Biz tek kýndelikti óz kózimizben kórip, qúlaghymyzben estip jýrgen «orys tildi basqynshylyqty» Ortalyq Aziyadaghy ózge elderde bastan keship otyr. Ortalyq Aziyanyng biznes tili – oryssha. Aqsha jýrgen jerde óz tilinde sóileytin jergilikti qara halyqtyng tiline oryn joq. Tek ot basy oshaq qasynda qoldanys tabady. Búl әlemdi til jәne dilmen odan ary jaulaghan aghylshyn, fransuz, ispan, portugal, qytay jәne orys otarshylarynyng sausaghyn ishke býkken jymysqy әreketi.

Osy jolda olar otar elderdegi tilderding óz tilining kólenkesinde qaluy ýshin qoldan kelgen jymysqy ashady әreketting bәrin isteydi.

Ortalyq Aziya elderi óz tәuelsizdigin alghanymen «otarshyldyq sindromy» dertinen arylmay otyr. Sonymen qazaq elinde osy dert qalay oryn alyp otyrghany jóninde az-kem sóz eteyik. Aq jәne Qyzyl Resey ghylymy men sayasaty bizge orysshalanghan últtyq negizdegi «jazu» men «sóileu» tilin arab jәne latyn әlipbiyin kirillisagha kóshiru arqyly tandy. Patshalyq Resey kezinde búratanalargha arnalghan mektepterde shәkirtterdi zorlap shoqyndyru men kirillge negizdelgen últtyq jazular negizinde ana tilinde bilim beru jolgha qoyyldy. Búny keyin asqan zәlimdikpen kommunister tolyq jýzege asyryp, OA mәdeniy-ruhany tolyq jaulay aldy.

Qazaqstan men OA ózge elderinde osydan qútyludyng joly әli qarastyrylmay otyr. Ghylym tili men últtyq sóileu tili orys yqpalynda qala berude. Búghan kinәli bizdegi qazaq ghylymy men qoghamdyq-sayasy kýshterding boyyn jaylaghan «otarshyldyq sindromy».

Áueli mysalgha tilining tórt qúbylasy týgel degen Tәjikstandy alayyq.
Búl elde orys tili memlekettik mәrtebege ie bolmasa da zandar men ýkimet qaulylary orys jәne tәjik tilderinde jaryq kórip keledi. Tәjik tili óz tәuelsizdigining 31 jyly ishinde orys tilining ýstemdigin jene almay otyr. Kerek deseniz, ana tilinde sóileytin oqyghan-toqyghan tәjikterding belgili bir toby songhy kezde balalaryn oqytatyn orys tildi mektep ashu ýshin el biyligine talap etip, shaghymdar týsire bastady. Sonymen osy elde orys tili ózining ekinshi tynysyn aluda.

Tәjikstan Últtyq uniyversiytetining oqytushysy Kutbiddin Muhtory orys tildi «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda: «nasha nauchnaya sreda do sih por russkoyazychnaya. Bolishinstvo nashih nauchnyh istochnikov, osobenno, v tochnyh naukah, na russkom yazyke. Uchenye uje privykly y schitait, chto na russkom yazyke im vse gorazdo ponyatnee. Polagayasi na russkiy yazyk, my nevolino v nekotoryh sluchayah stanovimsya pregradoy ispolizovanii tadjikskoy terminalogii. Kogda nauchnye raboty perevodyatsya na russkiy yazyk, uchenye zayavlyayt, chto ne nashly tadjikskogo analoga y potomu iziyasnyatisya im na russkom yazyke gorazdo udobnee»,-degen pikir aitady.

Orys elining qorshauynda qalghan qazaqtar osy baghytta der kezinde isteuge tiyis eki mәseleni nazardan tys qaldyrdy.

Birinshisi – kirill jazuyn tәuelsizdik alghan bette 28 әriptik emle men erejege kóshirudi. Ekinshisi – tikeley latyn, gerk, aghylshyn jәne europa tilderinen sóz qabyldaudy. Latyngha kóshirude ózbekter әli birizge týsken jazuyn onday alghan joq. Oghan kuә tayauda taghy bir ret óz jazuyna jasaghan reformasy.

OA elderi tikeley ózge tilden sóz qabyldamauy ýshin orys otarshyl ghalymdary jalghan «Halyqaralyq termiyn» degen úghym-týsinikti ortalyq aziya ghalymdarynyng miyna myqtap sinirdi. Álemdik lingvistikada «Halyqaralyq termiyn» degen úghym joq, tek ózge tilden engen «kirme sóz» degen atalym bar. Osy kirme sózderding sózdigi óz tilin qúrmettegen elderde jyl sayyn jergilikti tilding sóileu zandylyghyna beyimdelip, orfografiyalyq jәne orfoefiyalyq josyqta tolyqtyrlyp shyghyp otyrady.

Atalghan ayar tildik-dildik diyversiyanyng kesirinen «halyqaralyq termiyn» degen bәleketti ainalyp ótu ýshin qazaq lingvisteri týrli salada beybereket audarylyp qoldanylghan purizmge jol berip aldy. Elbasymyz osyny kezinde oryndy synaghan bolatyn. Tipti «maghan naghyz qazaq tilinde jazylghan oqulyqty kórsetinizdershi» degen ashy shyndyqty aitugha deyin bardy.
Kirme sózderge ne jatady degen mәsele basy ashyq qalyp, ghalymdarymyz tarapynan qolgha alynyp qarastyrylmay jatyr. Kirme sózderge eng birinshi – kәsiby sózder, odan keyin varvarizmder, argo men jargondar jatady.

Mysaly biz nege orystyng podez, razez sózderin audaryp әure bolamyz. Orys tilinen engen kirme sóz retinde sóileu tilimizge beyimdep, pәdiyez jәne rәziyez dep qoldanbaymyz. Osylay qoldansaq, bireu qolymyzgha kisen alyp, auzymyzgha qaqpaq bola ma?!

Sonymen «halyqaralyq terminnin» ar jaghynda últtyq sóileu tilining derbes sóz qabyldauyna tosqauyl qoyatyn arydan oilastyrylghan orystyq tildik-dildik sayasat jatyr. Qazir týrme tili qoldanylyp jazylghan orys detektiyvin audaru ýshin tәrjima jasaushy audarmashy arnayy ereje joqtyqtan oryssha qalay jazylsa solay jazyp audarma jasaugha mәjbýr. Nemese belgili bir ghylym salasynda, aitalyq medisinadan oqulyq jazushy ghalym da latynnan tikeley sóz qabyldaytyn ereje joqtyqtan kirme sózderge qatysty jalghan «halyqaralyq terminnin» jalyna jabysady. Qazaq tilinde tehnikalyq termindermen oqulyq shygharuda pәn oqytushylary týrli qiyndyqtargha úshyrasyp, bir oqu ornynyng oqulyghyndaghy qazaqsha terminderdi ekinshi oqu ornynyng studentteri týsine almay basy qatqan kezderde oryn aldy.

Búnyng bәri ózge tildik sóz ana tilimding zandylyghana beyimdelip «qalay aitylsa, solay jazyluy kerek» deytin últtyq tildegi birizdi ereje joqtyghy bәrine qolbaylau boluda. Endi tildi ghylymda qodanushylardy biruaq jayyna qaldyryp, kino tiline toqtalayyq.

Kinotanushy Dana Ámirbek:
- Atalmysh zannyng biz ýshin eng bir manyzdy tarmaqtarynyng biri retinde Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyndaghy kinozaldarynda jәne kópshilik kóretin ózge oryndarda prokaty jәne kórsetilimi jýrgiziletin kez kelgen sheteldik filimderding memlekettik tilge dublyajdalyp, subtitrlenui nemese kadrdan tys audarylyp kórsetilui mindettelgendigin aitugha bolady. Sebebi, qazaq ekrandaryn jaulap alghan sheteldik filimderdi qazaq tiline dublyajdau arqyly otandyq akterlerimizdi qosymsha júmyspen qamtamasyz etuge mýmkindik tuady. Alayda, subtitrler arqyly audarylyp kórsetilgen jaghdayda, filimning týpnúsqada, demek, filimdi shygharghan memleketting tilinde kórsetiluin qadaghalau asa manyzdy. Sebebi, prokatpen ainalysatyn kompaniyalar filimderding shetel tilinen orys tiline dublyajdalghan núsqasyn kórsetip, zandy ainalyp ótu maqsatynda subtitrlerlerdi ghana qazaq tilinde qosyp qoilary әbden mýmkin. Sonday-aq, zanda últtyq filimderding prokaty qazaq tilinde jәne qajet bolghan jaghdayda ózge tilderde jýzege asyryluy tiyis ekendigi aitylghan. Osy tústa «qajet bolghan jaghdayda ózge tilderde jýzege asyryluy tiyis» delingen jeri alandatady. Búl túrghyda prokatpen ainalysatyn mekemelerding «qajet jaghdaylary» kóbeyip ketpese jarar edi, - deydi.

