Elimizdegi biylik tranziytinen keyin qoghamda sayasy belsendilik kýrt artty. Onyng sebebi Europa men AQSh taghy demokratiyalyq ortany kórgen, kәnigi diplomat Qasym-Jomart Toqaevtyng biylikke kelui sayasy ózgeris kýtken júrttyng ýmitin oyatty. Taghy bir jaqtan jahannyng ekonomikalyq kelbetin ghana emes, sayasy beynesine de ózgeris әkelgen sandyq tehnologiya, әleumettik jeli bizding de ómirimizge dendep endi. Belsendilerding pikir talas alanyna, ýkimet qyzmetin baghalau, baqylau qúralyna ainaldy. Biylikke balama oppozisiya rólin atqaryp otyr dep aitsaq ta asyra siltegendik bolmaydy.

El basshysy Toqaev 1 qyrkýiek kýngi joldauynda kezekti preziydent saylauynyng merziminen búryn, jyl sonyna qaray ótetinin jariyalaghaly beri el arasynda pikir-talqy qyzyp túr. Qarashada ótedi delingen kezekti sayasy doda Qosanov qosaqtalghan aldynghy saylaudan da tartysty bolayyn dep túr.

«Divan batyrlary» erte qamdanyp, alda ótetin preziydent saylauyna oiyndaghy kandidatyn úsynyp әlek. Olardyng tiziminde qashqyndaghy bankiyr, eks-ministr, abaqty kórgen sheneunik, qogham belsendileri bar. Aldynghy lektegi Imanghaly Tasmaghanbetovtyng jóni bólek.

Tasmaghanbetov Nazarbaev zamanynan kele jatqan oppozisionerlerge de, qantar qyrghynynan keyin lauazymynan bosaghan shendilerge de úqsamaydy. Nazarbaev dәuirinde biylikting baspaldaghynan birge ótkenimen, Imanghaly Núrghaliyúlynda ózge sheneunikterde kezdespeytin últtyq minez bar. Sayasat pen mәdeniyetti teng ústaghan ilude bir kezigetin túlgha. Júrt onyng «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda Kýltegin eskertkishining kóshirmesin aldyrghanyn, 2005 jylghy preziydent saylauynyng aldy-artynda sayasy qastandyqtan mert bolghan marqúm Zamanbek pen Altynbekting janazasyna barghanyn anyz etip aitysady. Aghayynnyng aghayyndyghy torqaly toy men topyraqty ólimde kórinedi desek te, qazaqy qaghidatty týsinu, ony oryndau azamattyng tektiligine, bekzattyghyna baylanysty. Tasmaghanbetovtyng jýrt yqylasyna bólenui – onyng bir basshygha, bir partiyagha sheksiz adaldyq basty sayasy shart etilgen Kenes kezinde de, Nazarbaev dәuirinde de últtyq minezinen, bir betkeyliginen ainymaghanynan bolsa kerek.

Áleumettik jelini paraqtap týigenimiz qazir júrt ishinde tarihta ótken últshyl túlghalargha: Aqtargha da, Qyzyldargha da esesin jibermegen Alash arystaryna, Kenes kezinde kommunistik partiyanyng sheshiminen últ mýdesin joghary qoyghan Júmabay Tәshenov siyaqty últjandy qayratkerlerge degen saghynysh basym. Múnday kónil-kýy sayasy belsendiligi oyanghan qauymnyng egemen el atanghan 30 jylda qazaqtyng últtyq mýddesining biylik pen oppozisiyanyng sayasy kókparyna ainalyp, qorghansyz kýige týsken mýshkil halin sezinuinen tuyndasa kerek. «Qantar oqighasy» qazaqtyng últtyq mýdesin túnshyqtyra alatyn diny jәne basqada radikaldy kýshterding otanymyzgha tereng tamyr tartqanyn kórsetti. Oghan teristik pen shyghystaghy eki alyp kórshimizding ekpinin qosynyz. Birikken Últtar Úiymyna mýshe 140-tan astam el Putinning Ukrainagha shapqynshylyghyn aiyptasa, atalmysh úiym Qytaygha baryp qaytqan komissiya júmysyn qortyndylap, Batys elderi aitqan genosid belgilerining bar ekenin ashyq aitty. Arab elderine baryp «dinimiz bir», Orys eline baryp «tilimiz bir», Qytaygha baryp «shekaramyz shegendelgen» dep maymónkeleytin kóp vektorly sayasattyng dәureni ótti. Oligarhtargha berilgen Londonnyng «Altyn vizalary» – qazaqtyng qazba baylyghyn, múnayyn kórgende Batys demokratiyasynyng da joldan tayatynyn kórsetti.

Qazir últymyz geosayasy túrghydan alghanda almaghayyp, el ishinen alghanda óliara, ózgeris kezeninde túr. Múnday shaqta últshyl túlghalardyng róli erekshe. Oghan Zelenskiyding erligi mysal. Putin әskeri Kiyevke shabuyldy bastaghanda, AQSh taraby oghan úshaq dayyndap elinen ketudi, shetelge bas saughalaudy úsynghan edi. Ol birden bas tartyp, halqyn da, ekiúday Batys biyligin de otanyn qorghaugha júmyldyra bildi. Kópting Imanghaly Tasmaghanbetovty preziydenttikke qandidattar qatarynan kórgisi keluine osynday ishki-syrtqy faktorlardyng әseri bar dep oilaymyz.

Tasmaghanbetov zeynette bolghanymen payghambar jasynan endi asty. Putinnen, Qytay basshysy Siszinpni, Amerika preziydenti Baydennen әlde qayda jasy kishi. 2004 jylghy parlament saylauynan keyin, Qazaqstannyng bas prokurory, mәjilis tóraghasy bolghan Jarmaqan Túyaqbaevtyng saylaudyng әdiletsiz ótkenin mәlimdep, oppozisiyagha qosylghanyn, artynan preziydent saylauyna týskenin jaqsy bilemiz. Endi mine, belsendi qauym Tasmaghanbetovten de sonday әreket kýtip otyr. Ol kezben salystyrghanda qazirgi sayasy atmosfera mamyrajay dese de bolady. Sol jolghy dodada kenes kezinde prokuror bolghan Jarmaqan Túyaqbaevtyng aldynan «Jeltoqsan oqighasy» shyghyp, ol kisi jazyqsyzdyghyn dәleldep, daudyng arty basylghan. Tasmaghanbetovtyng aldynan da «Shanyraq oqighasy» shyghuy mýmkin. Bile-bilse búl da ótkennen arylugha jaqsy múmkindik. «Halyq qalasa Han týiesin soyady» degendey, Tasmaghanbetov júrt pikirin eskerip jana sayasy ómirin bastay ma, joq, dodadan búghyp qala ma, ol endi sayasy erik-jigerine, el amanatynyng salmaghyn sezinuine baylanysty.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz