qazybek Isa kinәli dep jamanday jóneletin jaldamaly jalaqorlar tobyry payda boldy. Kәdimgi attary shtatta tirkelgen, búiryq boyynsha birinen song biri shyghyp túrady kezekterimen...», - degenimdey, balaqtan tartatyndar sensiz de az emes... Olar tipti ózimiz qorghap, qoldap jýrgen til maydanynda jýrgenderding qatarynan da shyghuda... Bizding ýshәripting qolynan bәri de keledi...

Ózing «keremet ólen» dep joghary bagha bergen, ol ýshin rahmet, aqynsyng ghoy óleng tanityn, Ahana jazghan ólenimde de:

«Sanasa da satqyndar qadamyndy,
Sara jolgha salumen sanaly úldy,
Qazaq ýshin júmsadyng qalamyndy…
Keshegi itter jarysyp qapqan seni,
Býgin mening tisteude balaghymdy…», -

dep jazghanym sondyqtan.

Aman bol, bauyrym. Qauyrt júmystardan moyyn búra almay jýrsek te, jauap jazugha mәjbýrlegening ýshin rahmet. Sening arqanda elge biraz esep berip qaldym.

Qandastar qamy ýshin, jalpy Qazaqtyn, Alashtyng amanaty ýshin qayrat ete bereyik. Alla jar bolsyn! Aq jol!

Qazybek Isa

Auyt Múqiybekting haty:

QAZYBEK ISA AGhAMA NAZ

Qazybek agham Últ kósemi Ahmet Baytúrsynúlyna arnap óleng jazypty. Keremet ólen!

«Alash júrtyn ketti ghoy amanattap...», - depti Qazybek aqyn.

Sol Ahannyng AMANATYNA pysqyrmay jatyrsyzdar ghoy, qúrmetti Qazybek agha! Shekara syrtynda qalyp bara jatqan alty-jeti million aghayyngha KONSTITUSIYaLYQ QÚQYQ beru mәselesine baylanysty «Aq Jol» partiyasynyng Tóraghasyna hat jazdym ótkende. Oghan Siz eki-ýsh-aq joldan túratyn hatpen jauap berip, tyndym qyldynyz.

Mine, Konsulitasiyagha taghy ózgeris engizu mәselesi jәne kóterilip jatyr. Men atalghan úsynysty taghy ortagha saldym. Óziniz óleninizde aitqagday, Ózderiniz tu qyp kóterip kele jatqan naghyz ahandardyng amanaty — býkil Alash júrtynyng basyn qosugha arnalghan úsynys.

Shekara syrtynda qalyp otyrghan alty-jeti million qazaqtyng taghdyryna, memleketing qauipsizdigine tikeley qatysty mәsele.

Qúrmetti Qazybek Jarylqasynúly!

El aldynda jýrgen azamatsyz. Jay azamat emes, kórnekti aqyn, belgili qayratker deputatsyz. Dәl osy biz kótergen mәselege kelgende Sizding ýnsiz qalghanynyzdy, әreketsizdik tanytqanynyzdy týsinbey dal boldym. Álde, búl mәseleni kótermeu, qoldamau turaly Jogharghy jaqtan tapsyrma berildi me Sizderge?! Joq, mening Sizge deputattyq mindetinizge sýiep aitqan eki-ýsh auyz sózim auyr kelip jýr me. IYә, qazaqtyng Qazybek atynyzben qansorghysh Timur Qúlybaevtan jenilip qalghanynyzgha qatty namystanyp, men Sizdi qamshyladym. Siz oghan Óz dengeyinizde, qaytalap aitayyn, Óz dengeyinizde jauap berdiniz. Búl sayasatkerler arasynda ýnemi bolyp túratyn qalypty jaghday.

Al, Últ taghdyry syngha týsip jatqanda, aqyldy jigitter «Qúdaghy ókpeden» biyik túryp, júdyryq bolyp júmyla ketui tiyis emes pe?!

Mýmkin, Atajúrtqa oralghysy keletin shettegi qandastarymyzgha konstitusiyalyq qúqyq beruge Siz jәne Siz mýshesi bolyp tabylatyn alashshyl partiya qarsy shyghar. Eger, búl úsynys Sizderding partiyasynyng ústanymyna qayshy kelse, ony ashyq aituynyz kerek edi. Men oghan bola Sizderge renjimes edim. Pikirlerinizdi qúrmetpen qabyldaghan bolar edim.

Óitkeni, men Sizben múrattas jigitpin. Bәrin bolmasa da, biraz pikirinizdi qoldap otyramyn Sizdin.

Qazir Preziydent Qasym-Jomart Toqaev qana bolmasa, qalghan ziyaly qauym, Parlament, Ýkimet qandastar mәselesinen at tonyn ala qashyp túrghan bir súmdyq kezge tap bolyp túrghandaymyz.

Bólinip qalghan qazaqtyng basyn tarihy Otanynda qosu — shyn mәnindegi tarihy Ádilettilik!

Biz odan attap ótip, qanday Ádiletti Qazaqstan qúrmaqpyz?!

Qalay desek te, dәl osy mәselege kelgende Siz ben Siz mýshesi bolyp tabylatyn alashshyl «Aq Jol» partiyasynyng nemqúraydy polisiya ústanuy óte ókinishti jәne úyat jaghday dep baghalaymyn.

Sol ýshin, qúrmetti Qazagha, «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly»

degen normanyng osy joly Konstitusiyamyzgha enuine Óziniz bolyp, Partiyanyz bolyp yqpal etinizder. Ahang aruaghy sonda riza bolady Siz ben bizge!

Auyt Múqiybek

Abai.kz