Qadym zamandardan beri shyghysta óz dәuirining ziyaly azamaty ómirden kórgen-bilgenin, úqqan-týigenin, aqyl-kenesin, ghibratty oilaryn, ómir sýruding moralidyq-etikalyq joldaryn «nama» nemese «name» (qazaqsha: «ósiyet, kitap, hat» degen úghymdy bildiredi) janrynda jazyp, keleshek úrpaqqa miras etken. Múnday janrdyng úrpaqtar ýshin atqarghan qyzmeti, qoghamdyq mәni asa zor boldy. Shyghystyq «Pand-name», «Siyaset-name», «Shaybaninama», «Babyrnama» syndy tarihiy-kórkem shygharmalardyng dýniyege kelu sebebin eske týsirsek te jetkilikti. Bizdinshe úly Abaydyng «Qara sózderinin» jazylu syryn osy túrghyda týsingen dúrys siyaqty. Ol shyghystyq «nama» janrynyng qazaq topyraghyndaghy qayta janghyrghan bir kórinisi. Ony «Abaynama» dese de bolarlyq. Ókinishke oray «Qara sózder» әli kýnge jazylu janry jaghynan anyqtalyp, bir izge týse qoyghan joq. Ony ghalymdarymyz birde «didaktikalyq traktat», «filosofiyalyq traktat», keyde «Qara sóz», «Ghaqliya» atap jýrgeni sony anghartsa kerek.

Qara sózderin jazuda Abaydyng den qoyghanynyng biri - «Qabusnama» bolsa kerek. Ayta keterligi «Qabusnama» - 1430 jyly - týrik tiline, 1786-1787 jyldary - úighyr tiline, 1881 jyly - nemis jәne tatar tilderine, 1886 jyly - fransuz, orys tilderine tәrjimelengen.

Qadym zamandardan beri shyghysta óz dәuirining ziyaly azamaty ómirden kórgen-bilgenin, úqqan-týigenin, aqyl-kenesin, ghibratty oilaryn, ómir sýruding moralidyq-etikalyq joldaryn «nama» nemese «name» (qazaqsha: «ósiyet, kitap, hat» degen úghymdy bildiredi) janrynda jazyp, keleshek úrpaqqa miras etken. Múnday janrdyng úrpaqtar ýshin atqarghan qyzmeti, qoghamdyq mәni asa zor boldy. Shyghystyq «Pand-name», «Siyaset-name», «Shaybaninama», «Babyrnama» syndy tarihiy-kórkem shygharmalardyng dýniyege kelu sebebin eske týsirsek te jetkilikti. Bizdinshe úly Abaydyng «Qara sózderinin» jazylu syryn osy túrghyda týsingen dúrys siyaqty. Ol shyghystyq «nama» janrynyng qazaq topyraghyndaghy qayta janghyrghan bir kórinisi. Ony «Abaynama» dese de bolarlyq. Ókinishke oray «Qara sózder» әli kýnge jazylu janry jaghynan anyqtalyp, bir izge týse qoyghan joq. Ony ghalymdarymyz birde «didaktikalyq traktat», «filosofiyalyq traktat», keyde «Qara sóz», «Ghaqliya» atap jýrgeni sony anghartsa kerek.

Qara sózderin jazuda Abaydyng den qoyghanynyng biri - «Qabusnama» bolsa kerek. Ayta keterligi «Qabusnama» - 1430 jyly - týrik tiline, 1786-1787 jyldary - úighyr tiline, 1881 jyly - nemis jәne tatar tilderine, 1886 jyly - fransuz, orys tilderine tәrjimelengen.

«Qabusnama» - HI ghasyrdyng 1021-1098 jyldar arasynda ómir sýrgen Unsur әl-Maaly Ámir Qayqabustyng (keyde Qayqauys dep te atalady) 1082-1083 jyldary ózining úly Gilan shahqa arnap jazghan ósiyet sózderi, didaktikalyq risalla-traktaty. Sóz basynda búl kitabynyng jazylu maqsatyn ol bylaysha týsindiredi: «Ey, perzentim, sen osy ýgitimdi úghyp iske asyrsan, men atalyq paryzymdy ótegenim. Bilgening jón, erteden kele jatqan dәstýr boyynsha, tirlikte adamzat elden el, jerden jer kezip jýrip, azdy-kópti, jighan-tergen asyl zattaryn artyna qaldyrady da, ony ózi jaqsy kórgen adamyna tapsyryp ketedi. Mening dýniyedegi jighan asyl zattarym - osy sózderim. Sondyqtan bar asylymdy ózine tapsyrdym, sen ony dúrys paydalanyp, qisyq jolgha qadam baspaghaysyn».

Avtor ýgit-nasihat sózderining bayanyn qyryq tórt taraugha toptastyra bólip qarastyrghan. Qayqabustyng ómirden týigen ashy shyndyqtardy aqyl tarazysyna salyp tebirene tolghaghan oy týiinderi úly klassiygimiz Abaydyng býkil shygharmashylyghymen ruhany ýndes shyghady. Oilarynyng ózektestigi búl jazba jәdigerlikting Abay nazarynan tys qalmaghandyghynan belgi beredi. Abay qara sózderining «Birinshi sózinde»: «Aqyry oiladym: osy oiyma kelgen nәrselerdi qaghazgha jaza bereyin, aq qaghaz ben qara siyany ermek qylayyn, kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki dedim de aqyry osyghan bayladym, endi múnan basqa eshbir júmysym joq»  deydi. Eki ghúlamanyng aldymen azamattyq pozisiyalaryn aiqyndap aluy, bir pikirlerge kelui, býkil shygharmalary fonynyng úqsastyghy, «Qabusnama» men «Qara sózderdin» kóptegen ózara ýndes saryndary Abaydy ruhany damytqan arna kózderding biri - ortaghasyrlyq ortaaziyalyq jazba әdebiyeti ekendigine taghy bir aighaq bola alady. Abaydyng «Birer sóz qazaqtyng týbi qaydan shyqqany turaly» deytin enbeginde «Babyrnamagha» silteme jasauy jәne Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasynda «Abay... keyde Babyr, Nauai, Allayar siyaqtylardy oqyp-oqyp kep, ózi de solarsha birdene jazyp ketedi» deytin sóilem joldary jogharydaghy aitylghan pikirimizge negiz beredi. Abaydyng «Qara sózderinin» jazylu janryn anyqtaytyn mezgil jetken siyaqty. Ádebiyet, didaktika, filosofiyalyq túrghydan qarastyrghan ghalymdardyng onyng janryna kelgende kibirtiktep qalatyny bar. Búl óz aldyna teoriyalyq mәsele desek te, múnday úly shygharmany birde «Qara sóz», birde «Ghaqliya» dep ala-qúla atap jýrgenimiz qalay bolar eken?

Abai.kz