Osylaysha, mәdeniyet salasynda da qazaq tilining ahualy onyp túrghan joq.
Sózding týiini qazaq ghylymy «halyqaralyq termiyn» degen qúbyjyqtan qútylmay ana tilimizdegi «kirme sózderdin» baghy janbaydy. Ári búny jýzege asyru ýshin qazirgi qoldanystaghy kirill jazuyna da 28 әriptik reforma jasaluy kerek. Ó-O, Ý-Ú әripterinen//dybystarynan keyin jazylyp kele jatqan «y-i-e» «ó-o-ý-ú» jazylatyn jәne erindik septik (mysaly: ózgó, ýigó t.b.), kóptik jalghaulary (ózgólór, ýilór t.b.) jana erejemen kirill jәne latynmen birizge týskeni lәzim. Kәsiby sózderdi tikeley sol termindi ómirge әkelgen tilding negzinde qybyldaudy jolgha qong ýshin tek babalarymyz múragha qaldyrghan til tazalyghyna degen yjdahattan basqa eshtenening keregi joq.
Sonda ghana biz óz úrpaghymyzgha tek babalarymyz múragha qaldyrghan tilding barsha súlulyghy men baylyghyn saqtay otyryp amanattay alamyz. Ol ýshin ghylymy jәne sóileu tilinde oryn alghan «otarshyldyq dertinen» aiyghuymyz qajet.

Eng birinshi sheshimin tabar dýnie sóz sony termindik júrnaqtary men qosar sózding songhy sózderi qazaq búny qalay qoldanysqa týsirip jýr. Sóz sony júrnaqtary jәne qosar sózding songhy sózderi grek jәne latyn óli tilderining negizinde әr últ óz termin jasamynda qoldanady. Tek qazaq qana qalasa – qotara audara salady; qalamasa – orys tilindegisinshe ala salady. Halyqaralyq termin degen úghym joq. Onday úghymdy bodan sanaly ghalym ghana auyzgha alady. Adamzatqa ortaq әr últ ózinshe jazyp, ózinshe aitatyn termin bar. Bir últqa ghana tәn ataumen atalatyn adamzatqa ortaq terminning etnotermiyni bar. Qazaq tilinde adamzatqa ortaq terminder negizinen grek-latyn (europalyq), anglo-sakstyq jәne arab-parsylyq bolyp keledi. Búl tilderde әr últ ózinshe әuezeleytin adamzatqa ortaq terminderding basym kópshiligi jasalyp otyr. Qazir grek-latyn (europalyq) jәne arab-parsylyq basymdyq anglo-sakstyq termin týzuge óz oryndaryn bosatyp berip jatyr.
Biz anglo-sakstyq sózderdi oryssha ataluynsha qoldana salatyn boldyq, әri júrttyng últshyl peyli bayyz tapsyn dep qazaqshalay da salamyz. Bәr mәsele qazaqshagha audaru men oryssha aita saluymyzda emes. Biylik pen últ ziyalylary tarapynan termindik otarsyzdanu prosesining bastalmauynda. Ol ýshin budjetten kóp aqsha júmsap ta keregi joq, janbyrdan keyin qaulaghan sanyrauqúlaqtay qaptaghan ghylymy zertteu ortalyqtaryn ashudyng da qajeti joq. Bar bolghany aghylshyn tilindegisin qazaqsha әuezeleu. Búdan útamyz óitkeni, baba qanymen singen qazaq tili týgil, ana tilimen singen orys tilinen jerigen qandastarymyzda úghatyndyghy...

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz