Tarihy miniatura

1914 jyly Resey imperiyasy músylmandarynyng tórtinshi sezi boldy. Búl patsha zamanynda ótken songhy músylman qúryltayy edi. Oghan deyingi ýsh sezd Birinshi orys revolusiyasy jyldary shaqyrylghan bolatyn. Búghan týrk-músylman halyqtaryn oyatu, aghartu, birlikke shaqyru maqsatymen 19-shy ghasyrdyng 80-shi jyldarynan Qyrymdaghy Baqshasarayda túraqty shyghyp, jiyrma shaqty jyl boyy kýlli músylman júrttary arasyna tarap kele jatqan «Tәrjiman» gazetinin,  gazetti shygharushy Ismayyl Gaspralynyng (Izmayl bek Gasprinskiydin) erekshe enbegi singen («Tәrjimanmen» qatar ol «Últ» – «Millet»  aptalyghyn, qyzy Shafiha redaktory bolghan «Áyelder әlemi» – «Alemy nisvan», balalargha arnalghan «Balalar әlemi» – «Alemy subiyan» jurnaldaryn shygharyp túrghan, sonday-aq  «Ha-ha-ha!» atty әzil-syqaq jurnalynyng negizin qalaghan, jana әdispen oqytatyn últtyq mektepterge arnap oqulyqtar men oqu qúraldaryn jazghan). Áygili pedagog-reformator, baspager, jazushy, sayasatker, baqshasaraylyq qyrymly oishyly bastap bergen oqudyng jәdidshildik dep atalatyn jana, zayyrly baghyty kýlli shyghysta progressivtik mәni zor aghartushylyq qozghalys tughyzghan-dy.

«Tәrjiman» gazetining 1903 jyly saltanatty týrde atalyp ótken 20 jyldyq mereytoyynda Ismail Gasprinskiy «Resey músylmandary últynyng atasy» dep tanyldy. Otarlyq ezgige týsken islam dindi qalyng búqaranyng mýddesin qorghau joldaryn izdestiru mәselesi músylman qozghalysynyng kýn tәrtibine shyqqanda, sol shaqta samoderjavie ýkimeti tarapynan qughyndalyp, qyspaq kórip jýrgen týrk halyqtarynyng kórnekti qayratkerleri, barsha kózi ashyq azamattar ony ýlken bedel tútqan edi. Sondyqtan da úly ústazdy bәri birauyzdan alghashqy kýllireseylik músylman sezderining tóraghasy etip saylap jýrdi.

Músylman sayasy qozghalysy jetekshilerining Birinshi býkilreseylik músylman qúryltayyn ótkizu jayyndaghy sheshimine say, imperiyanyng eng ýlken Makariy jәrmenkesi ornalasqan Nijniy Novgorod qalasyna Dala jәne Týrkistan ólkelerinen, Kavkazdan, Qyrymnan, sonday-aq, әriyne, Reseyding ishki ónirlerinen 150-dey ókil jinaldy. Alayda qala basshylyghy týrli syltaumen jiyngha rúqsat bermedi. Sonda úiymdastyrushylar delegattardy 1905 jylghy 15 tamyzda Oka boyymen seyildeudi syltauratyp jaldap alynghan parohodqa otyrghyzdy. Sóitip sezdi ózen aidynymen bayau  jýzgen keme ýstinde jasyryn jaghdayda ótkizdi. Sezge qatysushylar ýkimetting otarshyldyq is-әreketterinen, orystandyru sayasatynan, shoqyndyru baghytyndaghy is-sharalarynan músylman halyqtarynyng japa shegip jatqanyn, túrmysynyng auyrlyghyn, barshasynyng orys halqymen teng qúqyqty bolugha úmtyluy qajettigin ortagha saldy. Músylman mýddesin qorghaytyn úiym qúru qajettigin aitty. Solardyng negizinde tiyisti qarar qabyldandy.

Ekinshi sezding ótkiziluine de ýkimet rúqsat bermedi. Soghan qaramastan, Peterburgte jinalghan býkilreseylik músylman sezining toqsan shaqty delegaty otyrystaryn 1906 jylghy qantar aiynyng 13-nen  23-ne deyingi aralyqta taghy da jasyryn ótkizdi. Sezde  «Býkilreseylik músylmandar odaghy» («Butunrusie ittifak uli muslimiyn») qúryldy. Birinshi Memlekettik dumagha deputattar saylau mәselesi qaraldy. Delegattardyng birazy  saylau turaly zannyng músylmandardy kemsitetinin synap, saylaugha qatyspau kerek dedi, degenmen kópshilik músylman qozghalysynyng Ismayyl Gaspraly, Yusuf Akchurin (Jýsip Aqshora),  Ábdirәshid Ibragimov (Rәshid qazy) syndy tanymal kósemderin qoldady. Olar Memdumany músylmandardyng mýddesin qorghaugha birden-bir mýmkindik beretin oryn dep baghalaghan edi. Sezde Orynbor guberniyasy músylmandarynyng aldaghy saylau nauqanyn resmy biylikke syny kózqarastaghy kadetter partiyasymen yntymaqtasyp jýrgizuge  shaqyrghan úsynysy qoldau tapty. (I Memdumada Músylman fraksiyasy qúrylyp, fraksiya óz júmysyna «Býkilreseylik músylmandar odaghy» baghdarlamasy jobasyn arqau etti).

