Júma, 1 Nauryz 2024
Alashorda 3582 5 pikir 13 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:10

Tarihy әdilettilik túrghysynan qaraghanda

Qazirgi tanda ózektiligi búrynghydan da artyp artyp túrghan til mәselesine kelgende, bir mezet ótkenge oy jýgirtpey túra almaysyn...

Sovet ókimetining basty úiymdastyrushysy, biyleushisi әm jelep-jebeushisi jәne, әriyne, kýlli tynys-tirshiligining qozghaushy kýshi, shamshyraghy, kórki bolghan kommunistik partiyanyng ortalyq komiyteti is-tәjiriybesinde «emissarlar institutyn» (M. Qoygeldiyev) keng jәne útymdy qoldanghany mәlim. Qazaqstandaghy últtyq tútastyqty tu etken Alashorda ýkimetining ózin de, izin de joyyp, qazaq qauymyn ózara jauyghatyn taptargha jikteuge, sóitip is jýzinde halyqtyng tabighy qúrylymyn qoldan irituge osy institut bata berip attandyrghan emissarlar kezinde kóp enbek sinirgen-di.

Imperiyalyq pighyldy qily amalmen ómirge engizuge janyn salghan sol emissarlar institutynyng iri dәrejeli songhy qandyqol ókili G. Kolbin boldy. Sonyng atynan rәsimdelgen bir tújyrymdy eleusiz qaldyru qiyn...

Álemdik órmektordy (әleumettik jelilerdi) osy kýnderi kezip jýrgen sol tújyrymda bylay delinedi: «Sizder qansha tyryssanyzdar da qazaq tilin memleket tili jasay almaysyzdar... Endi ana tilin jeke basynda nemese otbasynda joyyp alghan, әr salada biylik basynda jýrgen qazaqtarynyzdyng ózi-aq sizderge ana tilderinizdi memlekettik til jasaugha jol bermeydi...»

Búl sózder shynymen qazaq eli biyligining basyna qonjitylghan, Seksen altynshy jyl qasiretining bas sebepkeri bolghan emissar Kolbinnen shyqty ma, әlde onyng atynan basqa bireu jazdy ma – manyzdy emes. Manyzdysy – birinshiden, osy oi-pikirding respublikamyzdaghy sol kezgi (tipti qazirgi sәtke deyin ózektiligin joymaghan) qoghamdyq-sayasy ahualdy óte dәl beynelegeni. Ekinshiden,  qandyqol emissar aitpay, býgip qalghan shyn sebepti jәne onyng tegeurindiligin sezdirgeni. Tek saldarmen shayqasyp, mardymsyz nәtiyjeni qanaghat tútugha beyim júrtshylyqty úzaq jyldarghy orystandyru sayasaty qalyptastyrghan naqty jaghdaydy moyyndaugha, aldamshy uәdeler astarynda  bekem ornyqtyrylghan búl ahualdy endi týzeuding mýmkin emestigine, yaghny últ mýddesin kýittegenderdi sharasyzdyqqa kóndiguge shaqyrghany...

***

Birden moyyndau lәzim, mәskeulik ortalyqtyng aqyrghy emissary atynan jaybaraqat habarlanghan osynau mәlimdemede imperiyalyq partiya (týrli tәtti úranmen jýrgizgen  kommunistik qoghamnyng «jana adamyn tәrbiyeleu» baghytyndaghy is-sharalar arqyly) kózdegen maqsatyna belgili dәrejede jetip aldy degen emeurin nobaylanghan. Jәne múnda neoimperiyashyldardyng atalmysh jenisi atap aitylmauy óz aldyna, bar aiyp memleketqúrushy últ ókilderining ózderine artylghan: «...biylik basynda jýrgen qazaqtarynyzdyng ózi-aq sizderge ana tilderinizdi memlekettik til jasaugha jol bermeydi...» Jany bar jәit. Andap qaraghangha búlay boludyng sebebi de aitylghan: qazaq tilining órisin ashqyzbaugha kýsh salatyn biyliktegiler «...ana tilin jeke basynda nemese otbasynda joyyp alghan» kórinedi. Múny da beker dey almaysyz.

Kezinde qazaq últ-azattyq qozghalysynyng bir qanatynyng serkesi bolghan Baqytjan Qarataev «patshalyq Resey imperiyasy qazaqty psihikalyq túrghyda azdyrdy, onyng sanasynda әkki qúl psihologiyasyn qalyptastyrdy» degen-di. Sovettik dәuir búl jaghdaydy ýdete týsti. Imperiyanyng qúramdas bólikterin nyghaytu ýshin, mәselen, 18-shi ghasyrdyng ekinshi jartysynda II Ekaterina patshayym Ukrainada últ biyleushisi getmannyng atyn úmyttyryp, basshylyqqa orys qong arqyly ukraindardy jappay oryssha sóiletuge bolatynyn jәne mindetti týrde solay isteu kerektigin ýndegen. Al 20-shy ghasyrdyng bastapqy onjyldyghynda bolishevik Vladimir Lenin patsha әkimshiligining bodandardy oryssha biluge mәjbýrleu sayasatyn synap, «ózge tekti halyqtargha orys tilin kýshtep ýiretuding qajeti joq, bar bolghany – oryssha bilmeseng kýn kóre almaytynyndy sezinetindey jaghday tughyzu qajet» degen-di. Bolishevizm Uaqytsha ýkimetti qúlatyp, biylikti basyp alghannan keyin jalpaq elde birtindep sonday ahual jasaldy. Azattyq kýreskeri Zәky Validovtyng sovettik ukrainalyq qayratkerden estigenine qaraghanda, bolishevikter ókimetining kósemderi sonau 20-shy jyldardyng ózinde Resey Respublikasy aumaghyndaghy barsha halyqtardy bir qazanda qorytyp, orys pen onyng tiline negizdelgen bir últ jasaudy oilastyrghan kórinedi. Múnday qiyaldy is-daghdygha ainaldyru bastauynda 1925 jyly Qazaq Respublikasy basyna kelgen diktator Filipp Goloshekin erekshe enbek etti...

Býginde Ýlken Týrkistan aumaghynda kýlli týrk, solardyng ishinde qazaq ómir saltyna jat tynys-tirshilikti bolishevizmning últtyq mýddege qasaqana, kýshtep tanghanyn aiqyn baghamdaymyz. Memlekettik tәuelsizdik dәuirinde keri qayyrylyp, tarihtyng jabyq bop kelgen betterine ýnilgen sayyn, jasyrylyp kelgen  aityp-jetkizgisiz qayghy-qasiret qúpiyalary әr qyrynan ashylghan sayyn múny meylinshe tereng úgha týsemiz. Halqymyzdyng ýsh dýrkin asharshylyq aparyp soqqan Últtyq apattan, jahandyq soghystan, qily qughyn-sýrginnen aman qalghan bóligi jerimizge shartaraptan kep qonystanyp, respublika júrtynyng kópshiligine ainalghan jana túrpatty otarlaushylarmen birge sosialistik ómir kórigin qyzdyrdy. Qiyndyqtardy jene otyryp, kóp jaqsylyqqa keneldi. Degenmen oqu-bilimde, mәdeniyette, zamanauy órkeniyette jiyrmasynshy ghasyrdyng ekinshi jartysynda qol jetken jetistikter tasasyna mәngige qaldyrylghanday bolghan ashy shyndyq betteri endi, shýkir, ashylyp keledi.

***

Qayghyly tarihty tanu ýderisinde týrk halyqtary azattyq qozghalysynyng asa kórnekti qayratkeri, esimi memleket tarapynan ardaqtaludy, Fransiyadaghy sýiegi eline saltanatty týrde  әkelinudi tosyp jatqan últtyq túlgha Mústafa Shoqaydyng múrasyn tanudyng orny erekshe. Sosialistik Internasional jetekshilerining biri Pier Renodeli ony «orys revolusiyasyndaghy bolisheviktik tónkeristi, eger búl tónkeris onyng eline demokratiya men bostandyq berer bolsa, quana qarsy alary kýmәnsiz demokrat...» dep bildi. Biraq «orys revolusiyasyndaghy bolisheviktik tónkeris» Mústafanyng ýmitin aqtamaghan-dy. «Týrkistandaghy sovet praktikasy revolusiyalyq-azattyq әperu úrandarynyng shynayylyghyna degen bizding boyymyzdaghy senimdi óltirip ketti», – dep aghynan jaryldy ol.  Sóitip: «... Sovet ókimeti últ sayasatynyng teoriyasy men úrandary jәne olardyng Týrkistanda jýzege asyryluy arasyn alapat or bólip jatyr», – degen pikir qorytty, oghan san-aluan mysal keltirdi. Renodeli atap aitqanday, «naghyz orystyq imperialistik jәne últshyldyq otarlau tәsilderinin» týrk elinde  qalay qoldanylyp jatqanyn kenes kommunisterining gazet-jurnaldarynan alynghan búltpartpas derekter arqyly batystaghy sosialistik qozghalys qayratkerleri aldyna jayyp saldy.

Renodeli Shoqaydyng 1928 jyly shyqqan «Sovetter Orta Aziyada» atty kitapshasyna jazghan alghysózinde әdil atap kórsetkenindey, avtor jýzdegen myng týrkistandyqtyng ashtan ólip, rejim qúrbany bolghanyn, jergilikti әkimshilikterding negizinen orystarmen toltyrylghanyn, ondaghy tuzemdikterding sausaqpen sanarlyq ekenin sovet derekkózderine silteme jasay otyryp dәleldeydi. Eldi belgili bir dәrejede nadandyq biylep otyrghanyn әshkereleydi. Markstik leninizm degennin, bolisheviktik mekemelerding kóbi tәrizdi, tek fasad-fars ekenin aitady. «1925 jylghy 21 qantarda, Leninning ólimine jyl tolghanda, kóne Tashkent shaharynyng tuzemdik halqy, ókimet jarlyghy boyynsha, tizerlep otyrghyzyldy, – dep jazdy ol. – Tuzemdikter osylay birneshe minut boyy shynayy otar qúldary jaghdayynda qaldyryldy... Siriyalyq Aliy-Mira mynaghan dayyn bolu kerek: Leninning nemese Kashenning (sayasy qayratker Kashen Marseli «ymaniyte» gazetining bas redaktory, fransuz kompartiyasy sayasy burosynyng mýshesi – B.Q.) ólgen kýnine oray siriyalyq sharualar tizerletip qoyylady (fransuzdar búl kezde týregep túryp: Lenin men Kashen óldi, biraq olardyng isteri jasay beredi! – dep aiqaylaydy), al múnday  әreketke qarsylyq jasaugha niyettenu – qaterli «oydaghy qatelik» bolyp tabylady». Bolishevikter jýrgizgen solaqay sayasat saldarynan Týrkistanda halyqtyng últtyq bostandyq alu qúqy da, әr adamnyng jeke erkindikke qaqylyghy da ayaqqa taptalghanyn kórsetumen qatar, «orys-týrkistan kommunizminin» «Lenin payghambar ma, joq pa?» degen mәseleni anyqtaugha tyrysqany, enbekte aitylghan basqa da sayasy tragikomediyalar, sosialisterding iydealdaryna telingen osynsha ersi de múndy nәtiyjeler – Renodeliding pikirinshe, olardy úyalugha mәjbýr etedi.

Ókimet ókilderi kapitalistermen kýresemiz degen jeleumen momyn halyqtyng jighan-tergenin sypyryp ala berdi. Qyzyl әskerler jergilikti halyqty qorghaudyng ornyna tonap, óltirip jatty. Ókimet ókilderi ózderining orystaryn qorghashtady, jaqsylap kiyindirip, tamaqtandyrdy. Al ash-jalanash músylman myndap, on myndap qyrylyp jatty. Tashkent bolishevikteri qazaqtardy markstik kózqaraspen qaraghanda – ekonomikalyq jaghynan әlsiz, bәribir ólip-óship joyylugha tiyis dep eseptedi. Sondyqtan, revolusiya mýddesi ýshin – bar kýsh-jigerdi asharshylyqpen kýresuge emes, maydangha jәrdem beruge júmsau manyzdy dep bildi. Ashtan ólgen músylmandar sany tek resmy tirkelgen derek boyynsha  bir million jýz on tórt myngha jetti. «Mәskeuding «últ-azattyq sayasatynan» alghan bizding «últtyq passiyv» osynday», – deydi Mústafa Shoqayúly. Al «sovettik aktiyv» mynau: milliondaghan ashtyqqa úshyraghan jergilikti halyq bolishevikter olargha tamaq tauyp bermegendikten ashtan qyrylyp, sonysy arqyly jana ókimetting jalpy jaghdayyn saqtap qaluyna qatty kómektesti...

Ol Týrkistanda ornaghan sovet ókimetining negizinde 1917–1919 jyldarghy ashtyq sayasaty qúrbanynyng – músylman kedeylerining – «qanyna aralasqan bolisheviktik ótirikting las kir-qoqysy jatyr» dep eseptedi. Al 1917 jylghy Qazan tónkerisinen keyin ile-shala jýrgizilgen búl sayasattyng 1921–1923, әsirese 1931–1933 jyldary meylinshe jәdigóilikpen qaytalanyp, kóshpendilerdi aityp jetkizgisiz qyrghyngha úshyratqany qansha jasyrylghanmen, tәuelsizdikting alghashqy jylynda-aq anyqqa shyqty. 1992 jylghy tәuelsiz memleket komissiyasynyng (tóraghasy akademik M. Qozybaev) ony qazaq halqyna qarsy jasalghan genosidtik sayasat saldary dep qorytqany, al jekelegen ghalymdardyn  (Q. Aldajúmanov, J. Abylghojiyn) etnosid retinde baghalaghany mәlim.

Eger bolishevikter biyligining bastapqy kezeninde olardyng iske asyrghan qylmysty sharalarynyng nәtiyjeleri týrli jolmen tasqa basylyp qalghan bolsa, kýsh jinap, kýlli basqaru tizginin qoldaryna alghannan keyin, olar sol kemshilikterinen qorytyndy shyghara bildi. 30-shy jyldarghy kóshpendilerdi ashtan qyru qylmysyn syrt kózge bildirmeu jaghyn múqiyat oilastyryp jýzege asyrdy. Gazet-jurnal asharshylyq kólemi men saldary turaly auyz asha almady, óitkeni onday әreket qateri asa zor  «oydaghy qatelik» dep sanalar edi, búghan әigili «beseuding haty» atalghan 1932 jylghy qújat avtorlarynyng artynsha Qazólkekom kósemine jazghan hattarynan  bastartuy, «jazdym-janyldym» dep sógispen qútylghanyna riza boluy dәlel. Sondyqtan da  partiya men ýkimet jiyndarynda da ashtyqtan jýz myndap ólip jatqandar aitylmay, tek mal basynyng azangyna ókinish bildirildi. Sóitip ýsh asharshylyqta tórt jarym millionday jannan tikeley airylu, Mústafasha aitqanda, «últtyq passiyv» bolsa, ýrey, qorqynysh tughyzu arqyly elita sanasyna «niyvelirovka» (F. Goloshekiyn) jasau, otar qúldary boyynda jogharghy jaqqa kózsiz beyimdelushilikti, qúldyq psihologiyany ornyqtyru «sovettik aktivke» ainaldy.

Shoqayúlynyng kitaby kýni keshege deyin әdildigine bәrimiz qúlay senip kelgen «lenindik últ sayasatynyn» shyndyghy jayyndaghy búltartpas derekterge túnyp túr. «Alayda bolishevikter últ sayasatynyng lenindik-stalindik teoriyasy haqynda sóileudi tym erekshe jaqsy kóredi, – deydi ol. – Lenin men Stalin irgesin qalaghan últtyq óz taghdyryn ózi aiqyndau negizderining ózgeris-búltarysty bilmeytin dúrystyghy jayynda aita berudi, ózderin de, ózgelerdi de sendirip-ilandyrudy jaqsy kóredi. Biraq últtardyng óz taghdyryn ózderi aiqyndauy jónindegi sovettik (lenindik-stalindik te sol) teoriyanyng qúbyluyn – metamorfozasyn – kim qanshalyqty esinde qaldyryp, bilip jýr eken?» Mústafa búl mәsele boyynsha Lenin men Stalin Qazan tónkerisine deyin jәne odan keyin qanday teoriyalyq payymdar jasaghanyn sholady. 1914 jylghy sәuirde Leniyn: «últtardyng óz taghdyrlaryn ózderi aiqyndauy degenimiz – olardyng ózge últtyq újymdardan memlekettik bólinisi, derbes memleket qúruy» dep eseptedi. Múny bolishevikterding bәri qoldady. 1917 jylghy sәuirde, bolishevikterding fraksiyalyq konferensiyasynda Staliyn: «ezilgen halyqtar Rossiya qúramynda qala ma, derbes memleketke bóline me – ózderi sheshuge tiyis» dedi. Konferensiya tiyisti sheshim qabyldady. Odan keyin de Lenin (1917 jylghy mamyrda): últtardyng sayasy túrghydan óz taghdyrlaryn aiqyndauyn – «Rossiyadan bólinu erkimen qosa sheshiletin mәsele» retinde airyqsha atap aityp jýrdi.

Biraq 1917 jyldyng kýzinde tónkeris jasap biylikke kelgennen song bolishevikter basqasha sayray bastaydy. Partiyanyng H siezinde Staliyn: «últtyq óz taghdyryn ózi aiqyndau turaly úran eskirdi, ol – imperialister ózderining ynghayyna keltirip paydalanghysy keletin bos úrangha ainaldy, búnday kómeski úrandy biz baghdarlamamyzdan alyp tastaghanbyz, bizding baghdarlamada basqa, aiqyn úran bar, ol – halyqtardyng memleket bolyp bólinuge degen qúqy. Búlar eki bólek ózgeshe dýniyeler...» dedi. Al «Reseyden jeke memleket bolyp bólinip ketu qúqy» halyqtardyng «óz erikterine» sәikes paydalanylmay qaldy. Sóitip últtyng óz taghdyryn ózi aiqyndau qúqy  –  «bos úran», halyqtardyng memlekettik bólinu qúqy – «óz qalaulary boyynsha» jýzege asyrylghan joq. Búlardyng ishki mәnin 1920 jyly Stalin ashyp aityp ta bergen: «shet aimaqtardyng Reseyden bólinuin talap etu – revolusiyanyng qazirgi kezeninde óte-móte ziyandy kontrrevolusiyalyq әreket bolyp tabylady...» Basqasha payymdau – saldary asa qaterli «oydaghy qatelik» bolar edi, eshkimning «kontra» bolghysy kelmedi. Nәtiyjesinde jana imperiyada orys tilimen qarulanghan sovettik ómir salty ornyghyp jatty...

***

Bolishevizmning jәdigóilik maqtanyshyna ainalghan jәitterding biri memlekettik basqaru apparattaryn «últtandyru» mәselesi bolatyn. Búl jónindegi revolusiya talaptaryna say qabyldanghan qaulynyng «oryndalu» әdisine Mústafa Shoqay enbeginde edәuir kónil bólip, tómendegini aitty... 1919  jyly  Rossiya  Kommunistik partiyasynyn  Ortalyq  Komiyteti  Týrkrespublika halyq komissarlary kenesine «tuzemdikterdi halyq sanyna proporsional dәrejede memlekettik qyzmetke keng tartu qajettigin» núsqady. Alayda Mәskeuding týrkistandyq agentteri ortalyq tapsyrmasyn oryndaudan bastartty. Al Mәskeu óz emissarlaryn mandayynan da shertken joq, úzamay, «últtandyru» mazmúnyna janadan eleuli ózgeris engizdi. Memlekettik apparatty jergilikti halyqqa «taqaltu» mәselesin kóbirek aitty, orystar ýshin jergilikti tilderdi oqytatyn qysqa merzimdi kurstar asha bastady... Memlekettik apparatty halyqqa «jaqyndatudy» kózdeytin osynau «revolusiyalyq» jýie nәtiyjesinde onsyz da sausaqpen sanarlyq týrkistandyq qyzmetkerdi әr qolayly sәt tughan sayyn oryspen almastyru ashyq jýrgizildi. Apparattyng júmys tiyimdiligin arttyryp, ony ústaudy arzandatu jeleuimen jergilikti últ qyzmetkerlerin júmystan shygharu, yaky qysqartu oryn aldy...

Orta Aziyada 1927 jyldyng ortasynda 28,6 mynnan astam júmyssyz bar-tyn, soghan qaramastan, zauyttarda isteytinderdi qysqartyp, olardyng ornyna Reseyding ishki guberniyalarynan júmysshylar shaqyryp әkelu jii kezdesip túrdy. Orys júmysshylary jalaqyny tuzemdikterden әldeqayda kóp aldy, azyq-týlikpen de solar molyraq qamtamasyz etildi. Olar jergilikti júmysshylargha senimsizdikpen, astamshylyq sezimmen qarady. Al tuzemdikterding shaghymyn óz tilinde tyndaytyn eshkim bolmady. Kózboyaushylyqty jetik mengergen emissarlar ortalyqqa: «Týrkistanda memlekettik avtonomiya qúru jolymen tolyq týrde últtyq ózin ózi basqaru jýzege asyryldy» dep bayandady. Al ortalyqtan arnayy aralay kelgen bolishevikter Týrkistanda jergilikti halyqty otarshyldyqpen qanaudyng eng masqara týri jýzege asyrylghanyn kórdi: «Otarshyldargha tuzemdik kedeylerding shynayy basshylary, ózderimen teng qúqyqty joldastar kerek emes bolatyn. Olargha tilmәshtar men poliysey atqarushylary ghana qajet edi...» Jana túrpatty otarshyldar syrt kózdi aldau ýshin – sauaty shamaly, biraq aitqandarynan shyqpaytyn «azat eldegi tuzemdikterge» basshylyq lauazym berip qoyatyn.

Mústafa 1928 jyly fransuz tilinde jariyalanghan júmysyn negizgi maqsatyn dәiektey týsetin jana derekterge sýienip jazylghan taraumen, qosymshalarmen tolyqtyryp, «Týrkistan Sovetter biyligi astynda» delingen atpen 1935 jyly orys tilinde shygharghan. Bizding taqyrybymyzdy ashugha kóp jәrdem beretin, búl túrghyda qalyng sovettik kóptomdyqtargha bergisiz júqa kitapsha, turasyn aitqanda, kól-kósir ashy shyndyqqa túnghan shaghyn kólemdi ýlken tariyh...  Enbeginde ol fransuz delegasiyasy Oktyabri revolusiyasynyng on jyldyghyna oray Týrkistandy aralardyng aldynda ghana baspasózde jariyalanghan mәlimetti keltiredi: «okrugtik atqaru komiytetteri tóralqalarynyng tóraghalary men mýsheleri arifmetikanyng alghashqy tórt amalyn bilmeydi, óz ana tilderinde sauatty jaza almaydy. Parij ben Londonnyng qayda ekenin ajyratpaydy, partiya tarihymen tanys emes, partiyanyng baghdarlamasyn oqymaghan...» Kenestik Ózbekstan ókimetining basyna hat tanymaytyn adam saylandy, Kenestik Qazaqstanda da ókimet basshysy shala sauatty kisi boldy, eki elde de búl jaghdaydy «oqu-toqusyz kedeyding el basqarghany» ghalamat ekenin aityp maqtanysh tútty. Bolishevikterding arqasynda ghana mýmkin bolghan soraqylyq... Al birinshi nómirli bolishevik Leninning ózi sauaty ashylmaghan jannyng sayasattan tys túratynyn, tek ósek-ayan, ertegi, úzyn-qúlaq jeteginde ghana jýretinin tújyrymdaghan bolatyn. Sondaylardyng qolymen halyqty qyrghyngha úshyratqan solaqay reformalar jýrgizildi...

***

Sovet ókimetining qazaqtardy jerden aiyruda qoldanghan tәsiline Mústafa jiti nazar audardy. Býkilodaqtyq Ortalyq Atqaru Komiyteti Qazaqstan ýshin bekitken kóshpendi jәne jartylay kóshpendi audandardaghy jerge ornalastyru turaly erejede «jerge ornalastyru júmystary ayaqtalghansha... syrt adamdargha qonystandyru ýshin de, jalgha beru ýshin eshqanday jer bólip alugha jol berilmeydi» delingen-di. Alayda búl qújat ta bolisheviktik ekijýzdilikting taghy bir eskertkishi bolyp qala berdi – arnayy әdebiyette Qazaqstandaghy jerge ornalastyru júmystaryn «artyq jerlerdi anyqtau men ol jerlerge qonystandyrudy bir mezgilde jәne qatar jýrgizu» turaly oy tastaldy. Áytpese jer-su kózderi qate jәne tiyimsiz paydalanyluy yqtimal eken. Óitkeni jaqsy jerler sonda otyrghan halyqtyng qaramaghyna bekitilip berilip qoyylady da, artyq-auys qalghandardyng qúny joyylady. Múnyng astarynda: «tandauly jerler qazaqtargha tiyip qalmasyn», – degen, kenes ortalyghynyng «qaupi» jatqanyn, әri sonday «seskenistin» tikeley saldary retinde – qazaqtardyng shúrayly jerlerden quylyp, tastaqta, shólde úiymdastyrylghan kolhozdargha aparylghandaryn Shoqayúly búltartpas mysaldarmen dәleldeydi.

Qazaqtardyng ózderin jerge ornalastyryp bolghansha Resey túrghyndaryn Qazaqstangha kóshirudi doghara túru jóninde RSFSR Ortalyq Atqaru Komiyteti 1924 jylghy 17 sәuirde jәne 1925 jylghy 14 qyrkýiekte arnauly qaulylar qabyldaghan-dy. Alayda búlar jәy ghana, qazaq ókimetin aldausyratu ispetti qújattar bolyp shyqty – júmaqqa úmtylghanday sezingen pereselender qazaq jerine tolassyz aua berdi, al olargha Resey ýkimeti tyiym salmady. Bir mezet ózin azat ta tәuelsiz memleket basy sanap qalghan Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Ortalyq Atqaru Komiyteti qazaq jerine óz betterinshe 1925 jylghy 31 tamyzdan keyin qonys audarghan orystardy jer alu qúqynan aiyru jóninde sheshim shyghardy. Olar kelgen jaqtaryna oralugha, nemese jerdi jalgha alu qúqyna razy bolugha tiyis-tin. Qazaq ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy Goloshekin ózine únamsyz búl sheshimdi joi ýshin – әueli bolisheviktik qulyqtyng synnan ótken tәsilimen komissiya qúrghyzady. Sosyn komissiyagha kelip, múnday qaulyny oryndaugha bolmaytynyn, onyng kýshin jong kerektigin aitady. 200 myng orysty keri qaytaryp jibere alatyn qaruly kýshi  bar ma eken qazaqtyn? Olardy kelgen jerlerine keri tasymaldaugha júmsalatyn shyghyndy jabarlyq aqshalay qarjysy bar ma eken qazaqtyn?.. Áriyne qazaqta әsker joq, baylyghy da shamaly... Qazaq ókimetining qaulysy qabyldanar-qabyldanbastan kýshin joydy. Sóitip, Kompartiya kelimsekterding óz betterimen aghyluyna toqtam salmau bylay túrsyn, qúlaghan rejimning jer-su haqyndaghy әdiletsizdigi týzeletininen ýmittendirgen búrynghy qaghaz jýzindegi әdil sheshimderin jiyp tastap, qazaq jerin janasha otarlaudy ashyqtan-ashyq josparlaugha kiristi. 1928 jyly Býkilodaqtyq Pereselendik Komiytet 1928–1933 jyldargha arnalghan qonys audartu sharalarynyng besjyldyq perspektivalyq josparyna Soltýstik Qazaqstannyng jerine ishki Resey oblystarynan 400 mynday pereselen aparudy qosty.

Revolusiyagha deyin 6 millionnan asqan qazaq 1927 jyly 4 milliongha jetpey qaldy... Respublika aumaghyn mekendegen halyqtar ishindegi ýlesi 90-nan 60 payyzgha deyin týsip ketti... Al sodan otyz shaqty jyl ótken son, 1959 jyly, 29  payyz ghana bop qaldy. Kenes ýkimetining Qazaqstandaghy agrarlyq sayasaty 20–30-shi jyldary da, bertinde de – 17-shi jyly qúlaghan sarizmning eski otarlau sayasatyn eske salyp túrdy: «tyng ólkesin» iygeruge (yaghny qazaq jerin janasha otarlaugha) baylanysty Sovet Odaghynyng basshysy Nikita Hrushev «patshalyq tәsilmen jyldar boyy istey almaghandy bolishevikter sovettik әdispen az ghana uaqytta jýzege asyrdy» degen әigili maqtan sózin aitty. Múnysy óz aldyna, ol endi «kommunizmge bir ghana orys tilimen baramyz» dep úrandatty...

***

Patsha әkimshiligining myltyq, araq, ailany astastyra júmsap jaulap alghan el-júrtty «birtútas ta bólinbes» memleketting kәdimgi mújyq sekildi bodanyna ainaldyrudy kózdegen orystandyrushylyq júmysyn sovet ókimeti, Shoqayúly dәleldegendey, eng útymdy jolmen jalghastyrdy. Mәselen, Qazan tónkerisining on jyldyghy qarsanynda, 1927 jyly, qazaq mektepterining sany 1600 bolypty.  Biraq, sabaq ótkizetin ghimaraty bar mektep 40-qa jeter-jetpes eken... Bir shәkirtke qazaq mektepterinde – 7 som 70 tiyn, orys mektepterinde – 16 som shyghyndalady... Yaghny qazaqsha oqu – sapasyz, sauat asharlyq qana bilim alu degen sóz, «esi bar» ata-ana balasyn oryssha oqytady... Ári Qazaq memleketinde sayasiy-qoghamdyq tynys-tirshilikting oryssha jýrui biyik dәrejege sanaldy. Osynday ústanymdaghy jana ókimetting arqasynda shalaqazaqtar sany kýrt artyp, týri bir, tili bólek halyq dengeyine jetti... Tәube derin, 1986–1989 jyldary elimizdi basqarghan ortalyq emissary Gennadiya Kolbinning jogharyda keltirilgen tújyrymyna qaramastan, qazaqtyng bәri birdey últtyq ruhyn joghaltqan joq.

***

Últtar qatynasy mәselelerine atalghan enbeginde Mústafa Shoqay  (jalpy býginde on eki tom bop shyqqan tolyq jinaghynda da) airyqsha nazar audarghan. Kenes ókimeti jýrgizgen biylikting alghashqy on jyldyq tәjiriybesi nәtiyjelerin sipattaytyn, kenes dәuirinde júrt sanasyna jappay sinirilgen tariyhqa kereghar oqighalar men qúbylystar surettelip-bayandalatyn mysaldar mol. Jәne onyng osynau 20-shy jyldarghy «aqtandaqtar» aqiqatyn ashatyn, tәtti ótirikpen kólegeylenip kelgen ashy shyndyqty әigileytin qorytyndylary ol dýniyeden kóshkeli bergi dәuirdi de týsinuge jәrdemdesedi. Onyng júmystarynan «zamanymyzdyng aqyl-oyy, abyroyy jәne ar-ojdany» «ajarlandyrghan» jalpaq qazaq jerindegi «halyqtar dostyghy laboratoriyasynyn» tәjiriybeleri men Almaty Jana alanynda jazalaushy, juasytushy dengeyine qúldyraghan sovettik «tәrtip ornatushylardyn» әreketterine deyingi oqighalar astaryn, elimizdegi qughyn-sýrginderding sipaty men erekshelikterin úghu, shyndyqtyng týp-tamyryn ashu kiltin kóremiz...

Shoqayúlyn qazaq ta, orys ta, kýlli týrki, sonday-aq orys tildi júrt bitken múqiyat zerttep oquy kerek. Sebebi ol sonau qatygez zamannyng uaqytynda-aq qaghaz betine úmytylmastay etip, óshpestey etip jazyp qaldyryp ketken jazyqsyz tógilgen qannyn, qorlyq pen qanaudyn, nadandyqtyng jan týrshiktirer suretteri tek zertteushige ghana emes, býgingi úrpaqqa zor tarihy tәrbie beredi. Jana tanym, mýldem sony shyndyq arqyly barsha últ ókilderining jan sarayyna janasha ústanym, ar-úyat, iman, paryz sәulelerin toghystyrady.  Biz býgingi kýn aqiqatymen sanasamyz, qazirgi tynyshtyghymyzdy ertengi toq, baqytty ómirge úlastyrudan ýmittenemiz. Biraq kóp últ ókilderi arasyndaghy kelisimdi qalyptylyq pen birlikti bayandy etuding dәiekti bir joly – tarihy shyndyqty moyyndauda jәne azamattarymyzdy shynshyl tarihpen tәrbiyeleude jatqanyn eskere bermeymiz. Emissar Kolbinning tilge tiyek bop túrghan tújyrymy tikeley sonyng saldary.

Sovettik dәuirde qazaq milliondap ashtan óldi, tónkeris, azamat soghysy, tәrkileu men újymdastyrudyng asyra silteulerine qarsy kóterilu, is jýzinde jana túrpatty últ-azattyq kóteriliske shyghu jәne jappay jazalaular kezderinde myndap, jýz myndap qyryldy, shamalary jetkenderi shetelderge qashty. Sóitip, Qazan tónkerisine deyingi alty milliondyq qazaq halqy ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanynda eki milliongha jeter-jetpes bolyp qaldy. Osy mólsherining tórtten birge juyghyn maydan dalalarynda qúrban etti. Tek soghystan songhy jarty ghasyrday uaqyt ishinde ghana birshama demografiyalyq janghyru qúbylysyn bastan keshti. Biz osy atalghan qasiretter saldarynan pyshyrap, bolishevikter «Qazaqstandy kóteru ýshin» syrttan ýstin-ýstin әkep tókken kenestik pereselender arasynda aral-aral bolyp qalghan halyqtyng tilinen airyla jazdaghanyn, kóp qúqtarynyng shektelgenin, yadrolyq synaqtargha, ekologiyalyq kýizeliske, daghdarystargha dushar bolghanyn  «tariyh  osylay sheshti» dep aqtaymyz. Degenmen tarihty jaqsy túrmys izdegen adamdardyng kómegimen biyleushi jәne quyrshaq ókimetterimiz jasady, osyny terenirek zerdeleuge tiyispiz. Barlyq bolghan isterde janama týrde bolsa da barshamyzdyng «ýlesimiz» bar. Mústafa Shoqayúly osyny týsinuge jәrdemdesedi.

Kenestik praktikany saraptay kele, ol ózining últtyq memlekettilik qúrudyng sharty men manyzy jayyndaghy tújyrymdaryn qorytyp jariya etip otyrdy. Orys otarshyldyghynyng sipatyn ashty, onyng aghylshyn otarshyldyghynan aiyrmashylyghyn kórsetti. Britan otarshyldary jaulap alghan jerlerine óz halqyn qonystandyrumen shúghyldanbaydy, ony sauda ainalymyna alu arqyly otarlaydy, al orys soldatynyng sonyna ilesip orys mújyghy barady da, alghan jerin mindetti týrde orys jerine ainaldyryp jiberudi múrat etedi degen oy qorytty. Búl qorytyndysy óz aldyna, qúlaghan patshalyq zamandaghy jer sayasaty bolishevizm dәuirindegi jer sayasatynyng zymiyandyghy qasynda jip ese almay qalghany jayyndaghy oiyn búltartpas dәleldermen dәiektedi. Kenesterding Orta Aziyada últtyq-aumaqtyq jikterge bólip mejeleu jýrgizuin eski «bólshektep al da – biyley ber» úranyn janghyrtqan «súmpayy sayasat» dep baghalady. Ýlken terror jyldaryndaghy jappay sayasy repressiyalar jýrgizuge oray da ol der kezinde tyng oy aitty. Súltanbek Qojanov, Túrar Rysqúlov, Smaghúl Saduaqasov, Seytqaly Mendeshevterdin, kenestik baspasóz jazghanday, «Qazaqstandy Sovettik Reseyden bólip әketuge tyrysqan halyq jaulary» bolmaghanyn, olardyn, myqtaghanda, qazaq halqynyng últtyq mýddesi mәselelerining kenes ókimeti jariyalaghan últ sayasaty auqymynda ghana sheshilip-oryndaluyn talap etkendikten kýnәhar boluy yqtimal degen oy aitty. Eldegi oryn alyp jatqan kemshilikterge naghyz «últ jauy – Sovet ókimeti jauapty», al «naghyz halyq jauy» – naqaqtan jazalanyp jatqandar emes, «sovettik jýieni oilap tauyp, ony halyqqa tanyp otyrghan adamdar» dedi. Qazirgi zamanghy iri zertteushi-ghalym, akademik M. Qoygeldiyev te enbekterinde eldi biyleuge kelip, qazaq jerindegi últtyq memlekettilikti janghyrtqan Alashordany joyghan Sovet ókimetining beylegitiym, halyq qalamaghan jýie ekenin dәleldep jýr.

Alayda beylegitim biylik qazaq qoghamyna orys tilin «ekinshi ana tili» retinde moyyndatty.  Ózderin «mәdeniyetting alghy shebinde túrghan, qoghamnyng eng aldynghy qatarly azamattary» ekendikterine shәk keltirmeytin orys tildi qandastarymyzdyng qataryn kóbeytti әm nyghaytty. Olargha Mústafanyng da, onyng últtyq-memlekettilik mýddelerdi kózdegen oilarynyng da, qasiretti tarih derekterine sýiengen býgingi payymdardyng da keregi joq. Sebebi olardy totalitarlyq biylik úlyderjavalyq kommunistik iyleuge kóndiktirip, bodandyq sanadan ózgening bәrinen shoshityn dengey-dingekke әldeqashan baylap qoyghan. Solardan bolishevizmdi biyik ýlgi tútatyn belsendiler týzilip, olar bodandyq sananyng qyraghy kýzetshilerine ainalghan-dy.

Kezinde Lenin «orystanghan ózge tekti pende orystan ótken shovinist» degen oily dәl tújyrymdap aitqan edi. Ondaylar әdette kóp әri biylik tútqalaryna jarmasqysh-túghyn. Sol ahual tegeurindi ekpinin әli toqtatar emes. Jeltoqsan kóterilisi de, memlekettik til de sondyqtan elenbeude.  Sol sebepti de «...ana tilin jeke basynda nemese otbasynda joyyp alghan» elita ókilderi kóbeygen. Olardyng óz qataryna tek ózderi sekildilerdi tartatynyna senimdi bolghandyqtan da, atalmysh emissar әlgi tújyrymyn ayan etse kerek. Memlekettik tilding otyz jyl boyy óz túghyryna qondyrylmauynan-aq kórinip túr – jaghday әli de týzele qoyghan joq.

Orys tilin jete mengergen, iri shygharmashylyq jetistikterge jetken key azamattar «pushka (zenbirek, yaghny jaulap alu) sonynan Pushkin keldi»,  «basqanyng emes, orys elining otary bolghanymyzdy sәttilik dep bilem», «bizder, orys tildiler, mәdeniyet avangardymyz» dep sovet zamanynda úrandatty. Qazaq ziyalysy delinetinderding biri tәuelsizdik túsynda Kolbinge ózining ony «shiyrek ghasyr boyy tosqanyn» aitty, orys tildi «jurnalistika aqsaqaly» dep atalghan bireu «qazaqtardyng teledidardan sóilegendegi dýbara tilinen shoshitynyn»  orys oqyrmandary arasynda titirkene әngimeledi. Sonday-aq bertinde taghy bir ýlken túlghanyng memlekettik tildi «últshyldar industriyalyq qoghamgha sýirelep jýrgen auyl tili» dep bilui, is qaghazdarynyng memlekettik tilge kóshiriluine jany shygha qarsylyq bildirui de Kolbinning tilge tiyek bop túrghan payymdaryn rastay týsedi.

***

Jaghdaydy týzeuding bir joly orys tildilerding tarihy әdilettilik degen úghymgha den qoya biluinde jatyr. Eger olar ózderining orystandyru sayasatynyng qúrbandary ekendikterin úqsa jәne moyyndasa, ózderi airylyp qalghan últtyq til mýddesin qorghaudy azamattyq mindeti әm paryzy dep bilse – jaghday sóz joq dúrystalady. Olar  qazaq memleketin mekendeushilerding moralidyq túrghydan qayta jaraqtanuyna yqpal ete alady. Kýnәndi sezinu, pighylyndy jaqsartugha úmtylu – qazaq bayraghy astynda otanynnyng dәuletin tasytysudyn, tatu-tәtti, jarasymdy, jaqsy ómir sýruding kepili. Múny týsinu tildik túrghyda bólektenip jýrgenderding qazaqtyng últtyq mýddesin ózine tiyimdi múrat retinde kózdeuin, qazaq tóniregine tyghyz toptasu iydeyasyn jarqyn bolashaqqa bastaytyn jasampazdyq dep qabyldauyn mýmkin etedi.

Memlekettik til órisin keneytudi ansau – oghan qarsylar, yaghny  memlekettik tildi otyz jyl boyy mensinbey, shektep kelgender aitatynday – ózgeni kemsitetin últshyldyq emes, qúddy sayasattyng barsha qyr-syryn «mengergen» biylik buynyndaghy jannyng úghymy tәpsirlegen  «ýngirlik últshyldyq» emes. Búl, dúrysynda – ózgemen tereze tenestirudi kózdeytin tabighy tilek, jәy ghana tilenshi últshyldyq. Ókinishke qaray, sol jәy ghana tilenshi últshyldyghy ýshin talay azamat jazyqsyzdan jazyqsyz repressiyalandy.

Al orys tilin býgin de bayaghydaghysynday otarlaushylyq pighylda kóretin jәne sonysyna úyalmaytyn shet júrt sayasatkerlerinin, onyng ishinde orystanghan tegi bótenderding baybalamy – jalghandyqqa negizdelgen jala, mýldem orynsyz ghaybattau. Olar «orys әleminin» ozbyrlyqpen, sanany otarlau jolymen úlghaytylghanyna oy jýgirtpeydi, óz elinen tysqary jatqan, kezinde otarshyldyq pighylmen qoldan jasalghan «orys әlemin» qandy qyrghyn salyp «qorghaudyn», júmsartyp aitqanda, әdilettilikke jatpaytynyn paryqtamaydy.

Qazaqtar orys tilimen ilim-bilim shalqarynda eleuli baylyqqa keneletinin jaqsy biledi, sondyqtan da odan qol ýzbek emes, mәsele – onyng memlekettik til órisin ashugha kýni býginge deyin jol bermey kele jatqanyna narazylyqta. Sheteldik sayasatshylar imperiyalar dәuirinde últ tilin túnshyqtyrghanyn úmytyp, bir jaqty sarnamay, osyghan oy jýgirtsin.

Astam otarshyldyqtyn, kezinde jol berilgen imperiyashyl ozbyrlyqtyng qate ekenin moyyndap, ótken jolgha syn kózben qaray biludin, ótkendegi qatelikter men qylmystar ýshin opyna biluding elder men halyqtar arasynda shynayy týsinistik pen dostyq ornatary kýmәnsiz. Múny barsha júrt moyyndar bolsa – osy jazbalardyng tuuyna týrtki bolghan biyik dәrejeli emissardyng pikiri de joqqa shyghady. Eng bastysy – memleket qúrushy últtyng mýddesi aldynda barsha júrt bas iyip, tarihy әdilettilik túrghyda әreket etetin bolady.

Beybit Qoyshybaev, 

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 298
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 162
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 433