TMD-nyng shanyraghy shayqalyp edi, onyng qanatynyn astynan týlegen Újymdyq qauipsizdik sharty úyymynyn da qabyrghasy syr berdi. Úyymnyn 31 shilde - 1 tamyz aralyghyndaghy Ystyqkóldegi beyresmy sammiytinde qordalanghan mәseleler sózbúidagha salynghanday boldy. Újym ortasyndaghy qayshylasqan ústanymdar ózgermedi, is mandymady. ÚQShÚ-gha mýshe elder úyymnyn NATO sekildi tym әskeriylenuin, yaghny reseylik yqpaldyng shekten shyghuyn qoldamady. Ázirge «teng atanyng úlynday» sóilesetin ahual ornamayynsha, újymdyq kelisimderge qol jetkizu qiyn bolyp túrghan synay bayqalady.

Újymnyn úyytqysy ne?

TMD-nyng shanyraghy shayqalyp edi, onyng qanatynyn astynan týlegen Újymdyq qauipsizdik sharty úyymynyn da qabyrghasy syr berdi. Úyymnyn 31 shilde - 1 tamyz aralyghyndaghy Ystyqkóldegi beyresmy sammiytinde qordalanghan mәseleler sózbúidagha salynghanday boldy. Újym ortasyndaghy qayshylasqan ústanymdar ózgermedi, is mandymady. ÚQShÚ-gha mýshe elder úyymnyn NATO sekildi tym әskeriylenuin, yaghny reseylik yqpaldyng shekten shyghuyn qoldamady. Ázirge «teng atanyng úlynday» sóilesetin ahual ornamayynsha, újymdyq kelisimderge qol jetkizu qiyn bolyp túrghan synay bayqalady.

Újymnyn úyytqysy ne?

Újymdy úiytyp otyrghan birden-bir faktor - syrtqy yqtimal lankestik qauip-qaterlerden qorghanys, újymdyq qauipsizdikti qamtamasyz etu qamy. Qyrghyz elinde bas qosqan memleket basshylary ÚQShÚ-nyng Ystyqkól sammiytinde Bakiyevti Qyrghyzstan preziydenttigine saylanghanymen qúttyqtady. Sammit barysynda memleket basshylary ÚQShÚ bas hatshysy Nikolay Bordujanyng ÚQShÚ-gha mýshe-memleketterding ýilesimdi aqparattyq sayasatyn qalyptastyru turaly bayandamasyn tyndap, jaqynda qúrylghan Újymdyq jedel әreket etu kýshterining júmysyn talqygha saldy. Ystyqkól jaghalauynda ÚQShÚ-gha mýshe-memleketter jastarynyng «Songz» patriottyq jәne әskeriy-sporttyq birlestikterining jyl sayyn halyqaralyq jiynyn ótkizip túratyn ÚQShÚ-gha mýshe-memleketterding sporttyq-sauyqtyru bazasyn salu mýmkindigin qarastyrdy. Sonymen qatar ghalamdyq ekonomikalyq daghdarys saldaryn enseru ýshin kýsh-jigerdi ýilestiru, Aughanstandaghy ahual turaly tabysty pikir almasyldy. Úiymgha mýshe elder beyresmy sammit qorytyndysy boyynsha Reseyde aqparattyq qauipsizdik salasy boyynsha aqparattyq tehnologiyalar ortalyghyn qúru jóninde sheshimge keldi. Búqaralyq aqparat qúraldary ýshin jabyq jaghdayda ótkizilgen sammit úzaqqa sozylmay, Bakiyevting mereytoyymen jalghasty.

ÚQShÚ sammiytimen qabattasa ótken Bakiyevting 60 jyldyq mereytoyynan keyin ÚQShÚ-gha mýshe elder basshylary qyrghyz preziydentin úlyqtau rәsimine qaramay, elderine qaytyp ketti. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Bishkekte tek qana Qazaqstannyng atynan qúrmetti qonaq bolghan joq. Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng (ÚQShÚ) memleket basshylary - Armeniya, Belarusi, Qyrghyzstan, Resey, Tәjikstan men Ózbekstan preziydentteri ony úlyqtau rәsimine bәrining atynan ókil retinde qatysudy súrady. Janadan saylanghan qyrghyz preziydentin úlyqtau rәsimi ýkimet ýiinde ótti. Qyzmetke kirisu saltanatynda Q.Bakiyevke Preziydent kuәligi, keudebelgi men shtandart tabys etildi. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev saltanatty rәsim barysynda sóilegen qúttyqtau sózinde: «23 shildede qyrghyz halqy óz erkin bildirip jәne memleketti basqarudy Qúrmanbek Bakiyevke senip tapsyrdy», - dep atap ótti. «Biz - kiyiz tuyrlyqty, aghash uyqty tuysqan halyqpyz. Alataudyng qos bókterin jaylaghan aghayyndy elmiz. Ejelden qoyymyz qoralas, auylymyz aralas qonghan. Sondyqtan Qataghanmen aitysqan Sýiinbay: «Qazaq, qyrghyz bir tughan», - dep jyrlasa, Moldo Qylych: «Qyily sózdý chygharma, qyrghyz, qazaq - alashtan», - dep jazghan... Bizding qyrghyz eline degen yqylasymyz - Shoqan men Múhtardyng Manasqa degen peyilindey. Bizding dostyghymyz - Jambyl men Toqtoghúldyng dostyghynday. Sondyqtan biz qyrghyz bauyrlardyng quanyshyna sýiinemiz, qayghysyna kýiinemiz. Ataqty Noghaybay by «qazaq oljaly bolsa, qyrghyzgha baylaydy, qyrghyz oljaly bolsa, qazaqqa baylaydy» degen eken. Sauda-ekonomikalyq baylanystarymyz jyldan-jylgha úlghaya týsude. Qazaqstan - qazirgi uaqytta qyrghyz elining iri investory. Men tatu kórshilik pen strategiyalyq әriptestikke negizdelgen eki el arasyndaghy qarym-qatynas búdan bylay nyghaya týsedi dep kәmil senim bildiremin», - degen Elbasy 2005 jyly da preziydent Qúrmanbek Bakiyevti úlyqtau rәsimine qatysqanyn aityp ótti.

Úyym ishindegi újymdyq alauyzdyq

Bar bәle ÚQShÚ ishinen Újymdyq jedel әreket etu kýshterin qúrudan bastaldy. Ózbekstan men Belarusi eli Ystyqkól sammiytinde de Újymdyq jedel әreket etu kýshterin qoldamay tastady. Búdan jarty jyl búryn Resey preziydenti Dmitriy Medvedevting «ÚQShÚ NATO-dan kem bolmauy tiyis» degen atyshuly mәlimdemesi men úiymdy naghyz әskery úiymgha ainaldyru talpynysy keri әser etpey qoymady. Sammitke úlyn ertip kelgen Belarusi preziydenti Aleksandr Lukashenko Mevedevting kómekshisi Sergey Prihodikonyng «Újymdyq jedel әreket etu kýshterin qúrugha uaghdalasady» degen ýmitin jerge kómdi. Sarapshylar «belorustyng aq sýtin» ishpegeni ýshin orysqa ókpelegen Lukashenkonyng Ystyqkól saparynan janalyq kýtken-di. Alayda Ystyqkólding tamasha tabighaty da Batikany rayynan qaytarugha kómektespedi. Batikanyng kókiregin «orystyng qyrghyzgha 2 milliard dollar bere salghan myrzalyghy belorusqa kelgende 500 million dollar kómek qolyn sozugha nege sarandyq tanyta qaldy» degen qyzghanyshtyng iyti ýrip túrghan shyghar. ÚQShÚ tóraghalyghy kezegimen Armeniyadan Belarusi eline ótui kerek edi. Alayda Batikanyng kejegesi keri tartqan son, úiymnyng tehnikalyq tóraghalyghy Mәskeuding enshisinde qaldy. Esesine Qyrghyzstan men Resey әskery odaq qúrugha alghyshart jasady. Atap aitqanda, Cholpon-atada Medvedev pen Bakiyev «Qyrghyz Respublikasynyng territoriyasyndaghy reseylik әskery kontingentti tolyqtyru jәne reseylik әskery qúrylymdardy ornalastyrudyng ekijaqty kelisimdi-qúqyqtyq bazasyn odan әri damytu jәne jetildiru turaly» memorandumgha qol qoydy. Búl boyynsha, batalion dengeyindegi әskery qúrylym jәne qyrghyz-reseylik әskery qyzmetshilerdi dayarlaytyn oqu ortalyghyn qúru maqúldandy. 2009 jyldyng 1 qarashasyna deyin qyrghyz elindegi birikken reseylik әskery bazanyng (Kanttaghy әue bazasyn qosa alghanda) mәrtebesi jayyndaghy kelisimshart zerttelmek. Búl kelisimning negizinde qyrghyz elindegi býkilreseylik әskery qúrylymdardyng jeke qúramy jәne әskeriylerding otbasy mýsheleri Bishkektegi Resey elshiligining әkimshilik-tehnikalyq qúramymen tenestiriletin bolady. Sóitip, reseylik әskery kýshter qyrghyz sarbazdarymen tize qosyp, Manas batyr elin qorghap jarylqamaqshy. Memorandumda kórsetilgendey, 49 jylgha deyin jasalyp otyrghan kelisim 25 jyl sayyn avtomatty týrde janartylyp otyrady. Resey syrtqy ister ministri Sergey Lavrov qyrghyz-orys oqu ortalyghyn ÚQShÚ-gha mýshe ózge elderding de paydalanuyna bolatynyn, múny újymdyq jedel әreket etu kýshterining bóligi retinde qaraugha bolatynyn jasyryp qalmady.

Oy-tújyrym
Orysqa kýni týserdey, qyrghyzdyn alaqanday jerin jaudan qorghar aibarly úlany tumap pa, ata jolyn qumap pa? Azamattyq soghys bitken son, Tәjikstan orys әskerin quyp jatyr, orys tilin tyidy. Reseyding endigi iylemegi qyrghyz aghayyn ba? Aylasy qyryq qatparly derjavalargha tym jaqyndau opa bermeytini tarihtan mәlim-dýr.

"Alash ainasy" gazeti, 4.08.2009