Keyingi jyldary týrkitildes elderdegi jastardyng ishinde arabtyng tili men mәdeniyetine moyynsúnyp, býkil әlemde islam halifatyn qúrudy ansaytyndardyng qarasy kýrt kóbeydi. Olardyng arasynda jastargha tәn maksimalizmmen últtyq qúndylyqtardan birjola bas tartyp, arabtardyng dәstýri men tanym-týsinigine túrpayy týrde elikteytinder tabylyp jýr. Búl endi ghana ense kótere bastaghan kez-kelgen últtyq memleket ýshin qauipti qúbylys. Óitkeni orystyng yqpalynan әli tolyq aryla almay jatyp, ekinshi bireuding qoltyghyna óz erkimizben kirip baramyz. Otarsyzdanu prosesin bastay almay otyrghan elimiz ýshin búl aurugha auru jalghaghanmen birdey. Qazaq «Súrap alghan aurudyng emi joq» deydi. Bizge qazir eng aldymen músylman emes, Qazaq bolyp alu qajet. Qúranda Alla Taghala «Men últtar men úlystardy birin-biri tanyp bilui ýshin jarattym» degen. Qazaq әuelden músylman halyq. Qazaq bolyp alsaq, músylmandyghymyzda minsiz bolady. Sebebi halqymyzdyng býkil dәstýri osy dinning talaptarymen bite qaynasyp jatyr. Ony eshkim joqqa shyghara almaydy. Últtyq ónegening uyzyna qanbaghan, ghasyrlar boyy qalyptasqan mәdeniyetimizdi tanyp-bilip ýlgermegen órimdey jastardyng birden «diny dýbәralyqqa» úrynatyny osydan. Búl talay jyldan beri jazylyp jýrgen taqyryp. Qazir tipti ózekti bolyp otyr. 1964 jyly týrik jazushysy Qúseyin Atsyzdyng «Ótiken» jurnalynda osy jәitqa baylanysty jazylghan arnayy maqalasy jaryq kórdi. Búl maqala salystyrmaly týrde alghanda qazirgi kezde de kýrmeui sheshilmegen kóp mәselening basyn ashyp ótken. Qazaq oqyrmanyna qyzyq bolar degen oimen ony audaryp berip otyrmyz.

«Sosiologiya túrghysynan alyp qarasaq,  VII  ghasyrda Islam dini arabtardyng birtútas últ bolyp úiysuynda sheshushi ról atqardy. Bir-birimen ýnemi qyryqpyshaq bolyp jýretin, sany kóp, biraq bir tilde sóileytin arab taypalary týbi birigui tiyis edi. Payghambarymyz әkelgen jana iydeologiya túrpayy tirlik keshetin, tazalyq pen tәrbiyening ne ekenin bilmeytin taghy taypalargha әdep pen ardy ýiretip, olargha ózderining birtútas últ ekenin sezinuine zor mýmkindik syilady. Tamasha tarihy túlgha bolghan payghambarymyz sózge sheshendigimen arabtargha jogharyda atalghan jaqsy qasiyetterdi tana bildi. Alayda onyng jaqyn serikterining ózara birligi men úiymshyldyghy berik bolmay shyqty. Arabtargha jýzdegen jyldar boyy memleket qúrugha mýmkindik bermegen traybalizm, taypaaralyq qaqtyghystar men basqa da kemshilikter payghambarymyz dýniyeden ótisimen qayta boy kórsetti. Ótirik pen ósek-ayang tipti ardaqty nәbiyding otbasy mýshelerine de kesirin tiygizdi.  Birte-birte qaqtyghystar Islamdanghan arab qoghamynda jikke bólip, nәtiyjesinde sony býginge deyin tolastamay kele jatqan dinaralyq soghystargha alyp keldi. Arabtardyng memleket qúrugha qabiletsiz halyq ekenin kórsetu ýshin «tórt haliftin» túsyndaghy jaghdaygha toqtalsaq jetkilikti. Payghambarymyzdyng zamanynda әuliyelerding qatarynda engen tórt halifting alghashqy ýsheui 30 jyldyng ishinde birinen keyin biri qastandyqpen qaza tapty. Múnday masqara mysal Vizantiyanyng ózinde de bolmaghan. Arab halifatynyng irannyng talqanyn shygharyp, Vizantiyanyng ontýstik aimaghyn basyp alghandyghyn keremet oqigha dep qabyldaugha bolmaydy. Sebebi búlardyng ekeui de arabtar kelgenge deyin jýzdegen jyldargha sozylghan soghystan әbden әlsirep qalghan-túghyn. Iran bolsa sol tústa týrikterding ýzdiksiz shabuylyna úshyrap otyrdy. Al Arabiyanyng shóldi aimaghynan kelgen, jana dinmen jәne jana iydeologiyamen ruhtanghan arabtardyng izdegenide osy boldy. Olargha ne maydan dalasynda qaza tauyp, birden júmaqqa jol tartatyn,  ya bolmasa bay oblystar men qalalardy tonap әl-auqatyn kóterip alatyn mýmkindik berildi. Bylaysha aitqanda, úly memleket qúrghan arabtar әbden kýsh-quaty sarqylghan Irannyng shyghysy men batysta Ispaniyadaghy Vestgot korolidigin basyp alghannan ózge eshqanday auyz toltyryp aitatyn jeniske jetpedi. Sol kezdegi kýshti qarsylastardyng biri franktar  alghashqy aiqasta-aq Arabtardyn  arynyn tejep, olardyng batysty betke alghan joryghyn birjola toqtatyp tastady. Al H ghasyrda jappay islamdy qabyldaghan týrikter osy uaqytta  jana dindi jongha baghyttalghan Irandaghy ýlken jymysqy jospardyng aldyn alady. Osy kezennen bastap olar ýnemi músylman әlemi men Islamnyng birden-bir qorghaushylary boldy. Mәselen, jer sharyndaghy iri músylman memleketining biri sanalatyn Pәkistan, Ýndistangha shapqynshylyq jasaghan Mahút Ghaznauy siyaqty týrik biyleushilerining arqasynda qúrylghan. Islamdy óz erikterimen qabyldaghan týrikter Qúrannyng birde-bir sózin týsinbesede kóp jaghdayda islamnyng jalghyz qorghanyshy bola bildi. Al músylman-arabtar men hristian-arabtar bolsa  Ymy-jymy bir, bir-birimen keremet til tabysatyn. Al týrikter basqasha.  H ghasyrda islamdy qabyldaghan Qarahandyqtar eng aldymen óz irgesindegi úighyrlargha shabuyl jasady. Olardyng bir bóligi maniyheylikti ústansa, taghy bir bóligi buddagha tabynatyn. Múnday oqigha búdan ary da jalghasty. Sunniyt-týrikter men shiiyt-týrikterding birin-biri qalay qyrghany tarihta óshpes tanba bolyp qaldy. Bir-birining kýsh-quatyn sarqyghan búl soghystar týrikterding biriguine birjola tosqauyl qoydy. Qazirgi kezde dinaralyq arazdyq búrynghyday emes bәsendegenimen, hristian dinindegi, buddizm men pútqa tabynatyn ózining týrik bauyrlaryn әli de jau sanaytyn sanasyzdar jetip artylady. Qazirgi tanda mәdeniyetti adam ýshin din-әrkimning jeke sharuasy. Tipti diny partiya qúrghan elderding ózinde diny oqu oryndary basqa senimdegi azamattargha týsinistikpen qaraydy. Qanday dindi ústansada әrkimning óz erki. Mәselen, Isanyng dini óz jolyndaghylardy aghayyndyq pen beybitsýigishtikke shaqyrady. Biraq biz hristian halyqtarynyng bir-birimen qansha mәrte soghysqanyn bilemiz. Músylmandardyng «birligide» dindes bauyrlardyng arasyndaghy qantógisti toqtata almady. Búnyng sebebi bireu-aq: Ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýr bәribir dinnen kýshti, al tarihy taghdyr qanday dinge bolsyn iylige bermeytin qiyn dýniye.. Búghan qaramastan bizding keybir diny dýmsheler júrtqa Islam birligin ýndep әlek. Osy iydeyamen әbden «auyrghan» olar, ata-babalaryna til tiygizip, tipti olardan birjola bas tartuda. Olar ýshin Ály men Muaviyanyng arasyndaghy qaqtyghys, Hasan men Huseynning ólimi bәrinen manyzdy. Olar arab tilin memlekettik til dep jariyalaugha dayyn. Óitkeni týrik tili búlar ýshin til emes. Al Móde, Ádil patsha, Shynghys han men Qúlaghulardy olar tiran, qansorghyshtar sanaydy. Olar sharighattan basqa birde-bir zandy moyyndamaydy. Balalaryna Temir, Tas, Qayya  nemese Arsylan, Barys, Bozghúrt, Doghan degen «pútqatabynushylardyn» esimin beru olar ýshin dinsizderding tirligi bolyp tabylady. Olardyng oiynsha, adamnyng aty Islamsha boluy tiyis, óitkeni týrikterdi adam etken islam. Tek islamnyng arqasynda ghana týrikter qanshama quatty memleketter qúrdy, - dep kólgirsiydi. Adamdy adastyratyn múnday pikirlerden arylatyn uaqyt tudy. Biz ýshin Ály men Muaviyanyng arasyndaghy kýres pen Hasan men Huseinning ólimi manyzdy oqigha bolmauy tiyis. Búl arabtardyng ishki sharuasy. Onyng basqa halyqtardyng arasynda bolyp jatatyn qantógisterden eshqanday aiyrmashylyghy joq. Bizdi arabtardyng birin-biri óltirgeni emes, Qytaydaghy Kór Shad týrikteri men Ystanbúldaghy Gench Osmannyng jәne Altaydaghy Ospan batyrdyng qazasy qapalandyruy tiyis. Jýregimizdi jaralaytyn oqighalar osylar. Biz andalusiya ýshin emes, Týrkistan men Ázirbayjandy joghaltqanymyzgha jýregimiz syzdap, Qyrymnyng jaulap alynghany men Qazannyng qúlaghanyna qayghyruymyz qajet. Biz osylar ýshin opyq jep, osylar ýshin barmaq tisteuimiz kerek. Al Móde, Atilla, Shynghys han men Qúlaghular zang shygharyp, el basqarghan jasampaz túlghalar bolatyn. Olardyng joyqyn shapqynshylyghy Omar halif әskerining Iran men Mysyrda jasaghan qyndy qyrghynynyng qasynda týkke túrmaydy. Týrikter qatty qarsylyq kórsetken qalalardy ghana qiratty. Al Omar bolsa Persiyadaghy myndaghan jyldyq múralardyng kýl-talqanyn shygharyp, Aleksandriyadaghy kitaphanany órtep jiberdi. Al «pútqa tabynatyn» Qúlaghu bolsa  hristian dinindegi әielining qazasyna qayghyrudyng ornyna, kedeylerding jaghdayyn kóteretin ýlken sharalar ótkizip, salyqtyng sanyn azaytqan edi. Arab tarihynda ýlgi bolarlyqtay osynday mysaldar barma? Islam birligin uaghyzdap jýrgenderding oiynsha, týrikterding óz balalaryn músylmansha nyspylamay, olardy týrikshe atauy sharighatqa qayshy eken. Búl kәpirlerding dәstýri,- deydi olar. Álemde búdan ótken soraqy әri qauipti iydeya joq. Islam ataulary dep jýrgenimiz negizi arab esimderi bolyp tabylady. Kerek deseniz Olardyng týpki tegi de islamgha deyingi kәpirlik kezenge baryp tireledi. Maghynasyn bilmeytin múnday esimdi balalarymyzgha tanu túrpayy tirlik. Óitkeni Músa, Isa, Sýleymen, Ibrahiym, Ysmayyl, Ysqaq, Jaqyp pen Jýsip degen ataulardyng ózi arabtargha evreylerden kelgen bolatyn. Bozqúrt, Alyparslan men Ertoghýryldy olar «jyrtqyshtardyn» esimi sanaydy. Maghynasyna ýnilsek olardyng óz esimderininde jetisip túrghany shamaly. Mәselen, Muaviya «Itting úrghashysy» degendi bildiredi. Arabtar múnday «hayuani» esimdermen tipti taypalarynda ataghan. Atap aitsaq, «Banu Qalb» degen sóz «Itting balalary» dep audarylady. Endi әiel esimderine toqtalayyq. Aysha- tiri qalghan, Fatima- emshekten alynghan, Hadisha- kemtar tughan, Zeynep- semiz degendi bildiredi. Týrikter islamdy qabyldaghannan keyin ghana úly memleketterdi qúrdy degen tezis tipti kýlkindi keltiredi. Ghúndardyng 700 jyl boyy úly qytay qorghanynan ortalyq europagha deyingi jerde biylep-tóstep, Qytay men rim imperiyasyna salyq tólettirip túrghanyn olar úmytqan siyaqty. Sol tústaghy mәdeniyeti joghary memleketterdi uysynda ústau «taghy taypalardyn» qolynan keletin sharua emes edi. Kók týrikterding Koreyadan Qyrymgha deyingi alyp aimaqty qaramaghynda ústaghany qytaylardyn, parsylardyn, arabtar men rimdikterding jadynda jazuly túr. Odan beri Shynghys han men týrik-músylmandardyng adamzat tarihyna tiygizgen әseri turaly jaq ashpay-aq qoysaqta bolady. Búl jerde aita ketetin bir nәrse bar. Kez-kelgen memleketti qúrghanda Týrikter eshqashan islamgha múqtaj bolghan emes.  Tarihy taghylym bizge bylay deydi: Týrikter islamnyng arqasynda emes, kerisinshe Islam týrikterding arqasynda dәuirlep-damydy. Eger seljúqtar men qypshaqtar músylmandardy qorghamaghanda, krestshilerding әskeri jer betinde birde-bir músylmandy tiri qaldyrmas edi. Osmandar shabuylgha shyghyp, hristian әlemining qaq ortasynda qanshama ghasyr boyy Islamnyng ósip-órkendeuine jalghyz dara ýles qosty. Al arabtar birinshi dýniyejýzilik soghysta osmandardy satyp ketti. Lourensting aqshasyna arbalghan arabtar aghylshyndarmen birigip Mәdinagha shabuyl jasaghanda qasiyetti qalany týrikter ghana qorghaghan bolatyn. Siriyadaghy maydanda bizding «dindes bauyrlarymyz» bolyp tabylatyn arabtar tútqyngha týsken týrikterdi keskilep tastaghany tarihy shyndyq. Altyn jútyp qoyghan degen oimen tiri adamdardyng qarnyn aqtaryp, olardyng ishinen altyn izdegen eken. Sham qalasyndaghy saltanatty shara kezinde payghambarymyzdyng túqymdary (shәripter)  soghysta tútqyngha týsken jýzdegen órimdey týrik sarbazdarynyng tamaghyn oryp tastady. Búl tura qúrban ait kezindegi qan shygharatyn rәsimdi eske týsiredi. Osylardyng barlyghyn istegen arab últshyldary bolatyn. Al týrikter payghambardyng túqymy sanalatyn shәripterge әrqashan qúrmetpen qarady. Biylikke qúnyqqan olar bolsa aghylshyndardyng aqshasyna satylyp, bizge qarsy shyqty. Osynyng barlyghy «dindes bauyrlarymyz» arabtardyng qolymen jasaldy. Qazirgi arab әleminde týrikterge degen óshpendilik órship túr. Olar Izrailimen soghys kezinde týrikterding ózderine qol úshyn bermegenine ókpeli. Arabtar mektep jasynan bastap týrikterge degen óshpendilikpen ósude. Sonymen qoymay  últaraqtay Izrailige әli kelmegen 5-6 arab memleketi týrikterden Qatay provinsiyasyn tartyp aludy armandaydy. Irgeles Reseyden kommunisterding iydeologiyalyq imperializmi, al Mysyr jaqtan әrtýrli jamaghattardyng atyn jamylghan nurdjizm siyaqty arab imperializmi qauip tóndirip túr qazir bizge. Týrikshildik iydeyasy tónireginde oilasaq, bizge kommunizm men nurdjizmning arasynda eshqanday aiyrmashylyq joq. Ekeuide týrikterding san ghasyrlyq mәdeniyetin joiydy kókseydi. Osyny týsinbeytin qanshama qandas bauyrlarymyz atalghan iydeologiyalardy qúshaq jayyp qabyldap, olardyng qolshoqparyna ainaluda. Ótkende týrikterdi qyryp-joyyp jatqan kiprlik grekterge Mysyrdyng qaru berip kómekteskeni radiodan resmy týrde moyyndaldy. Osydan keyin Islam birligin ansap jýrgen óz aghayyndarymyzdyng túrpayy tirligine ishtey ókinesin. Últyng men Otanyndy satyp ketu degenimiz jauyna әskery qúpiyalardy ashyp beru ghana emes, Jaularynnyng tirligine tang qalu men kózsiz elikteu, olardyng maqsattaryna qol jetkizuine kómektesip,  óz dәstýrinnen jerip ketuing de Satqyndyqqa jatady.

Sondyqtan Islam birligi men bauyrlastyghy- taza adasu bolyp tabylady. Sebebi dinning algha qoyghan osy maqsaty qanshama ghasyr boyy iske asqan joq. Endi osynshama satqyndyq pen óshpendilikten keyin ol eshqashan oryndalmaytyny anyq. Islamnyng birligi emes, Tynyq múhitynan Altaygha deyingi aimaqty alyp jatqan Týrik birligining bolashaghy ghana bayandy bolaryna Men kәmil senemin..»

Kirispe jazyp, tәrjimalaghan Jolymbet Mәkishev

Abai.kz