Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
46 - sóz 2018 12 pikir 29 Qyrkýiek, 2022 saghat 01:17

AQSh Reseyge: “Artyn apat qylamyz”

Putinning "yadrolyq qaru qoldanamyn, әne bastym, mine basqaly otyrmyn" degen qoqan loqqysynan әbden zәrezap bolghan Vashington ótkende Kremlge jauap jazyp jiberipti.
"Sen yadrolyq qaru qoldansan, biz oghan jauap retinde sendegi anany jarty saghatta ya mynany bir kýnde fysht qylamyz, jaqsylyqpen qoya qoysayshy kóke" depti.

"Artyn apat qylamyz" dedi kenesshi Dj Sallivan, odan song Blinken shyghyp "jo joq, super apat qylamyz" dep naqtylapty.

Qalay dese de Djozef Bayden negizi myqty sayasatker. Ony jaltaq dep aitugha kelmes. Onyng qolynda 300 millionnan astam halyqtyng taghdyry túr, yaghny amerikandyqtardyn.
Shyghys Europadaghy bir el ýshin (Ukraina) ol óz halqynyng taghdyryn tarazy basyna teng sala ala ma. Áriyne joq.
Meninshe kópti kórgen qart sony alang qylady. Búl janjaldan shegetin ziyanyn da bilip otyr.
Biraq Ukrainany da tastamady.
Artyna qaraylay qaraylay onyng tәuekeline de bel baylady.
Baydenning saylaushylary bar. Onyng saylaushylary búnyng syrttaghy әreketin týsinbeui mýmkin.
Nelikten aidaladaghy shyghys Europadaghy (Ukraina) el ýshin onyng halqy yadrolyq zymyrandardyng astynda qalyp opat boluy kerek degendey...

Ol solay endi, is jýzinde biraz amerikandyqtar ýshin Ukraina — aidaladaghy el. Negizi Amerikadaghy saylaushylardyng jartysy ghana Baydendiki. Elektoratttyng jartysy dәstýrli týrde respublikandyqtarda bolady.
Saylaugha týsetin Bayden, reputasiya sonyki, sosyn AQSh ta kez kelgen sayasatker әr qadamyn andap basady degendey... Al Bayden qyryq jyl stajy bar sýrlengen sayasatker, sýiegi saq adam.
Sodan ony jaltaq dep aitugha kelmes..

Bú jerde AQSh meml hatshysy — Entony Blinkendi qorghanys ministri Lloyd Ostindi erekshe aita ketse bolady. Jalpy ekeuine yrzamyn men.

Býgingi kýnning eki qyrghiy - osy ekeui. Olardy negizi "qyrghi" deydi nemese búl ataudyng sәl auytqyghan tәrjimesimen YaSTREB desek bolady.
AQSh ta syrtqy sayasatta batyl sayasat jýrgizetin myqtylardy sonau zamannan beri "yastreb" deydi. Shyn mәninde syrttaghy Aq ýy dúshpandaryna óte qatal, tәuekelshil bezbýirek adamdar búlar. Búlardyng búnday bezbýirektiginen amerikandyqtardyng ózderi de qorqady. Stavkany kóterip tastap kýl bolmasang býl bol dep otyra beredi.
Qazir de putinmen qatty eregisip otyr. "Sende de bar yadro mende de bar" dep oqshantayyn sartyldatyp otyr.
Bir jaghynan ony da týsinuge tyrysamyn, putinmen basqa әngime jýrmeydi.

Búlardyng әr mәlimdemelerin qalt jibermey qadaghalap otyramyn.
Is jýzinde Ukrainany qazir jetektep sýirep kele jatqan Vashingtondaghy eki basty túlgha — osy ekeui. Bayden "al tartyndar" dep búl ekeuine bojysyn ústatty.
Odan song Ostin men Blinken alghy shepke oiqastap shyghyp jarqyldauda.
Áuel bastan búl Reseymen bop jatqan taytalasqa bilegin sybana kiristi.
AQSh — superderjava. Baydenning komandasy búl kýreste sonyng barlyq tetikterin iske qosty. Vashingtonnyng әskeri, ekonomikalyq, ghylymi, qarjy, mәdeni, sayasy mashinasy ot aldy.

Ukrainanyng auyzyna bәrin shaynap berip jantaysa demep otyr. Tóbesindegi sputniygine qarap qúndy mәlimetterine sheyin berip otyr.
Ramshtayn men Lend Liz — Ostinning moyynynda.
Qalghany osy Blinkende. Eki jarty bir býtin bop búlar qazirgi Ukrainany — Ukraina qylyp otyr.

Bayaghyda AQSh — Sovet qyrghiqabaq soghysy túsynda Vashingtondaghy basty keyipkerlerding biri ataqty Zbignev Bzejinskiy bolatyn.
Jaryqtyq Bzejinskiy AQSh taghy yastrebterding tóresi edi. Óte aqyldy, intellektual, kemenger kisilerding biri tin. Biraz uaqyt AQSh tyng syrtqy sayasatyn ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústady búl polyak.
Shyny kerek, Sovetting molasyn óz qolymen qalap, kórin qazghan adamdardyng biri osy Bzejinskiy edi.
Jatpay túrmay qay jerden sovet ókimetine soqqy jasasam dep onyng osal jerlerin izdeu de onyng basty qyzmeti bolatyn.
Koreya, Aughanstan, shyghys Europa, Arap aimaghy... Bәrinde Bzejinskiyding qoly kórinip túratyn.
Kommunister odan әbden zәrezap bop Bzejinskiyding atyn estigende zәreleri zәr týbine ketushi edi ol kezde.
Qazirgi Blinkenning keybir әreketin kórgende, "Vashingtonda Zbignev Bzejinskiyding layyqty izbasary qalghan eken au" dep sýisinip ketemin.

Qysqasy, "yastrebter" ólmepti, bar eken. Tarih sahnasynda arpalysyp jatyr.

Oljas Ábil

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 307
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 223
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 316