Sәrsenbi, 30 Qarasha 2022
Birtuar 6112 6 pikir 27 Qyrkýiek, 2022 saghat 14:32

Últ qayratkerine deyin ósirgen ómir mektebi

Sherhan Múrtaza – 90 jyl!

Halyq jazushysy Sherhan Múrtaza ózining memuarlyq «Ay men Aysha» roman-dialogiyasynda Antuan de Sent-Ekzuperiydi «bir danyshpan» dep kórsetip, shygharmany bylay bastaghan: «− Sen qaydan keldin? – degende, bir danyshpan: − Men balalyqtyng elinen keldim, – degen eken. Eresekterde sol «balalyqtyng elinen» kelmegen eshkim joq...». Rasynda, Sherhan Múrtaza balalyq kezenin barynsha shynayy, barynsha әserli etip jazyp qaldyrdy. Ol «Ay men Aysha» shygharmasynda ótken ghasyrdyng qayghy-qasiretimen qosa sol kezendi basynan ótkergen jetim balanyn, jesir ananyng múnyn shygharmagha arqau etti. Ózi turaly, zamandastary turaly jaza otyryp, ózin shyndaghan balalyq әserlerin surettedi. Tughan jerdi sýndi, oghan degen mәngilik óshpes saghynyshty dәl osy shygharma arqyly ýiretti. Analyq danyshpandyq pen aghayyndyq meyirimnin, taghdyrdyng qatal soqpaghynyng baryn ýiretti. Elding bәri meyirimdi bola bermeytinin Tasbet pen Juanqúl obrazdary arqyly ashyq kórsetti.

Avtor Áulieatagha Tasbetten qashyp kelgen Baryshannyng auyldan jyraq eki aptalyq kezeninde tughan jerding maytopyraghyna deyin saghynghanyn, sol topyraqtyng jaraqatyna myng bir daua bolaryn jazady. Sol arqyly óz perzenti ýshin tughan jerding әr tasynyng ystytyghyn dәiektegen.

Búl shygharmany ózi aitqanday anasyna arnalghan ýlken eskertkish belgi dep bilemiz. Alayda әkeni ansau, әkenin, er azamattyn  otbasydaghy manyzy, әkeni qúrmetteu syndy ýlken tәrbiyelik negiz de osy shygharmada sipattalghan. Jetim men jesirdi kim-kóringen núqyp, shúqidy. Al otbasynyng arqasýier azamaty bolsa, ólim jalmaghan әkesining ornyn basar aghalary bolsa, ol - ýlken qorghan ekenin soghysqa attanghan Nametqúl, Orha aghalary turaly jazghanynan úghamyz. Dәl sonday әkege degen saghynyshty 1943 jyly Bauyrjan Momyshúlynyng auylgha kelip, bala Baryshannyng basynan sipap, ózine tartu sәtinen de angharamyz. Ákeni ansau – tughan jerdi, tughan eldi ansau.

Tәnirtauy - Sherhan Múrtazanyng mәngilik saghynyshyna ainaldy. Bala kezden tepki kórip, tughan jerdi ansaumen jýrdi. Biraq týbi óz mekenine oralyp, saghynyshynan quat ala bildi.

Sherhan Múrtazanyng balalyq shaghy turaly ózinen asyryp ne aitugha bolady dersiz. Alayda kez-kelgen iri túlgha – telegey teniz, júmbaghy ashylmaghan múhit tәrizdi. Onyng әlemi, kórgen bilgeni bir shygharmamen ghana shektelmeytini de anyq. Biraq óz júmbaghynyng kiltin Sherhan Múrtaza kýndelikterinde óz izdenushilerine arnap qaldyryp ta ketipti. Tek sony asha bilu, týsinu – әrkimning óz óresi dengeyinde eken.

Osydan eki-ýsh ay búryn Sherhan Múrtaza atyndaghy ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghy feysbuk әleumettik jelisinde Sherhan Múrtazanyng mektep tәmamdaghandaghy attestatyn jariyalaghan bolatyn. Oghan kóp toqtalyp, pikir bildirmedik. Alayda әlem jeli jariyalanghan qújatty ilip alyp ketip, «Sherhan Múrtaza qay pәnnen ýsh aldy» dep «hayp» quyp ketti. Basqa pәnnen alghan bestikterin elemey, jazghyz ýshke qadalu oryndy ma?!

Er adamnyng basynan ne ótpeydi dersiz. Ol da bir ótpeli kezenning belgisi. Sondyqtan da biz aiypty bolmas ýshin, sol ýshting sebebin Sherhan Múrtazanyng óz jazbalary boyynsha týsindirip ketudi jón dep taptyq.

«Ay men Aysha» romanyn oqyghan adam bolsa, Sherhan Múrtaza sol kezdegi oqudyng qiyn jaghdayyn da jazady. Oqudyng ne ekenin Jambyl qalasyndaghy internat-pansiongha 1947 jyly kelgende ghana shyn úqqanyn da býkpesiz jazghan. Ondaghy oqugha ornalasugha matematika pәnining múghalimi Habibattyng septigin romanda jeke bólim etip arnaydy. Búl shәkirtting ústazgha degen alghysynyng belgisi bolar.

Jazushynyng kýndelik jazbalaryn oqy otyryp, «Ay men Aysha» romanynyng qanqasy bolar jazbalar sonau student kezinde-aq jazylghanyn topshyladyq. Áriyne ol kezde josparlaghany shamaly. Ózi aitqanday, kórgen-bilgenin, alghan әserin kýndelikke jazyp qoy oryndy dep, mýmkindiginshe әserli oqighalaryn týrtip otyrghan.

Sonday jazbanyng birin shamamen 1952 jyly jazypty. Yaghny ol orys tilinde mektep bitirer songhy ýsh-tórt aiynyng oqighasyn bayandaydy. Dәpterdegi jazba bylay bastalghan: «1950 god. Vesna. Nastupilo napryajennoe dlya nas vremya. Posledniy god, poslednie mesyasy v rodnoy shkole. Predstoyalo bolishoe ispytanie – gosudarstvennye ekzameny. Ne vse my odinakovo otnosilisi k etomu predstoyashemu sobytii. Odny po prejnemu brodily po bazaru, gulyaly po vecheram y izredko poglyadyvaly v knigi. Pochemu ety ludy byly uvereny v tom, chto ony blagopoluchno okonchat shkolu kak y ostolinye?

Byly y drugiye, kotorye soznatelino, kropatlivo podgotovilisi k ekzamenam. Ya ne otlichalsya ot drugih nichem, esly vzyati v obshem...».

Ary qaray jazba iyesi ózining búzyqtyghyn aiyptaydy. Talay tóbelesterding bolghanyn jazady. Al olargha ne sebep? Sol kezendegi bala Sherhannyng basynan ótkerip jatqan jaghdaylardyng bәrin psihologiya túrghysynan zertteytin bolsaq, onyng týp astary aiqyn kórinetini sózsiz.

Bala kezden týrtki kórip ósken bozbala Sherhan ýshin júdyryq – qorghanysh әdisi. Ol ózin solay qorghady. Eshkimge týrtki bolmaugha, qorghansyzgha qorghan bolugha tyrysty. Anasy ýnemi ýiretip otybatyn namysshyl adal perzent bolugha úmtyldy. Biraq, balanyng aty – bala. Ol  emosiyagha jii beriledi. Ishki týisikpen әreket etedi. Ol jayyn romandaghy Baryshannyng anasyna zәbir kórsetken mas Tasbetke besaqa alyp shabuyldaghan túsynda, keyinirek Bektóbede jaghasyna jarmasqan búzyq sheshen balasymen tóbelesui sәtterinen anyq kóremiz. Sheshen balasymen tóbelesi bayandalghan tús shygharmada bylay qorytylghan: «Sheshen dese, mynau auyl ýrey. Maghan bəri tanghalysty. Qalay qoryqpadyng dep. Men Petikamen batyr bolyp tóbelesken joqpyn ghoy. Onyng sheshen ekenin de bilgen joqpyn. Oqystan ózi tiyisti. Amal joq, alystym».

1944 jyldyng kýzinde tughan jerden bezinip Aysha anasy ýsh balasymen Áulieatagha keledi. Múnda naghashylaryn jaghalap, aurushang әpkesi men jezdesining qolynda biraz túrdy. Naghashy әpkesi barynsha meyirin tókkenimen, kimning de bolsa óz ata-anasymen, bauyrlarymen birge ótkizgen kýnderindey bolmaydy. Al jezdesining tas qaranghyda Molotov kolhozyndaghy mektepke qarauyl etip, «úryny ústap ber» deui de balanyng minezin qayray týskeni anyq. Onda da әdildik izdep arpalysty, talay tóbelesting basyn qayyrdy. Jambyl qalasyndaghy internatqa oqugha kelgeninde de «RU»-ding oqushylarynyng әlimjitigine shydamady. Sodan da búzyq, tóbelesqúmar atandy. Búl kezender de óti-ketti. 1948 jyly bozbala Sherhan anasymen, bauyrlarymen tughan meken – Jualygha qaytady. Sol sәt ol ýshin onay soqpaghanyn esti adam úghady. Bir jaghy – tughan jer, tughan el, bir jaghy – qorlyghy men zorlyghy ótken meken.

Anasy elge qaytqanymen, Sherhan oquyn Jambylda jalghady. Sol kezendegi uayym, oi, bolashaghy ýshin ýrey men ýmit jas jetkinshekting sabaghyna da kesirin tiygizgeni anyq.

Kýndelik jazbasy ary qaray myna sózdermen jalghasady: «Men matematika, fizika, himiya, geometriya pәnderin óte nashar oqydym. Búlar negizgi pәnder ghoy. Al tarih pen geografiyany olargha qaraghanda tәuirirek bildim. Men maqtan tútatyn jalghyz nәrse – mening qazaq tili men әdebiyetti jaqsy oquym. Shygharmany әrdayym «óte jaqsy» degen baghagha jazdym. Búl pәnning oqytushylary da meni jaqsy kórdi. Orys tilinen nashar boldym. Biraq basqalardan jaman emes. Biz bәrimiz orys tilin nashar biletin edik...».

Jaratylystanu pәnderining oqytyluy o basta nashar bolghanyn Sherhan Múrtaza romanynda da jazyp ótken. «Habibat pen Hasan» bóliminde oghan mynaday týsindirme beripti: «Kuəligim qolymda, endi ne qam bar? Internat – pansiongha meni almaghanda kimdi alady? Baghalaryng kilen, «4» pen «5». Tek matematika degeni býldirip túr. Osy sabaq o bastan onalmaghan. Mynbúlaqtyng mektebinde Isa múghalim auyryp qalghan son, sonyng aldynda ghana osy mektepting jetinshi klasyn bitirgen bir shombalday qara qyz esepten sabaq bergen. Ondyrmady ghoy. Ózi jóndi bilmese, ózgege ne ýirete alady? Esepting uyzyna jarytpady, uyz ornyna kókshalap berdi sol qyz. Qyrsyzdyq sodan bastaldy. Əri dese, Tasbet brigadir sol qyzdy múghalim sanatyna qospady ma, nemene, dəl sonyng sabaghynda bizdi júmysqa aidap ketedi. Ol ýshin zang jazylmaghan». Múnday jaghdayda bestik alu túrmaq, sabaq oqudyng ózi múng bolghanyn angharamyz. Al qazirgidey jyly jay, býtin kiyim syndy qarapayym jaghdaydyng soghys kezinde oqyghan balalarda tipten bolmaghanyn eskersek, Sherhan alghan ýshting bizding baghammen beske tatitynyn keyingi úrpaq úghar ma eken?!

Alayda dәl osy mektep tәmamdar tústa bala Sherhan oqugha erekshe den qoyady. Oghan matematika pәnining múghalimi últy qarashay Adjiyeva Habibat Aubakirovnanyng tikeley yqpaly bar. Ol kýndeliginde sol sәtti bylay jazypty: «Birde meni kóshede matematika pәnining múghalimi ústap alyp: «Ey, Kurygay (zalym) bala, nege sen matematikadan ýlgeriming nashar? Sening odan da jaqsy oqugha qabileting jetedi. Sen әdebiyet, til, tarih jәne t.b. pәnderdi jaqsy oqisyn. Sening oqudy altyn medalimen de bitiruge mýmkindiging bar. Búl neni bildiretinin týsinesing be? Qanday maqsatsyz adamsyn?! Sende ózine degen qúrmet bar ma, keudende ot bar ma? Osydan keyin namysyng oyanbaydy ma? Oilan! Uaqyt az qaldy!», - dep oqushy Sherhannyng namysyn qayray týsedi. Búl jaghday bala Sherhannyng sanasyn selt etkizdi. Sol dәpterde student Sherhan algebra pәnining jurnaly saqtalsa, synyptastarym men mening baghalarym jobaly týrde osynday boluy kerek dep jurnal kestesin de syzypty. Ózimen birge oqyghan  17 balanyng aty-jónin, baghalaryn tizbektey jazyp shyqqan. Odan angharatynymyz, shamaly uaqyt ishinde Sherhan Múrtazanyng algebra pәninen ýlgerimi kileng bestik bagha dәrejesine ósken. Tipti, onyng ozat ýlgerimi ýshin altyn medali alatyn oqushylarmen qatar oblystyq gazet betinde shaghyn maqala da jaryq kóripti. Asanbay Asqarovtyng Mәskeuge oqugha bergen joldamasyna Sheraghanyng iligu sebebi de osy bolsa kerek.

Oqu jyly tәmamdalyp, mektep bitirushiler emtihandaryn tapsyrady. Solardyng qatarynda Jambyl qalasyndaghy №5 Jambyl mektep-internatynyng 10 «A» synyp oqushysy Sherhan Múrtaza da emtihandary ýzdik tapsyryp, bolashaqqa nyq qadamdar jasaydy. Az uaqyt ishinde jiger-qayratyn jinap, ózin-ózi qayrap, bilimin jetildiru – ózine berik adamnyng ghana qolynan kelse kerek. Al bos bolbyr bireu bolsa she? Onday adamnan túlgha shyghuy da ekitalay.

Sonymen, mektep bitirerdegi «altyn belgige» alty ýmitker anyqtalghan. Olar: Danaev, Narchaev, Esimov, Núrmanov, Túrysov, Múrtazaev. Biraq bәri onay shyqpady.

Mektep bitirushilerine kәmelettik attestatyn tapsyrugha arnalghan saltanatty jiynda mektep diyrektory Múqanov oqushylaryn qúttyqtay sóz sóileydi. Óz sózinde oquda ozat bolghan oqushylardy jekeley atap ótip, «altyn medalidi» - Esimov, al «kýmis medalidi» Danaev pen Túrysov iyelengenin habarlaydy. Synyptastary «Múrtazaev she?» dep shulay týsipti. Ony mektep diyrektory 8-9-synyptardaghy ýlgerimining tómen boluymen týsindirgen. Alayda ýlgerimining songhy kezde jaqsy bolghanyn, emtihandaghy «óte jaqsy» degen baghalary eskerilip, «erekshe attestatqa» úsynghanyn da habarlaydy. Biraq búl sәtte namysshyl Sherhan ýshin bәribir edi. Sebebi gazet betterinde ony «altyn medaligha» ýmitker dep habarlap, shamasy búl aqpar anasy Ayshagha da jetken. Ol jayyn 2002 jyly «Jas Alash» gazetine bergen «Shamang kelse, shyndyqty ait» súhbatynda Kósemәli Sәttibayúlyna aitady.

Sonymen aldynghy jyldardyng nashar ýlgerimi ókpekti yzgharly jel bolyp mektep bitirushi Sherhannyng kóniline kólenke týsirdi. «Altyn belgi» de, «erekshe attestat» ta joq. Orta mektepti tәmamdaghany turaly kók qaghaz attestatyn alyp, Jualysyna qaytty. Búdan ol kýiremedi. Kerisinshe, ózin taghy da qayray týsti. Fridrih Nisshe sózimen aitqanda «Meni óltirmeytin barlyq nәrse meni kýsheytedi» dep, namysqa tyrysyp, Mәskeuge oqugha attanady.

Múnda da oquyn barynsha terendetti. Býginde biz bile bermeytin әlem әdebiyeti ókilderining shygharmalaryn oqyp, taldady. Orys tilindegi olqylyqtaryn Mәskeude jýrip toltyrdy. Ústazy Habibatpen hat almasa jýrip, ózining orys tilinen ýlgerimining jaqsarghanyn maqtanyshpen habarlady. Al ústazy óz kezeginde shәkirtining jetken jetistikterine shyn jýrekten quanyp, onyng últynyng adal perzenti bolaryna ýlken senimi men ýmitin artty.

Býginde biz biletin Halyq jazushysy, Memleket jәne qogham qayratkeri, últ ruhaniyatynyng abyzyna ainalghan dara túlgha Sherhan Múrtaza analarynyn, qoghamynyng artqan ýmitin adaldyqpen aqtady dep anyq aita alamyz. Onyng ómir tarihyndaghy qanday bolmasyn qiyndyqtar, kemshilikter túlghanyng óz enbegimen, qajyr-qayratymen týzelip, tipti onyng jetistigine de ainalghanyn orasan  enbekteri arqyly keyingi úrpaq, biz, kórdik.

Sherhan Múrtazany «Bir kem dýniye» shygharmasy ýshin Nesipbek Dәuitaev «filosof» dep ataghanynda, «Men filosof halyqtyng úlymyn» deuining ózi ýlken kisilik. Halyqtan biyik emestigin kórsetip, onyng úlylaryn qadir tútuy da adamgershilikting zor ýlgisi. Sondyqtan da, Sherhan Múrtazanyng ómiri men shygharmashylyghy – әr qazaqtyn, odan әri adamzattyng boyyna quat berer motivasiya qúralynyng ozyq ýlgisi dep bilemiz.

Nazym Qojamarova,

Sherhan Múrtaza atyndaghy ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghynyng bólim mengerushisi

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1538
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1634
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1812