Ýshinshi Býkilreseylik músylman sezi II Memduma da tarqatylghannan song Nijniy Novgorod qalasynda 1906 jylghy 16–21 tamyzda ótti. Biylik rúqsat bergen búl qúryltaygha 800-den astam delegat qatysty. Sezde oqu jәne diny isterdi retteu, músylman odaghynyng baghdarlamasyn bekitu mәseleleri qaraldy. «Býkilresey músylmandary odaghynyn» baghdarlamasy qabyldanyp, odaqtyn  15 mýsheden túratyn Ortalyq Komiyteti saylandy. Ortalyq Komiytetke qazaqtardan  Sәlimgerey Jantórin men Shәimerden  Qosshyghúlov endi.

Tórtinshi sezdi aragha segiz jylgha tarta uaqyt salyp qana shaqyrudyng reti keldi (ony shaqyrugha múryndyq bolghan Ismayyl Gaspraly densaulyghyna baylanysty sezge qatysa almady). Memduma Músylman fraksiyasynyng tóraghasy Qútlúmúhamed Tevkelev  jýrgizgen tabandy is-әreketter nәtiyjeli boldy, ýkimet úsynghan shartynda edәuir shekteuler  qoysa da, sezdi ótkizuge rúqsat berdi. Qúryltaygha qatysatyndardyng tizimi biylikke aldyn-ala kórsetilip, kelisimi alyndy (ýkimet barlyghy qyryqqa tarta ókil boluyna púrsat etken, onyng ishindegi segizi qazaq – B. Qarataev, S. Lapiyn, Á. Bókeyhanov, S. Jantóriyn, S. Shormanov, J. Seydaliyn, D. Amanshiyn, Gh. Narymbetov edi). Sóitip 4-shi Býkilreseylik músylman sezi Peterburgte 1914 jylghy 15–25 mausymda júmys istedi.  Sezde músylmandardyng diny isterining jay-kýii, ony reformalau mәselesi qaraldy. Búl jayynda basty bayandamany II, III Duma mýshesi Sadry Maksudy jasady.

Bayandamashylar qatarynda bolghan II Duma mýshesi Baqytjan Qarataev qazaqtardyng diny isteri ahualyn әngimeledi. Ol jiyngha qatysushylardyng bir sәt tariyhqa nazar audaruyn súrady. Ekinshi Ekaterina patshayym Orynbor diny jinalysyn ashugha rúqsat etken 1775 jyldy eske alynyzdarshy dedi. Sol shaqta  Orynbor mufiyligine qazaqtar da qaraghan bolatyn. Imperatrisa Orynbor men Troisk qalalarynda meshitter salghyzdy. Búl jayynda úly dalagha shekaralas ólkeni biyleytin әkimine qaratyp, arnayy pәrmen de shygharghan dey kele, patshayym jarlyghynyng mazmúnyna toqtaldy.

Tórtinshi Memlekettik Dumadaghy Músylman fraksiyasynyng mýsheleri men olar shaqyrghan osynau mәjiliske qatysushylar jadtarynda ústasyn, dedi Qarataev, imperatrisa II Ekaterina sondaghy Pәrmeninde Resey shekarasyna jaqyn kóship jýrgen kóshpendilerding orys memleketine qúrmetin ózining osynau meshitterdi olargha arnap arnayy  salyp berui arttyratyn bolady dep atap kórsetken edi. Meshitter úly dala tósin mekendeytin kóshpendilerdi biyleuge iygi yqpal etedi, olardyng ishindegi búzyqtardyng týrli basbúzarlyghyn bolghyzbaugha septesedi, jaza qoldanudan da artyq yqpalyn tiygizedi degen. Qarataev siyaz delegattaryn  patshayym pәrmenindegi myna jәitterge oy jýgirtudi súraydy... Patshayym qyr tósinde aunap-qunap jýrgen «qazaq ordalaryna músylman moldalaryn әdeyilep jiberip túruymyz – búl ólkeni iygeruge baghyttalghan isterimizge ólsheusiz zor payda tiygizer» degen ýmitin sezdirgen. Sol sebepti bizding tatar qaryndastarymyzdyng – Qazan noghaylarynyng diny qyzmetshilerin ýgittep, qazaq arasyna kóptep moldalar jiberudi baron IYgelistromgha ózining jarlyghynda múqiyat tapsyrghan.

Úly Ekaterina qazaqqa nege sonsha iyidi eken deysizder me? Áriyne, onyng memleket mýddesin, úly orys mýddesin kózdegen ishki esebi boldy. Patshayymnyng qazaqtardy Orynbor diny jinalysyna qaratuy, tatar moldalaryn dalany jaylaghan auyldargha jiberui qazaq arasyna islam dinin taratudy kózdegendigi emes edi. Qazaq onsyz da músylman, Qazan shaharynan tatar moldalary at sabyltyp qyrgha kelip, qazaqtardy islamgha búrypty degendi osy otyrghan eshqaysysy esty qoymaghan bolar dep oilaydy bayandamashy.  Eshkim shәk keltirmesin, qazaq myng jyldan astam uaqyt boyy músylman  dep shegeledi Qarataev.

Patshayym Ekinshi Ekaterinanyng maqsaty, bayandamanyng aituynsha, – Qazaq ordasy men Resey patshalyghy arasynyng jarasymdy boluyna qol jetkizu bolatyn.  Solay etuge ol Qaharly Ioann zamanynan beri Reseyge qaratylghan tatar júrtynan senimdi degen diny qyzmetshilerdi kóshpendiler otanyna júmsaudy qosh kórgen. Týbi týrki, qazaq ózining qaryndasy dep biletin, orysqa adal  tatardyng patshalyq mýddesi jolyndaghy qyzmetin paydalanugha tyrysu jón degen. Baron mynaghan nazar basa audarsyn degen qaratpa sózimen patshayym ózining Orynborgha taghayyndaghan әkimine basty maqsatyn ashyp aitqan: tatar moldalary Reseydi qazaqqa dos etip kórsetuge tyrysuy tiyis! Mine, dedi bayandamashy, húkimet sharty osynday boldy. Húkimet shartynyng ýdesinen shyqqan, jaqsy qyzmet kórsetken tatar qyzmetshilerine jalpy aqshalay enbekaqy tóleudi, týrli marapat jasau jolymen údayy yntalandyryp otyrudy biylik eskeruge kerek. Patshayym IYgelistromgha osyny da múqiyat oilanynyz degen. Búl núsqau 1785 jyly bolghan edi. Jamandy-jaqsyly biraz sharua tyndyrylghan. Qazaqqa da, tatargha da, din islamgha da  jaman bolmaghan.

Sóitip jýrgende, dedi Qarataev, 1860 jyly Orynbor shekara basqarmasynda Iliminskiy degen chinovnik payda boldy. Missioner eken. Qazaqtar músylman emes degen tújyrymdy sol úsynypty. Onyng oiynsha, qazaq – shaman (baqsy) yqpalyndaghy, әldebir tylsym kýshke senetin, dinsiz halyq kórinedi. Bekem ústanatyn dini joq bolghandyqtan da, olardy shoqyndyryp, pravoslaviyege ainaldyru bek onay depti. Húkimet ozbyrlaryna búl pikir mayday jaqqan. Qazaqtardyn  Orynbor muftiyliginen shygharyluyna osy sebep boldy, músylman kenesine qatysushy myrzalar múny bilip qoysyn dedi Qarataev. Búl 1867 jylghy jәit. Qarataev sodan beri jarty ghasyrgha taqau  ótkenin, nebir zor oqighalar bolghanyn, soghan baylanysty qazaqtyng «elu jylda el jana» deytinin eske alyp, elding osy elu jyldyq merzimde dúrys baghytta janaruyna ýles qosugha shaqyrdy.

Odan әri bayandamasynda ol sezdi ýles qosugha shshaqyryp otyrghan  janaru ýderisining baghytyn dәiekteuge kiristi. Qazaq ishinde, barshasyna mәlim, qazirgi zang bir bolys elge bir meshit pen bir molda ústaudy kóteredi dedi. Biraq qazaqtardyng balalaryn din oqytylatyn mektep pen medrese tәrbiyesine  beruge ýkimet rúqsat etpeydi. Dúrysynda, onday oqu orny da joq. Búl – jalpy ahual. Endi osynau býgingi kenes delegattary sonyng ishine ýnilip bayqasyn...  Molda, alda-jalda, músylmanshylyq jolmen is qaray bastasa, basy bәlege qaldy dey beriniz. Ákimshilik onday moldany әi-shәigha qaramastan ornynan týsiredi. Ornynan týsirip qoya salmaydy, abaqtygha jabady. Sotqa beredi. Isin húkimet sudiyasy qarap, jaza kesedi.

Tyndaushylary andaghan bolar, qazaq ishindegi moldanyng din zandary talabyna sәikes  atqarar mindeti joq. Músylmandar arasyndaghy qúqyq búzushylyqtardy sharighat boyynsha jauapqa tartugha jol berilmeydi. Barlyq azamattyq jәne basbúzarlyq isterdi әkimshilik taghayyndaghan biyler qaraydy. Al olar ýkimderin qazaqtyng kóne әdet-ghúryp (daghdyly qúqyq, әdet qúqyghy) kanony (erejesi, qaghidasy) boyynsha shygharugha tiyis. Húkimet ony  narodnyy sud (halyq soty) dep ataydy. Osy sezge qatysushy myrzalar mynany bilsin: qazaqtyng imperiya qolastyna kirgenge deyingi biyler tandau jýiesi joyylghan. Ádil sózdi útymdy dәiekpen, tiri jandy tyrp etkizbestey etip aitugha qabileti bar daryndar búryn júrtshylyqqa tabighy jolmen tanylyp, biyge layyq tóbege shyghatyn. Halyq sondaylardy qúrmetteytin, ýkimine tәk túratyn. «Tura biyde tughan joq!» dep sýisinetin. Biraq, osynau músylman siyazynyng aghzalary esterinde ústasyn, qazaqtyng bayyrghy biylerinen búl kýnde júrnaq ta qalmaghan! Osynday qatal tújyrym jasady da, Qarataev onyng qazirgi kórinisin sipattady.

Biylerdi býgin is jýzinde әkimshilik taghayyndaydy dep әshkereledi bayandamashy. Olardy halyq soty dep dabyraytyp ataydy, biraq sol «halyq soty» jekelegen әkimderding júmsa júmyryghynda, ashsa alaqanynda... Myrzalar kóz aldaryna mynany elestetip bayqasynshy: qazaqtyng dәstýrli biyler instituty patshalyq chinovnikterining yrqymen týrin de, mazmúnyn da ózgertip, tap-taza azghyndaugha úshyraghan. Orys patshalyghyna qaraghan tústaghy biylerding sanasyn kóne jarghy, halyqtyq әdet-ghúryp erejeleri jәne solardy әdilettilik tuyn joghary ústau orayynda qatang saqtau qajettigi biylemeydi. Kerisinshe, olardyng sanasyn qaytkende solardy – zandy da, zangha jýginushini de – ózining jeke mýddesine búryp alu joldary biyleydi. Býgingi biylerding qúlqynyn aqsha men dýnie tesken. Qaltang tesik bolsa – by aldynda shyndyqqa jetem dep ýmittenbe. Olardan әdilet degenning auyly mýldem alystap ketken.

Osylardy ayan ete kele, Qarataev әdet qúqyghynyng qazirgi tanda qazaq qoghamy ishinde әdilettilik ornatuy yqtimaldyghyna senbeytinin aitty. Al imandylyqty, imanshartty olardan izdemey-aq qoyynyz. Ondaydy әkimder de qalamaydy dep әshkereley týsti. Tipti qúdayy beruge de rúqsat joq dedi. Qazaqtar ishindegi qúqyqtyq ahualdyng osy qalypta qaluy qyrdaghy chinovnikterge de tiyimdi ekenin eskertti.  Qazaqtar húkimetke neghúrlym tura, neghúrlym dostana bolsa da, húkimet olargha soghúrlym nashar ister qylady. Olardyng óz dinimen túruyna erik bermey, últtyq túrmystaryn sóndiruge hәm qay-qaysysyn daa eptep-septep ózge dinge salugha úmtylyp, sonyng amalyn qarastyrady.

Bizding tatar qaryndastar, bәlkim, qazaqtardy músylman dinine bauyrlastyra týser me edi, qayter edi. Biraq olar býginde qazaq arasyna ashyq kirmeydi. Óitkeni oghan biylik mýddeli emes. Húkimet tútqan osynday jol, bayandamashy Qarataevtyng kәmil senimine qaraghanda, qazaq ishin qatty mazasyzdandyrghan, tynyshtyghyn alghan. Ákimshilikting búl isine, dala júrty mýddesine  qayshy osy jolyna narazylyq eki jyl óter-ótpeste, 1869 jyly-aq boy kórsetip, ashyq shygha bastaghan-dy. Odan bergi qyryq jylda, bәribir, úly dala týlekterining diny isterin jaqsarta qoy niyeti biylik tarapynan sonshalyqty naqty qadamdarymen kórine qoyghan joq. Al múnday isterding qazaqtardy orystardan alystatugha aparary kәmil. Ondaydan últ namysy zorayady. Al ozbyr әkimshilik ózining kóshpendi halyqtyng Reseyge degen narazylyghynyng óse týsuine ghana sebepker bop jýrgenin әli oilar emes...

Sodan song bayandamashy qazirgi ahualgha sipattama jasady. Qazaqtyng bir bolys elining sandyq mólsheri Reseyding bir ýiez halqynday bolady  dedi ol.  Bir  bolysta túratyn qazaq sany myng jarymnan ýsh myngha deyin. Halyq shashyranqy ghúmyr keshedi. Bir birinen óte alysta túrady, jalpaq dalagha tarap ketken. Sondyqtan da bir bolysqa bir meshit azdyq etedi, jetispeydi. Bes uaqyt namaz, júma namaz, basqa da namazdar oqu ýshin tús-tústan uaqtyly jinala almaydy, ol mýmkin de emes. Búnday jaghdaydy jenildetu qajettigi anyq, oghan osy otyrghandardyng eshqaysysy da kýmәn keltirmeytinine bayandamashy qaltqysyz senedi. Alayda onday sharuagha húkimet qolghabys etpeydi. Húkimetting qolghabysy dep Qarataev  búratana-bodandardyng tilegin zandastyryp berudi aitar edi. Biraq, ókinishti-aq, chinovnikter olardyng ótinishine qúlaq ta aspaydy.

Sondyqtan, dedi bayandamashy, qazaqtar meshitterdi rúqsatsyz salugha kóshti. Olar jasyryn týrde, bir oryngha on meshitke deyin salyp jýr. Sonyng әleginen ýkimet pen júrtshylyq arasynda janjaldar shyghyp qaluda. Siyaz múny qaperge alsyn. Bir bolysta jýz shamaly molda bar, astyrtyn meshit-medrese kóbeydi. Qazirgi tanda әr oblysta mynnan asa meshit túrghyzylghan, qyr qazaqtary arasyna tatar diny qyzmetshileri de jyldan jylgha kóbirek kirude. Biraq húkimet púrsatynsyz qyzmet isteytindikten,  qazaq arasyndaghy meshitter men medreselerding mýmkindikteri shekteuli. Al qazaqtarda olardyng qyzmetine degen ynta-jiger jetip-artylady dep serpile sóiledi bayandamashy. Ýkimetting qazaq balalaryn músylmandyqtan aiyrugha amal-ayla jasap jýrgeni kóshpendi júrtqa qúpiya emes. Óz jerinde din oquyn tereng oqyta almaytyndyqtan, olar balalaryn diny ghylym iyger dep búl kýnde shet jaqtargha attandyruda.

Músylman fraksiyasy mýshelerine de, jan-jaqtan jinalghan delegattardyng birazyna da mәlim, qazaq jigitteri Búqara, Hiua, Orynbor, Qazanda oqyp jýr. Olar, tipti, Beyrut, Mediyne, Stambul, Mysyr sekildi alystaghy zor shәrlerge (shaharlargha, qalalargha) ketti. Birtalayy elge oralyp ta ýlgerdi. Oqyp qaytqan song olar auyl-auyldarda jasyryn mektep-medreseler ashudy kýsheytti. Búl úmtylys әli de arta týsetin ynghayda. Múnday hal-jaghday  imperiya húkimetining 1860 jyldardan bastap qazaqtardy orysqa beyimdetu, kәdimgi, týri qazaq bolghanmen, jany orys bop ketken jana adam jasau  baghytyna kóshkendigi sebebinen bolsa kerek, myrzalar! Búl әsheyin bir eleusiz hal  emes. Búl óte qorqynyshty hal! Búl qazaqqa ghana emes, iysi músylmangha ghana emes, alyp Resey memleketi ýshin óte ziyandy hal!

Osynday sózdermen bayandamasyna ekpin qoya kele, Qarataev múnday zalaldy hareket shet aimaqtardaghy chinovnikterding óktemdigimen jasalyp jatqanyn húkimetting ózi de angharghanyn aitty. Birinshi revolusiya kezinde  imperator qolynan shyqqan, júrtshylyqqa jayly әser etken birer  reskript (monarhtyng ministrine oryndalugha mindetti naqty tapsyrma, mindet, qaghida tújyrylghan hat týrinde bergen akti) jayyn tilge tiyek etti. 1905 jylghy 18 hútta (aqpanda) ministrler kenesi tóraghasynyng atyna talap-tilek joldau qúqy berildi dedi ol, al 17 sәuirde din bostandyghy jariyalandy... Aq patsha aghzamnyng múnday jarlyqtary el ishindegi tynyshsyz haldi jaylandyrugha sebepshi boldy dep, júrttyng tynyshtaluyna ne septeskenin atady.

Esterinizde, әriyne, dep qoydy bayandamashy, Duhovnyy sobraniyadan (Diny jinalystan) qúr alaqan qalghan músylmandargha ruhany idara (mekeme, kense) ashugha qolayly jaghday tughany taq biyiginen shyqqan qújattan anyq angharyldy. Myrzalar, qay-qaysymyz da týsinip túrmyz ghoy, osynau músylmandardyng ruhany hal-jaghdayy jayynda kenesu jiylysyn ashugha rúqsat beruining ózi húkimetimizding kózi ashyla bastaghanyn kórsetedi!  Osynday lepespen imperiya ýkimeti tarapyna mýsirkegendey týrde birer sóz tastap jiberdi de, ondaghy sharttylyqtardy taratyp ketti. Búl sharttylyq shartaraptan shaqyrylghan músylman delegattarynyng qaraytyn mәselelerining auqymy is jýzinde tek bir ghana mәselemen shektelgeninen kórinedi dedi. Sonday-aq, kýlli imperiya músylmandarynan ókildik etip otyrghan osynau qyryq-otyz adamdyq az shoghyr da biylik kózqarasynyng shuaghyna shomylyp túrmaghanyn anghartpay ma...

Jalpaq Resey músylmandary múqtaj isterin birlesip talqylap alu maqsatynda osy uaqytqa deyin ýsh-aq sezd ótkizgen eken. Sonyng tek bireuine ghana rúqsat berilipti. Tómengi Novgorodta bolghan sol resmy qúryltaygha segiz jýzdey delegat kelgen edi, al odan keyingi resmy púrsat alghan, sodan segiz jyl ótkende shaqyrylyp otyrghan  osy siyezge Tómengiqaladaghydan jiyrma ese az ókil shaqyrugha ghana rúqsat etilgen.  Qarataev múnda patsha ýkimetining әsire saq sayasaty jatyr dep esepteydi. Songhy jyldary húkimet músylmandardan, әsirese qazaqtardan sekem ala bastaghanday. Myrzalar, býkpeleytin nesi bar, ministrlikte otyrghandar býkil islam dinindegi reseylik bodandar birigip keter me eken dep seziktenedi, dedi ol, qazaqpen birge kýlli músylman  týrkileri birlesedi dep seziktenedi. Resey memleketi sheginde bodan retinde tirshilik keship jýrgen jiyrma million músylmannan ýkimet nege qauip etedi eken? Qarataev múnday ahualdy jaqsy emes dep biledi. Osy jerde músylman qozghalysynyng kórnekti kóshbasyn eske almay túra almaysyn...

Sheshen kókiregi qars airyla, kýrsine sóilep, músylmannyng Orys memleketine adaldyghyn ghúmyry boyy dәleldep kele jatqan, qandastaryn, dindesterin, barsha iyisi týrki qaryndastaryn «orys músylmandary» dep ataghan  Ismail әpendim Gasprinskiy densaulyghy syr bergendikten, osy jolghy siyazymyzgha kele almady, búghan bәrimiz ókinemiz dedi. Biraq biz ony dәl qazir de aramyzda dep úghayyq. Onyng ózimizge mәlim ósiyetterin este tútyp, ýstimizden tóngen kýdikti seyiltuge tyrysayyq...

Osylay dey  kele, aldaghy mindetti taghy da shegelep aitty. Múnday halden qútylu kerek. Biraq, qalay? Birinshi kezekte, әriyne, ózderi bas qosyp otyrghan osynau imperiya músylmandarynyng kenesu jiylysy patshalyqtyng ong isterine dem beretin, búlardyng sharualaryn ókimetting ynghaylauyna qolayly mәselelermen ainalyssyn. Búl rette Qarataev jinalystan qazaqtardyng Orynbor muftiyligine qosyludy tileytinin eskerudi súraydy.  Osy rette myrzalar mynany qaperine alsyn: qazaqtar Orynbor muftiyatyna Úly imperatrisa Ekaterinanyng әmirimen búdan búryn da qaraghan, memleketke adal bodan bop qyzmet etu mýddesi taghy da solay etudi qalaydy...

Bayandamashy qazirgi tanda әkimshilik qúzyryndaghy qazaq moldalary atqaryp otyrghan sharuany taghy bir tizbeledi. Olar shaghyn-aq. Neke qii, miras isin jýrgizu, din mektebindegi isterge ainalu. Muftiylikke ótkende din isterin, sonday-aq  zeket, fidiya tәrizdi somalardy, sadaqalar mәselelerin  retteytin tәrtippen qaraudy múrat eter edi. Býginde sadaqalar orynsyz júmsalady. Muftiyatqa baghynghanda, ruhany idarada qyzmet etushi moldalardyng uәzipasyn, din mektepterining tәrbiyesin tezge salu qolayly bolar edi. Resey músylmandary ýshin Petrborda bir diny mәrkez (orda, ortalyq kense) ashu mәselesin de osy jiynda talqylap, bir sheshimge kelip alghan dúrys dedi ol. Kýllireseylik bir músylman mәrkezin ashyp alghan jaghdayda, ol bәrin biriktirip, olardyng jer-jerdegi múqtajdyqtaryn ýkimetke bilgizumen shúghyldanar-dýr.  Sonday bir qolayly, ortaq diny is qaraytyn oryn ashylsa, húkimet músylmandardy missionerlerding aituymen ghana bilip qoya salmay, bәlkim, óz auzymyzdan da estir, jaqynnan biler dedi. Sosyn osy aitqandaryn ýstemelep, әkimshilik jaqsylap  kóz salar, bizding aramyzda tek islamshyl bop, húkimetke ziyan tiygizer týrde birigudi kózdeytin oidyng joqtyghyna kózderi jeter dep qosty.

Sezde jasalghan ózge de bayandamalardan keyingi ýziliste Baqytjan Qarataevtyng kótergen mәseleleri qazaqtardyng jeke jiylghan mәjilisinde talqygha týsti. I Memdumanyng taratyluyna baylanysty halyqty passivti qarsylyqqa shaqyrghan әigili Vyborg ýndeuine qol qoyghany ýshin isti bolyp, Semey týrmesinde jazasyn ótegennen keyin, songhy bes-alty jyl boyy Samarada túryp,  bank statistiygi retinde qyzmet atqaryp kele jatqan, byltyrdan beri «Qazaq» gazeti júmysyna belsene atsalysuy arqyly elge keng tanymal bolghan I Duma deputaty Álihan Bókeyhanov osy 4-shi músylman sezine Semey oblysy qazaqtary atynan qatysyp otyrghan edi. Jinaluyna ózi úitqy bolghan jeke keneste ol: «Baqytjan aghamyzdyng bayandamasyn qoldaugha bolmaydy, – dedi. – Qazaq óz qalpymen ómir sýruge tiyis, ony qaranghy músylmandyqqa mataudyng reti joq. Sharighat qazaqqa jýrmeydi. Qazaqtyng óz ghúryp-әdeti bar, soghan – әdet zanyna negizdelgen by soty bar. Qazir húkimet ony narodnyy sot dep jýr, qazaqqa sol sot jaraydy. Sharighat zany bizge kelmeydi, óitkeni qazaq músylman emes».

Onyng «qazaq músylman emes» degen sózi Qarataevtyng janyna batyp ketti. Tap sol sóz jeke keneske qatysyp otyrghandardyng eshqaysysyna da únaghan joq. Bәri Baqytjandy  qoldap, ýn qatty. «Múnday ghaybat sózden abay bolghan jón...» desip, bas shayqap jatty. Álihan óz sózinen taymay, qazaqtyng kóp bolsa jartysy músylman dedi.  Onyng ózi de dýbәrә músylmandyq. Eger ghúryp-әdet zany saqtalsa – qazaqqa payda, saqtalmasa – ziyan. Al sharighattyng zalaly aityp jetkizgisiz bolaryna kýmәn joq. Ony qazaq ómirine eshqashan  kirgizuge bolmaydy. Ol búl pikirin, senimmen jariya etti. Biraq múnysyna Qarataev qatty renish bildirdi. Qatqyl ýnmen: «Qazaq halqy haq músylman», – dep shegeledi. Qazaqtyng músylmandyghyna shýbә aitu oqyghan jigitke jaraspaydy, osy uaqytqa deyin qazaq músylman emes dep orystar aitushy edi, endi oghan sen qosylghan ekensing ghoy, әttegen-ay! dedi Bókeyhanovqa. Músylman qozghalysyna kópten atsalysyp jýrgen, júrtshylyqqa keninen tanymal, qazaqtyng dau-damaysyz eng birinshi kósh bastar túlghasy retinde kýiine sóiledi.

Qazaq halqy kóne ghúryp  saltymen órilgen әdet zandaryn saqtaymyz, sonymenen ghamal qylamyz dep qor bop keledi dedi ol. Onday jәitti húkimetting de qoldaghanyn, sóitip biylikting «qazaq dau-sharghysyn әdet-ghúryp salty qalyptastyrghan qúqyq boyynsha sheshsin, hakim etu óz sotyna mindet bolsyn» degenin aitty. Sosyn syny oiyn ayan etti. Biraq bayaghy biylerding úshyghy da joq, әdil tórelik jasalmaydy dedi. Býginde bas adamdar jer-jerde by lauazymyn satyp berudi jýzege asyryp jýrgenin taghy әshkereledi. Sonday soraqylyqtardyng nәtiyjesinde «ghúryp-әdet qúqyghy degening ertegi bop ketti. Ádildik degening eleske ainaldy. Dúrystyq, shyndyq degening joq boldy» dep ashyna sóiledi. Osynday jaghdayda túrghan әdet qúqyghyn qúptasaq, dedi Qarataev, húkimetpen joldas bolyp, qazaq qor bola bersin hәm dininen aiyrylsyn degenimiz bolyp shyghady!

Jeke mәjiliste bas qosqan qazaqtardyng bәri ony qoldady. Alghashqy Dumagha deputat bolghaly, Vyborg ýndeuine qol qoyghany ýshin «Kresty» týrmesine otyryp shyqqaly Peterburgte túryp kele jatqan Sәlimgerey Jantóriyn, Troiskide advokattyq qyzmet atqaratyn Jihansha Seydaliyn, Týrkistan ólkesining tumasy, sezge  Peterburgten kelgen  zanger Serәli Lapiyn, Jayyq ónirining din qyzmetshisi Dosan molda Amanshiyn, Bayanauyl jaghynyng myrzasy Saduaqas Shormanov bәri әdet qúqyghynyng azyp bara jatqanyna mysaldar keltirip, Qarataevqa qoldau kórsetti. Biraq Bókeyhanov qazaqtyng jartysy din ústamaytynyna senimi kәmil, myqtaghanda jartysy ghana músylman, sharighatty qazaqqa jolatugha bolmaydy degen oiynan qaytpady. Ózining múny erteng músylman jinalysyna departament bastyghy Taranovskiy myrza qatysyp otyrghanda da aityp bere alatynynan habardar etti. Qarataev qatty kýrsinip, qapaly ýnmen, «qazaqqa zalaldy, teris pikir tughyzatyn múnday orynsyz sózderdi din mәselesin qaraytyn húkimet chinovniygining kózinshe sóileu – qazaq halqyna zor qiyanat, hәm qazaqtyng shyn baqytsyzdyghy», – dep, qolyn jaydy. Jantórin Bókeyhanovqa: «Múnday sózder aityp qazaqqa ziyan qylatynday esh ret joq, jalpy mәjilis kezinde búlay sóilemeniz», – dedi. Osynsha orynsyz da aghat sózdi qaytalamauyn, onday kýmәndi, saldary jaman boluy yqtimal nәrseni әsirese ýkimet chinovniygi aldynda aitpauyn Bókeyhanovtan bәri ótindi.

Álihan rayynan qaytty, biraq әlgi pikirin músylman siezinde Taranovskiy joq kezde aityp qaluy yqtimaldyghyn jasyrmady. Ol Samarada túryp jatqanmen, dausy jerlesterine «Qazaq» gazeti arqyly jetip jatqanyn, sondyqtan da músylman siyezine solardyng ótinishimen kelgenin eske aldy. Osy  siezge qatys dep ózine jedelhat salghan semeylikterding «duhovny sobraniyege kiru», sharighat joly, qalynmal, enshi, jesir, mal dauy jayyndaghy pikirin әli de súrastyratynyn, olargha músylmandyq haqyndaghy óz oiyn bayan qylatynyn aitty. (Álihan shynynda da artynsha «júrt pikiri qalay dep Semey, Qarqaralygha telegramma berip» súrau saldy da, «aytylghan ister sharighatqa ketkeni dúrys» degen jauap-jedelhat aldy. Keyin búl jayynda: «Meni músylman siyezine bar dep Semey tilegende, elden júrt pikirin biletin kisi siyezge barsa jaqsy bolady degenim osy. Siyezde bolatyn sóz elde tәmәm bolyp, júrt arasynda iylenip, pisip kelsin degenim osy. Meni Samarda túrsyng dep, siyezge bar dep, ózderining siyez turaly pikirin ashyqqa shygharmaghany zor qiynshylyq boldy. Siyezde jogharyda aitylghan sózder turaly sóilemey qalghanym osy», – dep jazdy). Degenmen, delegattardyng kózqarastaryndaghy búrq etip bir kórinip qalghan osy bir qayshylyqqa qaramastan,   4-shi Býkilreseylik músylman sezine qatysyp otyrghan qazaqtardyng jeke mәjilisi qajet sheshim shyghara aldy. Ózara pikirlesip bolghannan son, Semey, Oral, Torghay, Aqmola oblystary Orynbor diny basqarmasyna qaraghany, al Týrkistan ólkesinde óz aldyna muftiylik ashylghany dúrys dep tabyldy.

Sezde barlyq bayandamalar men sóileushiler tyndalghannan keyin, sayasy baghdarlamalar jónindegi úsynystar esepke alynbay, tek dinbasylardyng saylanbaly boluy tiyistigi, barlyq mektepterdi basqaru isin, olardyng baghdarlamalaryn, múghalimderding qúramyn baqylaudy Diny jinalystardyng qaramaghyna beru qajettigi jayynda qauly qabyldandy.  Biraq solar da oryndalghan joq. 4-shi músylman sezi júmysyn 1914 jylghy 25 mausymda ayaqtaghan, sodan ýsh kýn ótkende, 28 mausymda, Saraevo qalasynda Avstro-Vengriya taghynyng múrageri óltirilip, Birinshi Dýniyejýzilik soghys órti tútatyldy. Osyghan baylanysty bastalghan jana dәuir músylmandardyng din isterin reformalau mәselesin keri ysyrdy.  Sodan kezekti besinshi qúryltay monarhiya qúlaghannan keyin ghana shaqyryldy. Tek 4-shi Memdumanyng músylmandar fraksiyasy soghys jaghdayyna baylanysty bastama kóterip,  músylman qoghamdyq úiymdary ókilderining Býkilreseylik sezin shaqyrdy.  Maydandarda jaralanghan jauyngerlerge kómek kórsetu sharalaryn oilastyryp jasaudy  maqsat etken búl jinalys 1914 jylghy 6–10 jeltoqsanda ótti. Kózdelgen júmystardy ýilestiru ýshin músylman qoghamdyq úiymdarynyng Ortalyq komiyteti qúryldy. Oghan qazaqtardan Baqytjan Qarataev kirdi...

...Dýbirli tónkerister men qazaq memlekettiligi janghyrtylatyn On jetinshi jyl taqalyp kele jatty...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz