Qazaq kýntizbesi boyynsha biyl Jylan jyly kiredi. Shyghys kýntizbesi boyynsha 2013 - jay Jylan emes, Su jylan jyly. Qazaqta su jylan shaqpaydy degen nanym bar. Kóripkel-júldyzshylardyng 2013 jyl beybit, yrysty bolady dep jarysa jazuy sondyqtan bolsa kerek. Layym, solay bolghay.

2013-te ne ózgeredi?

2013 jyldyng basynda Qazaqstan halqynyng sany 17 mln.-gha jetip, artady. Búl - jana jyldan kýtetin basty janalyq. Al ómir sýruding orta jasy 70-ke jetedi-mis. Qazaqstandyqtar-dyng orta jasy bir jylda 0,4 jylgha kóteriledi dep sendirgen Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov bolatyn. Odan bólek, 2013 jyly dәriger men nauqas arasynda kelisim-shart payda bolady. «Dәrigerlerdi mindetti saqtandyru» degen jobanyng qalay iske asatynyn sonda kóremiz. Parlamentariylerimiz biyl kәsipkerlik turaly zan qabyldaymyz dep uәde bergen. Jeke biznesti damytu jolynda rúqsattau qújattary 30 payyzgha qysqaryp, memlekettik organdardyng tekserui azayady-mys (E.Dosaevtyng sózi - red.). Byltyrghy Besobadaghy jaghday qúry-lys salasyna әser etpey qoymady. 2013 jyldan bastap janadan salynghan túrghyn ýilerding sapasyn tekseru turaly zang qatulana týsedi.

Qazaq kýntizbesi boyynsha biyl Jylan jyly kiredi. Shyghys kýntizbesi boyynsha 2013 - jay Jylan emes, Su jylan jyly. Qazaqta su jylan shaqpaydy degen nanym bar. Kóripkel-júldyzshylardyng 2013 jyl beybit, yrysty bolady dep jarysa jazuy sondyqtan bolsa kerek. Layym, solay bolghay.

2013-te ne ózgeredi?

2013 jyldyng basynda Qazaqstan halqynyng sany 17 mln.-gha jetip, artady. Búl - jana jyldan kýtetin basty janalyq. Al ómir sýruding orta jasy 70-ke jetedi-mis. Qazaqstandyqtar-dyng orta jasy bir jylda 0,4 jylgha kóteriledi dep sendirgen Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov bolatyn. Odan bólek, 2013 jyly dәriger men nauqas arasynda kelisim-shart payda bolady. «Dәrigerlerdi mindetti saqtandyru» degen jobanyng qalay iske asatynyn sonda kóremiz. Parlamentariylerimiz biyl kәsipkerlik turaly zan qabyldaymyz dep uәde bergen. Jeke biznesti damytu jolynda rúqsattau qújattary 30 payyzgha qysqaryp, memlekettik organdardyng tekserui azayady-mys (E.Dosaevtyng sózi - red.). Byltyrghy Besobadaghy jaghday qúry-lys salasyna әser etpey qoymady. 2013 jyldan bastap janadan salynghan túrghyn ýilerding sapasyn tekseru turaly zang qatulana týsedi.

Taghy bir manyzdy janalyq - jyldyng ortasyna qaray Býkilәlemdik sauda úiymyna resmy týrde mýshe bolamyz. Industriyalyq-innovasiyalyq baghdarlamanyng alghashqy jemisterin de tatyp kóruge az qaldy dep auzymyzdy maylap otyrghanymyz bar. Biyldan bastap Qazaqstanda jasalghan pernetaqtalar, ózimizding óndiristegi balalar ayaq kiyimi satylymgha shyghugha tiyis.

Taghy da qymbatshylyq...

Budjetten 2013 jylgha 2418,117 mlrd. tenge bólinip otyr. Jylan - dәulet pen baylyqtyng simvoly. Baghaly metaldar bar jerde jylannyng ordasy bolatyny barshagha ayan. Týsine jylan kirse, dәulet keledi deydi qazaq. Búl jyly kenshilik pen molshylyq, baylyqqa keneledi deytini sodan. Byltyr Serik Ahmetov qazaqstandyqtardyng tamasha ómir sýrip jatqandyghyn aityp, 2012 jyly kýnkóris minimumy 17 myng 439 tenge bolsa, 2013 jyly 18 myng 660-qa jetedi dep «quantyp» tastaghan. 2013 jyly zeynetaqy 9 payyzgha ósip, ortasha zeynetaqy 42 319 tengege teng keledi. Al jәrdemaqylar 7 payyzgha  kóteriledi. Odan bólek, ekonomister Qazaqstandaghy kompaniyalar da (88 payyzy) jalaqyny ósiredi dep boljap otyr. Ne degen may shelpek dep dәmetip otyrghan shygharsyz. Búl «baqyttyn» da súrauy bar eken. Bazar baghasynyng kóterilgenin bylayghy júrt bayqap ta ýlgerdi. Nege deseniz, Almatyda elektr energiyasy qymbattasa, basqa ónirlerde su tarifteri kóteriledi eken. Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining tóraghasy Múrat Ospanovtyn boljauyna qaraghanda, әr ónirde auyz sudyng baghasy 15-30 payyz kóleminde ósip shyghady deydi. Qala men qalanyng arasynda sabylyp jýru de azaya týsui mýmkin. Sebebi 7 qantardan bastap poyyz biyletteri (barlyq tiptegi vagondar ýshin) 12 payyzgha ósedi...

Jylan jyly yrysty

Soghan qaramastan, jylan jylynan tek qana jaqsylyq kýtemiz. Sebebi jylan - Shyghys tanymynda danalyqtyng simvoly. Búl jyly sabyrly, «jeti ret ólshep, bir ret kesudi» qúptaytyn adamdardyng joly bolady desedi. Jylan jyly ýilengenderding shanyraghy biyik, otbasy berik, al biyl dýniyege kelgen sәbiyler bala kezinen talantty, aqyldy bolady dep esepteledi. Qarap otyrsanyz, jer bauyrlaghan jylannyng kóp qasiyeti inflyasiya jaghdayynda paydaly eken. Mysaly, búl maqúlyq aptasyna bir ret azyqtanady, jәne nәr syzbastan ýsh jylgha deyin úiyqtay beredi. Aylyghy shaylyghyna jetpeytinderge ýlgi bolmaghanda, nemene? Úiyqtap jatqan jylannyng boyynda zat almasu prosesi mýldem toqtaydy.  Tabighattyng tanghajayyp ýnemshildigin aitpaysyz ba, jylan - kýn rayy sәl salqyndasa boldy, alansyz úiqygha ketedi eken. Yaghny qymbattaydy degen degen su men elektr energiyasyn «ýnemdeudi» jyl iyesinen ýirensek lәzim. Qazaqta jylandy «ýsh kesse de kesirtkelik әli bar» deydi. Osy kýnge deyin qazekem alda-jalda jylandy óltirip alsa, jeti bólikke bólip, bólek-bólek kómip tastaydy. Yaghny jylannyng kýsh-jigeri, ómir ýshin kýrese biletin qabileti әleumettik  kedergilerden sharshaghandargha әbden ýlgi bola alady. Jer bauyrlap jorghalaghanynan basqasynyng bәri de bizding jaghdaygha jarasyp túr.

Tarihtaghy Su jylan

Amalsyz, qojasynyng el arasyndaghy sýikimsiz beynesine bola jylan jylynan jaysyzdyq kýtetinder az emes. Oghan tarihtan aighaq keltiru de op-onay. Mysaly, 1917 jyly әigili tónkerister boldy, 1941 jyly ekinshi dýniyejýzilik soghys bastaldy, 2001 jyly Niu-Yorktegi 110 qabat ýidi qiratqan teraktiden keyin islam dinine degen kózqaras kýrt ózgerdi. Biraq múnyng bәri ot jylan jyldary edi. Su jylan jyly tek qana jaqsylyqqa bastaytynyn jogharyda aittyq. Mysaly, 1953 Su jylan jyly Stalin kóz júmghannan keyin tarihy әdilettilik ornady. Atylghandar aqtaldy, aidalghandar bosady, shyndyqtyng beti ashyldy. Yaghny kelip jetken 2013-te әdilettilikting bastauy bolady degen ýmit bar.

