Reseyding imperlik biyligi óz elinde mobilizasiya jariyalaghany sol-aq eken, shabadanyn sýirep, shekera attap, shetke aghylghan orystyng qarasy kóbeydi. Sonyng ishinde Reseymen tóteley shekaralasatyn biz sekildi memleketterge jәne orys biyligimen odaqtas elderge qaraqan bastyng qamymen, tym-tyraqay qashqandardyng sany eselep artty.

Qazaqstannyng qúzyrly organdary bir aptanyng ishinde (21 qyrkýiekten beri) Qazaqstangha qashyp kelgen bosqyn orystyng sany 98 mynnan asty deydi. Ekiaradaghy shekara jabylmaydy. Ony Preziydent te, Ýkimet basshysy da, Parlamentting spiykerleri de aitty. Biylik: «Kelgen orysty quyp shygha almaymyz. Biraq, olargha eshqanday artyqshylyqtar jasalmaydy. Resey súrau salsa, ústap beruge әzirmiz», - dedi. Resey men Qazaqstan arasynda memleketaralyq kelisimder bar. EAEO deytin paydasynan ziyany basym odaq bar. Anau bar, mynau bar... Sol sebepti shekara jabylmaydy. Týsinikti.

Qazaqstangha qaray aghylghan búl jónkilis býgin-erteng sap tyiyla qoiy da ekitalay. Resmy jýz myngha juyq adam keldi dese, beyresmy statistika búdan birneshe ese artyq ekeni aitpasa da týsinikti. Búl – ekinshi retki kósh. Qashqyn orystyng alghashqy legi Resey biyligi Ukrainagha soghys ashqan 24 aqpanda bastalghan.

Endeshe, biz Ýkimetting qúlaghyna estirtip aituymyz kerek birneshe tezisti tizbelep shyqtyq:

1. Arnayy lagerler qúru kerek!

Búl kelgender qazir Qazaqstannyng shet jatqan auyldaryna attap baspaytyny anyq. Ýiilip-tógilgen ýlken kósh Almaty, Astana sekildi megapolister men Soltýstik oblystardyng qalalaryna qaray aghylyp jatyr. Ásirese, Almaty men Astanany betke alyp kelgender kóp. Olardyng búl kelisi әu degende pәter baghasyn aspandatyp jiberdi. Pәter jaldap, tirshilik etip jatqan qanshama qazaq hәm qazaqstandyq bir kýnning ishinde dalada qaldy. Oryndaryn orystar basty. Olar qazir búrysh-búryshta jýr. Kimning qayda túraqtaghany belgisiz.

Bizden úsynys: Búlardyng resmy statusy – eriksiz migranttar. Putin mobilizasiyasynan qashyp kelgenderdi osylay atasaq dúrys shyghar. Endeshe Qazaqstan biyligi búl qashqyndardy jan-jaqqa shashyratpay, arnayy lager qúryluy kerek. Qashqyndar lagerleri, stadiondar men qonaq ýilerden arnayy oryndar әzirlenip, bas saughalap, qashyp kelgen Reseylikter sol arnayy oryndargha ornalastyryluy kerek. Búl birinshi kezekte, shetten kelgen shýregeylerdi baqylauda ústaudyng eng ontayly joly! Eriksiz migranttar izolyasiyada boluy kerek!

2. Qúzyrly organdar baqylauynda boluy kerek!

Búlar ózge memleketting reziydentteri. Yaghni, shetel azamattary. Sondyqtan, búlar jergilikti polisiyanyng qatang baqylauynda boluy manyzdy. Reseyden qashyp kelgen әrbir azamattyng jeke basyna qatysty minezdeme berilmegendikten, olardyng kim ekeni, búryn nemen ainalysqany, psihikalyq jaghdayy men sayasy kózqarastary jayly eshkim eshqanday aqparatty bilmeydi.

Bizding úsynys: Reseyden kelgenderdi balabaqsha, mektep, jogharghy bilim oshaqtaryna mýlde jolatpau kerek! Olardyng arasynda pedofilder men psihikalyq auytqushylyqtary bar adamdar bolmasyna kim kepil?!

3. Qylmyskerlerdi anyqtau kerek!

Qazaqstan biyligi: «Eger Resey taraby bizge jekelegen adamnyng qylmysyn kórsetip, resmy súrau salsa, biz ol adamdy dereu qaytaryp beremiz», - dedi. Resey Konstitusiyasy men zandaryna songhy engizilgen ózgerister boyynsha, mobilizasiyadan qashyp kelgen erkek kindiktining barlyghy derlik – Reseyde qylmysker sanalady. Óitkeni, Resey QK boyynsha - «Mobilizasiyadan qashu – qylmystyq jauapkershilik jýkteydi jәne 10 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyru jazasy kózdelgen».

Búl bir deniz. Búdan bólek, Reseyden kelgenderding arasynda ózge de qylmys týrin jasap, jazadan qashyp kelgender de boluy bek mýmkin. Jәne búryn sottalghan azamattar boluy mýmkin.

Bizding úsynys: Múnday adamdar Qazaqstan qoghamy ýshin qauipti. Sondyqtan, QR Qúzyrly organdary ministr Musin (Baghdat) qúsap qashqyndargha qúraq úshyp, qúshaq jayardan búryn qylmyskerlerdi anyqtauy jәne olardy Reseyge deportasiyalau isin qolgha aluy kerek!

4. Aqparattyq qauipsizdikti qatang baqylau kerek!

«Molchanie – znak soglasiya», - degen orystyng óz sózi. Búl azamattar mobilizasiya jariyalanghangha deyin (21 qyrkýiekke) Reseyding impershil biyligining Tәuelsiz Ukrainagha qarsy soghysyn ýnsiz qoldap kelgender. Soghys jalyny ózderin sharpyp, óz biyligi mәjbýrlep soghysqa aidap salghan sәt tughanda, qara bastaryn kýittep, shetke aghylghandar.

Búl kelgen kóshting ishinde әrtýrli әleumettik jeliler arqyly el ishindegi túraqtylyqty búzudy kózdeytin mәlimdemeler jasaluy mýmkin. Onday arandatushylyq aqparattardyng aldy jaryqqa shyghyp ta jatyr. Týrli shovinistik sipattaghy sózder – erteng el ishinde últaralyq kiykiljinderding basty sebepshili bolary anyq.

Bizding úsynys: Sol sebepti de, aqparattyq qauipsizdik qatang baqylauda boluy kerek. Áleumettik jelilerdi (Facebook, Tik-Tok, Telegram, Instagram, VKontakte t.b.) kontent-analiz jasau, jelilerge monitoring jýrgizu, qúqyq búzushylardy hәm el ishine iritki salushylardy әshkerelep, olardy elden shygharu óte-móte manyzdy sharua! Búl sanatqa Qazaqstannyng óz ishindegi elbúzarlardy da qosa qarastyru kerek. Qazaqstannyng Reseyge qosyluyn jatsa-túrsa armandap jýrgen seperatister Qazaqstannyng óz ishinde de jeterlik. Reseyden aghylghan búl kósh әueli sol seperatisterge jel berip, býlik sóz aitpasyna kepil joq.

5. Sanitarlyq tekseruden ótkizu kerek!

Kýlli әlemge jayylghan indetting qaupi әli tolyq seyilgen joq. Koronadaghdarysty Qazaqstan biyligi qalay ensergenin bilemiz. Reseyde qazir epiydemiologiyalyq ahual mәz emes. Indet órship túr. «Vektor» virusologiya instituty men «Gamaley» instituty mamandarynyng aituynsha, Reseyde qazir «Omikron» shtamymen auyryp jatqandar sany artuda. Jәne Resey әli indetting órshu sheginen ótken joq. Búghan qosa, Reseyde anyqtalghan «maymyl shesheginin» әlegi taghy bar.

Bizding úsynys: Reseyden aghylghan kóshpen Qazaqstanstangha indetting de ilesip kelu qaupi eselep artty. Jalpy kononavirus qana emes, búl kelgenderding ózge de júqpaly indetterden qúlan taza ekeni tekserililui kerek! Búl kelgenderding arasynda virus júqtyrghandar, týrli psihikalyq aurulargha shaldyqqandar men tuberkulez, SPID sekildi indetke shaldyqqandar bar boluy mýmkin!

6. Zandyq kenester berilui kerek!

Qazir shekarada túrghan ýlken kóshke jergilikti eriktilerding as-auqat tasyp, әlektenip jatqany belgili. Tek shekara manynda ghana emes, Qazaqstangha ótip kelgenderge halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda (HQKO) konsulitasiyalyq kenes berip jýrgender kóp. Olardyng basynda QR Sifrlyq damu, innovasiyalar jәne aerogharysh ónerkәsibi ministri Baghdat Musinning ózi túr. Dap-darday ministrimiz HQKO-na baryp, qashyp-pysyp kelgenderge qalay JSN jasatugha bolatynyn ózi kórsetip jýr.

Bizding úsynys: Búl kelgenderge әueli eriktiler men ministr Musin emes, zangerler kenes berui kerek! Zangerler olargha QR Konstitusiyasy men Zandaryn jaqsylap týsindirui kerek! Búl kelgender jópeldemede QR Konstitusiyasyn jattap kelgender emes. Sondyqtan, erteng búl kelgen orystar QR Konstitusiyasy men Zandaryn, zannamalaryn búzatyny (bilip-bilmey) aidan anyq! Ony boldyrmau ýshin – sol shekara beketterinde zangerlik kenester berilip, olardyng sayasy kózqarastary súraluy kerek!

