Senbi, 4 Aqpan 2023
Alashorda 3081 4 pikir 6 Qazan, 2022 saghat 12:11

Múhan, Sәbeng hәm Árham

(ótken ghasyrdyng orta túsynda qalyptasqan ahualgha qatysty birer sóz)

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan song Kenes Odaghynda biylik bir-aq kisining qolyna týsti. Diktatorlyq jýiening damuy shyrqau shegine jetti. Stalin aq dese alghys, qara dese qarghys, boldy, bitti. Qyzyl imperiya kólemindegi ahual, әriyne, osy jýiege sәikes qalyptasty. 1949 jyly qabyldanghan Mәskeuding «Kosmopolitizm turaly» degen Qaulysy iyaly qauym basyna repressiyanyng qara búltyn qaytadan ýiirdi. Osy aitylghan ahualdyng tamshyday mysaly qazaqtyng qos klassik jazushy Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov (1900-1973) arasyna jaryqshaq týsui. Tómendegi sózimiz sol jayly bolmaq.

Qazaq әdebiyeti qos alybynyng arasy 1950 jyldan beride jaqsy bola qoymady. Al oghan deyin she? Áueli osy aldynghy kezenge kóz salayyq.

Eki jazushynyng tanys-bilistigi 1933 jylgha deyin syrttay ghana  bopty. Onyng sebepteri barshylyq. Mәselen, 1931 jyly Múhang qamaugha alynyp, prokuror 1932 jyly 20 sәuirde 3 jylgha sottap, jazasyn shartty týrde atqarugha kesedi. 22 mamyrda Almaty týrmesinen bosatylghan-dy. Ústaranyng jýzindey qauipti tústa jazushynyng otbasy Leningrad qalasyna kóship baryp, pana izdeuge mәjbýr bolghan-dy.

Sәbenning júbayy Mәriyam Qojahmetqyzy Múhang men Sәbenning alghash ret qanday jaghdayda jaqyn tanysqany jayly bylay dep derek beredi: «1933 jyldyng kóktemine qaray Sәbitke Múhtar Leningradtan «janúyamdy kóshirip әkele jatyrmyn» dep telegramma berdi. Qarsy alyp, jataqhanamyzgha qondyrdyq. Tamaq ishkennen keyin Sәbit pen Múhtar ekeui as bólmege kirip alyp, týni boyy sóilesti. Kóz shyrymyn aldyrmay, tanerteng Almatygha shygharyp saldyq».

Sәbittanushy ghalym Túrsynbek Kәkishev Sәbit pen Múhtar arasyndaghy tatu-tәtti qarym-qatynas talay jylgha sozylghan deydi. Oghan dәlelder bar. Múhannyng «Eskilik kólenkesinde» atty sonau 20-jyldardaghy әngimeler jinaghyna jaryq kóru mýmkindigi tughanda, oghan 1935 jyly Sәbeng redaktor bolyp, qysqasha alghysóz jazady. Qol úshyn beru degen osy emes pe. Onan song eki jazushy birlese otyryp, Aqan seri turaly opera liyberettosyn jazady, aty «Aqan».  Alghashqy әngimesi «Qorghansyzdyng kýninen» bastap «Múhtar europalyq mәdeniyet dengeyinde shygharma berdi» degendi aitqan da Sәbit Múqanov edi deydi professor T. Kәkishev.

Sonday-aq, 1941 jyly «Abay joly» romanyn qoljazbadan oqyghan son-aq Sәben: «O romane «Abay» ya vysokogo mneniya. Stoit na urovne romanov nastoyashih masterov prozy Evropy» dep aqjarma pikirin bildiredi. Óz kezeginde Múhang da qaryzdy bop qalmaghan. Mәselen, 1946 jylghy «Joly keng jazushy» atty maqalasynda: «Sәbitting aty qazaq oqushysynyng mol qauymyna óte danqty, anyq qymbat attyng biri. Onyng aty býkil Odaq elining oqushysyna da mәlim» dep әriptesi shygharmashylyghyna shynayy da әdil baghasyn beredi. Rasynda da, búl kezderde Sәbenning «Súlushash», «Adasqandar», «Júmbaq jalau» atty kitaptaryn iysi qazaq sýisine oqydy hәm olar ózge tilderge audarylyp jatty.

Amal qansha, tatu-tәtti qarym-qatynas 1950 jyldardyng basynda nildey búzyla bastaghan. «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, oghan Mәskeuding «Kosmopolitizm turaly» qaulysy sebepker boldy.

1951 jyly mausym aiynda «Abaydyng әdeby múrasy mәselesin talqylaugha arnalghan ghylymy aitys» dep atalghan mәjilis ótti. Teketires kókesi sonan bastalghan. Sol joly S. Múqanov doklad jasap, Múhang basyna qara búltty ýiirip baqty. Qúr sóz bolmauy ýshin kólemdi bayandamadan birer mysal. «Qayym Múhamethanovtyng biyl Almaty qalasynda qorghaghan «Abaydyng әdebiyettik mektebi» degen dissertasiyasy qorghalghanda, –  deydi Sәben, – opponentting biri bop Áuezov joldas ony maqtaydy, al «Abay shәkirtteri» tiziminde halyqqa jat element Túraghúl da jýredi».

Ábish Jiyrenshinning «Abaydyng orys dostary» degen zertteu enbegine de soqtyghady Sәben.  «Búl dissertasiyanyng da teng jartysy Áuezov atap jýrgen «Abay shәkirtteri» degenderdi maqtaugha qúrylghan» dep bәle jabady («Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnaly, 1951 jyl, № 7,  64-75 bb.).

Bir sózben aitqanda, atalghan mәjilis «ghylymi» aitys bolmay,  Múhtar Áuezovke soqqy beruge baghyttaldy. Mәjilis kózdegen maqsatyna jetti. Endi «Aqyn agha» romanynyng avtory Múhtar Áuezov   Mәskeu qalasyna baryp, bas saughalaugha mәjbýr boldy. Shәkirti Qayym agha halyq jauy retinde tútqyngha alynyp, 25 jylgha sottaldy. Partiyanyng qahary dosent Ábish Jiyrenshindi de ainalyp ótpedi. Ol Ortalyq múrajay diyrektorlyghynan bosatyldy, partiyadan shygharylyp, jer audaryldy.

Baqtalastyq derti, yaky qos jazushynyng birin biri qajauy men múqatuy jalghasa berdi. Sәbeng Múhang jayly ósek sózding shoghyn dәiim ýrley berdi, Múhang da qarap qalmay, Sәbenning osal tústaryn tauyp, ashy tilmen ayamay osyp otyrdy (eki qalamgerding biri - birine kinә artqan  hattary Túrsyn Júrtbaydyng «Talqy» atty roman-essesinde jariyalanghan).

Sayasy qyspaqtan qútylu ýshin Múhang 1953 jyldyng 18 mayynda «Liyteraturnaya gazetagha» aqtalyp, «qatelerin» moyyndap «Ashyq hat» jazdy. Soghan qaramastan soyyldyng úshy shygharmashylyghyna tiydi. «Abay joly» epopeyasynda Shәkerim beynesin, ózge de keyipkerlerdi shynayy somdaugha jol jabyldy. Múhan, әriyne,  tyghyryqtan shyghudyng aila, amalyn izdestirdi.  Mәselen, qazaq keyipkerleri týgil, ózge últ ókilderi esimi de ózgertildi. E.P. Mihaelis Mihaylov, al N.Dolgopolov Pavlov delindi degendey. Tarihy naqtylyqty bәrinen joghary qoyatyn jazushygha búl, әriyne, auyr jaza. Sol siyaqty Abaydyng dosy bolghan atasy Áuezding epopeyagha mýldem enbey qalghany aita qalarlyq ókinish. Jaghdaydy «Abay» romanyn dattaghan mәskeulik A.Marchenko degenning maqalasy da auyrlata týsti.

Osy aitylghandar aitys-tartys zardaby  qymbatqa týskenin andaugha jetkilikti siyaqty. Óstip Múhang men Sәbeng arasy suydy, oghan Kremliding iydeologiyalyq ústanymy basty sebepker. Osy payymgha dәlelder alayyq.

Múqanovtyng bayandamasy baspasóz betinde jariyalanghan son, «partiyalyq syn aitu» degen kenestik iydeologiya talabyna oray, S. Núryshev pen M. Ghabdullin de maqala jazyp, M.Áuezovting artyna shyraq alyp týskeni bar. Sol qysyltayanda Múhana qarsy maqala jazghannyng biri – belgili sóz zergeri Ghabit Mýsirepov edi. Ol Múhannyng «Han kene» piesasyn synap-minep, tizege saldy. Qalamgerlerdi bir-birine aidap salghan múnday mysaldar barshylyq. Aytpaqshy, Ghabeng Áuezovti jerleuge arnalghan qaraly jiynda: «Ómir kýnde oiyn, kýnde toy emes. Andausyzda renjitken jerimiz bolsa kesh, Múqa! At túyaghyn tay basar degen sóz saghan jýrmeydi. Sening orynyng oisyrap túr...» dep qabyrghasy qayysa sóilegen eken. Janaghy әdiletsiz syny esine týsti me, kim bilsin...

Klassik túlghalardyng pendelik minezi, onan da jamany, satqyndyghy turaly jas әdebiyetshiler aitqanyn estip qalamyz key-keyde. Býitip «shyndyqty» betke úryp, «janalyq» ashu oryndy ma? Bayyppen qarasaq, mәsele pendeshilikte emes. Taghy bir aitayyq, «Baqsam baqa eken» demekshi, kelispeushilikter tórkini 1949 jylghy zildi Qaulygha tireledi. Qauly kishi últtar mәdeniyetine soqqy berudi kózdegen-di. Panislamizm, panturkizm deytin tyng toqpaqtar shyqty. Eki jazushy arasyndaghy bolar-bolmas, qaljynnan bastalghan jaryqshaq shoghyn qyzyl iydeologiya serkeleri  óshire saludyng ornyna, otqa may qúymenen ainalysty. Búl – diktatorlyq jýiening qalauy edi. Tútas halyq búrynnan qanaushy jәne qanalushy degen eki tapqa bólinip kelse, endi últtyq órkeniyetti (til, mәdeniyet, tariyh, din, salt-dәstýr, jer-su attary)   óshirip-sóndirudi maqsat etildi. Mineki, jas qazaq әdebiyeti ókilderining әuezovshilder jәne múqanovshyldar dep ekige bólinui osy aitylghan ruhaniy-sayasy ahualmen óz týsinigin tabady degen oidamyn.

Sәbene qaytyp oralayyq. Ol ózi turaly: «Men ol kezde (1925-1929 jyldar aralyghy - A.O.) iydeologiyalyq maydanda «solaqay» atalatyn adamnyng biri bolatynmyn» dep moyyndaghan adam. Minin atap kórsetken,  qysylmaghan. Biraq qateden aryla almaghan. Nege?  Sebebi, 1930 jyly Mәskeudegi Marr atyndaghy Til bilimi institutynda izdenushi, al 1931-1935 jj. Mәskeuding Qyzyl professorlar institutynda student bolghan Sәbeng sanasy tap kýresi iydeyasymen әbden ulanghan edi. Kedeyshil, sol kezding tilimen aitqanda, tapshyl bolyp qalyptasty. Múhandy «últshyl», «bayshyl», «qanaushy tap» ókili dep týsingeni sodan.  Mәselen, ol 1932 jyly jazylghan «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» degen enbegining 418-betinde bylay deydi: «Bayshyl jazushylardyng ishinde baylar tabynyng taptyq keskinin onyng keyipkeri arqyly kórsetu retinde Múhtardan asqany joq. Jazugha sheberlik jaghynan proletariat jazushylaryna Múhtardan ýirenetin nәrse kóp. Múhtardyng baydyng aiqyn keyipkerin shyghara bilgenindey, proletariat jazushylary proletariat keyipkerin shyghara bilse búl ýlken olja».

Qart Shәkәrimning «Ardaqty Sәbit bauyrym» dep bastalatyn Sәbit Múqanovqa joldaghan haty bar. 1931 jyldyng 3 aqpanynda elsizdegi Sayat qorada jazghan hatynda «1930 jyldyng jeltoqsanynda jazghan hatynyzdy jaqynda ghana aldym» deydi Shәkәrim. Demek, әueli S.Múqanov hat jazghan. Ne turaly jazdy eken? Bәlkim, Shәkәrim múrasyna til mamany, izdenushi ghalym retinde qyzyqqan bolar. Al Shәkәrimning haty jayynda Sәbeng bylay deydi: «Shәkerim bir qazaqqa hat jazghan joq, maghan ghana bir hat jazghan edi, sol haty mende bar, sonda barlyq pikirin jazghan. Qanday prinsip ústanghan, ne istep jatyr, shygharmasy qashan jazylghan, osylary bar. Osy hatta biraz mәn bar. Haty jazushylyq jolynyng esebi siyaqty» (Shәkerim. Shygharmalary. – Almaty: Jazushy, 1988. – 560 b.). Aytsa aitqanday, Shәkәrimning haty qúndy maghlúmatqa toly.

Endi Árham Kәkitayúly Ysqaqov jayly birer sóz. Onyng «Abaydyng ómir joly» atty estelik kitaby kezinde jaryqqa shyqpay qalghan edi (1995 jyly ghana alghash ret baspa betin kórdi). Kitaptyng shyqpay qaluyna Múhang rúqsat bermegeni sebepker delinedi. Osynyng mәn-jayyn anyqtap alghan jón. Minәsh Árhamqyzy (1926-2008) ózining «Ákem turaly estelik» atty enbeginde búl boljamdy tolyqtay joqqa shygharady. Uaqigha bylay bolghan. 1960 jyldyng sony. Árham syrqattanyp qalghan qyzy Minәshti dәrigerlerge qaratugha Almatygha kelip, kýieu balasy Ábish Jiyrenshinning (belgili abaytanushy ghalym, memleket qayratkeri) ýiine týsedi. So joly Minәshti M.Áuezovting jana ýiine aparady. Janaghy qoljazba kitabyna pikir almaqshy ghoy. Jeke sóilesu ýshin eki dos Minәshqa «20-30 minuttay ýidi aralap kóre ber» deydi. «Osynday uaqyt ótkende Múhtar aghanyng «Keyin, keyin dedim ghoy, Árham agha!» degen dauysyn estip, – deydi Minәsh apay, – ayaghymdy tezdetip basyp qastaryna tayaghanda әkem: «...Aytqanym aitqan, senen «pikir» almay ketpeymin. Ne dep jazsang da jazyp, 2-3 kýnnen qaldyrmay ber!» – dep qasarysa ornynan túrdy. Aghagha men de basymdy iyip qoshtastyp shyghugha ainalghanymda arqamnan qaghyp «tez sauyq, tilektespin» dedi. Biraq óni bir týrli bolyp túrdy. Ákem tezdep basyp qaqpagha tayaghanda artyna búryldy, men de qarasam, Múhtar agha eki qolyn eki jaqqa jayyp, óte jaysyz kýide túr eken. Ákem tezdep bardy da, ekeui qúshaqtasa ketti. Ónderi jylyp, birine-biri «jolyng bolsyn» desip, dúrys qoshtasty».

Múhang ýiinen biraz úzaghan son: «Múhtar qatty syrqat eken, sol ýshin Mәskeuge jýrmekshi» dey kele, Árhamnyng qyzyna aitqany mynau: «Múhtar – óte aqyldy, ghalym adam, aldyn boljay biletin sayasatker. Óz ómiri qyl ýstinde jýrip, maghan ólsheusiz qamqorlyq jasap, tozaq otynan qútqarghan «oq qagharym» bolghan, qay týkpirde jýrsem de baylanysyn ýzbegen aqylshym, inim! Mening jazbamdy «baspagha úsynba» dese, onyng da bir sebebi bar shyghar. Osyny Halit bastatqan agha-bauyryna aityp týsindir. Osyny saghan qatty tapsyramyn». Kórip otyrmyz, Múhang men Árham arasy jylylyqqa toly. Shyn dostyqty moyyndap, onyng qúdiretine bas iygenimiz dúrystyq siyaqty.

Sonymen, qazaq ziyalylary arasyna iritki salghan totalitarlyq jýiening qiytúrqy sayasaty. Oghan biraz mysaldar keltirdik. Qazirgi tanda senzura, qyspaq ta joq. Eshkimge, eshtenege qaraylamay aityp-jazu mýmkindigi sheksiz. Mine, osyny sezingen kezde, tәuelsizdik degen sózding qanshalyqty qymbat, qanshalyqty tәtti ekendigi de sanana jetedi.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

4 pikir