2013 jyldyng datalary

Aytpaqshy, 2013 jyly baletmeyster Bolat Ayhanov - 75,  mәdeniyettanushy, qogham qayratkeri Múrat Áuezov - 70, Qazaqstannyng halyq әrtisteri Túnghyshbay әl-Taraziy men Altynbek Qorazbaev, sonday-aq sazger Tólegen Múhamedjanov - 65, al Halyq әrtisteri Maqpal Jýnisova, Núrjamal Ýsenbaeva, Ayman Músaqojaevalar 55 jasqa keledi. «Tiri adam tirshiligin jasaydy», al «óli razy bolmasa, tiri bayymaydy». Endeshe, 18 qantarda aqyn, Alashorda qayratkeri, qazaq til bilimining negizin qalaghan  ghalym Ahmet Baytúrsynovtyng tughanyna 140 jyl. Taghy bir alashordashy: ghalym, jurnalist, dәriger, qogham qayratkeri Halel Dosmúhamedovke 130 jyl. Búl eki túlghanyng mereytoylaryn Erlan Qariyn bastaghan últjandy azamattar byltyrdan bastap atausyz qaldyryp jatqan joq. Olardan bólek, qazaqtyng syrshyl aqyny, Alash qozghalysynyng taghy bir beldi qayratkeri Maghjan Júmabaevtyng tughanyna biyl 120 jyl  tolady. 28 qazanda  aghartushy, aqyn Súltanmahmút Torayghyrovqa 120 jyl bolady. Dauyldy kýilerding avtory, úly kýishi-kompozitor Qúrmanghazynyng tughanyna biyl 190, әigili Aqan Serining dýniyege kelgenine 170 jyl. 11 shilde - qazaqtyng aqyny, oishyl, audarmashy, kompozitor Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng tughanyna 155 jyl. 3 sәuirde  halyq batyry, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisin úiymdastyrushylardyng   biri   Amangeldi Imanovtyng tughanyna 140 jyl. KSRO Halyq әrtisi, qazaqtyng túnghysh kәsiby kompozitory Múqan Tólebaevtyng dýniyege kelgenine 100 jyl. Qazaqtyng әnin Parijde әueletken danqty әnshi Ámire Qashaubaevtyng tughanyna 125 jyl. 23 sәuir - jazushy, Úly Otan soghysynyng ardageri, Halyq Qaharmany Qasym Qaysenovting tughanyna 95 jyl. Basqa-basqa, biraq osy datalardy óz dengeyinde atap ótu - memleketting paryzy dep esepteymiz. Odan bólek biyl aqyn-jazushylar Spandiyar Kóbeevting tughanyna - 135, Tayyr Jarokov pen Hamza Esenjanovtyng tughanyna - 105, Tәken Álimqúlovtyng dýniyege kelgenine - 95, Tahauy Ahtanov pen Múzafar Álimbaevqa - 90, Qaltay Múhamedjanovtyng tughanyna - 85, kompozitor Áset Beyseuovke 75 jyl tolady. Toylaymyn degen adamgha toy kóp qoy. Mәsele toy toylauda emes, er esimin el esinde saqtauda. Memlekettik dengeyde toylanbasa da, búl datalar halyq jady ýshin, atqaminer azamattar ýshin edәuir synaq bolghaly túr.

Jylan qabyqty jigit

Qazaqta «jylan qayys» degen yrym bar. Qazir әbden úmytylghan, key ónirlerde kómeski ghana belgileri saqtalghan jylan qayystyng mәni - balany jauynger qataryna qosu. Oghan sauyt-saymany men bes qaruyn saylau. Er-azamat ýshin eng qasiyetti boryshy - Otany, tughan-tuysyn qorghau bolsa, ol nege jylan qayys dep atalady? Talasbek Ásemqúlovtyn taratuyna qaraghanda, ol - bir jigitting jer asty patshalyghyna týsip, jylandar patshasy Bapy hannan sauyt pen saymandy syilyqqa alghany turaly anyzgha baylanysty eken. Qazaqtar qadir tútatyn ústalyq, zergerlik óner - jylan patshasy Bapynyng bergen syiy dep qabyldanatyny sodan bolsa kerek. Yaghny qazaq jylandy jau kórmeydi. Ózge júrt jylan shyqqan jerden kóship ketse, qazaqtyng ýige kirgen jylannyng basyna aq qúiyp shygharyp salatyny da sonyng aighaghy. Onyng mәnisi nede deseniz, biteu jemin qorytu ýshin jylannyng asqazanynda appaq súiyq bolady eken. Uly jylan uyn shashsa, usyz jylan dәrmensiz qalghanda janaghy sasyq súiyqtyghyn aqtara salady eken. Jaghymsyz iyisten esi ketken jauy jylandy tastay salyp, jónine ketedi deydi. Yaghni, 18 myng ghalammen ghajayyp ýilesimde ómir sýrgen qazaq jylannyng da tilin týsinip, japa shekpeuding jolyn tapqan.

Búl jyldyng da bar synaghynan alash balasyna osylay, abyroymen ótuge jazsyn deymiz.

«Halyq sózi» gazeti