7. Qazaqtyng salt-dәstýr, mәdeniyet, mentaliyteti týsindirilui kerek!

Tarih degen birde olay, birde búlay... Kýni keshege deyin (Resey biyligi soghys ashqangha deyin) әsirese Ortalyq Aziya elderining enbek migranttary men qarapayym halqyna kekireye qarap, shovinistik tanytyp, olardyng kedir-býdir orysshasyna kýle sóilegender, endi solardan baryp pana súrauda.

Bizding úsynys: Búl kelgen eriksiz migranttargha Qazaqstannyng túrmys-salty, ómir sýru mentaliyteti, Qazaqstandaghy memleket qúraushy tituldy últ – qazaqtyng salt-dәstýr, әdet-ghúrpy, diny ústanymdary, tili men mәdeniyeti jaqsylap týsindirilui kerek. Ony bilmestik – erteng últaralyq kiykiljinderding tútanuyna sebepshi bolmauy kerek! Sondyqtan, shekara syzyghyn attamastan búryn, olargha aghartushylyq júmystary jýrgizilui kerek!

8. Orystyng saban aqshasyna tyiym salynuy kerek!

Reseyden aghylghan kósh Qazaqstan ekonomikasyna auyr soqqy. Qashqyndar aghyny Qazaqstannyng ishki naryghyndaghy pәter baghalary men tútynushylyq tauarlar baghasyn qymbattanyp qana qoymay, tengeni de әlsiretip jatyr. Qazaqstangha Reseyliktermen birge rubli de qaptady.

Reseyding Ukrainagha qarsy agressiyasynan keyin rublige de sanksiya salynghan. Al Qazaqstandaghy kommersiyalyq bankterde qolma-qol Reseylik rubli tolyp qalghan. Naqty sany belgisiz. Sarapshylardyng pikirinshe 25-30 milliardtyng shamasynda.

Bizdegi úsynys: Qazaqstan ýkimeti Reseylik rublige shekteu qoyy kerek.

9. Reseylikterge Qazaqstan arqyly sanksiyany ainalyp ótuge jol bermeu kerek!

Resey sanksiyadaghy memleket. Resey azamattarynyng Qazaqstangha aghyluynyng bir sebebi – sanksiyalyq shekteulerdi ainalyp ótu. Qazir Reseyden kelgenderding Qazaqstanda JSN jasatuy – dәl osy AQSh pen Batys sanksiyalaryn ainalyp ótip, bank kartalaryn ashyp, sol arqyly tólem jasau, shottaghy qarajattaryn basqaru. Qazaqstannan dollar satyp alu.

Bizding úsynys: Búl óz kezeginde Reseyge salynghan sanksiyalardy ainalyp ótu. AQSh pen Batys osyghan deyin Qazaqstangha qatang eskertu jasady. Preziydent Ákimshiligi de arnayy mәlimdeme jasap: «Qazaqstan Reseyge salynghan sanksiyalardy búzbaydy», - dep aqtalghan edi. Endeshe, búl prosess te qatang baqylauda boluy kerek. Reseylikterge JSN jasatu – sanksiyalardy óreskel búzu. Eriksiz migranttargha dollar satu – erteng ekonomikalyq qiyndyqtar tudyratyny anyq.

10. Qazaq tili men Qazaqstan tarihyn ýiretu kurstary ashyluy kerek!

Reseylikter Qazaqstangha Qazaqstannyng memlekettik tili – qazaq tili men Qazaqstan tarihyn bilip kelmeytini týsinikti. Ol týgili ózimizding orys etnosynyng ókilderi qazaq tilin ýirenuge qúlyqsyz bop otyrghanda, búlardan qazaq tili men tarihyna asqan qúrmet kýtuding ózi bekershilik.

Resey biyligi bastaghan soghystyng qashan ayaqtalary belgisiz. Demek, búlardyng da Qazaqstan aumaghynda qansha uaqyt túraqtap qalatynyn dәl boljap aita almaymyz. Reseylikter Qazaqstanda bir ay túrsa da, ýsh ay túrsa da, Qazaqstannyng memlekettik tili men tarihyn ýirenui mindet!

Bizding úsynys: Ol ýshin – Qazaqstanda eriksiz migranttargha qazaq tili men tarihyn ýiretetin arnayy ortalyqtar men kurstar ashyluy kerek. Qazaqstangha kelip, Kóshi-qon polshisiyasyna tirkelgen kez kelgen Reseylik azamat ózi tirkelgen meken-jay boyynsha aptasyna eki mәrte qazaq tili men tarihyn ýirenu kurstaryna qatysuy mindettelsin!

Týiin: Ázirge osy aitylghandardyng birde-bireui iske asyrylyp jatqanyn kórmey otyrmyz. Búl prosesster eng әueli – Qazaqstannyng ishki túraqtylyghyn saqtaudyng kepili!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz