Júma, 27 Qantar 2023
Sayasat 7706 16 pikir 14 Qazan, 2022 saghat 11:26

Ilon Mask satyldy ma?

Eki alyp kórshimiz Birikken Últtar Úiymy qauipsizdik kenesindegi sýbeli orynyn paydalanyp (túraqty jora) ózge memleketterdi Ukraina men Tayuan mәselesinde ózderine jaqtas bolugha mәjbýrleude. Energiya jәne ekonomikalyq bopsamen shyrghalauda. Shekara attaghan alpauyt kompaniyalardyng qojayyndary da odan syrt qalmauda. Álemning nómiri birinshi qaltaly adamy sanalatyn Ilon Masktyng Ukraina men Tayuangha ústanghan songhy pozisiyasy sonyng aiqyn dәleli.

Qyrymnyng iyelik qúqyghyn moyyndaudy qamtyghan Masktyng «Beybitshilik kelisimi» Ukraina tarapynyng ghana emes, oghan tilekshi bolyp otyrghan jahan júrtynyng yzasyn tudyrdy. Al demokratiyaly Tayuan respublikasyn Kommunistik biylikting «Bir memleket, eki týrli týzim» basqaru jýiesin qabyl alugha ýndeui tura sonday qarsylyqqa tap boldy. Ukraina belsendi shabuyl úiymdastyryp jatqan aimaqtarda Masktyng ózi belsenip tegin bergen «STARLINK» internet jýiesining istemey qaluy «Ilon Mask satyldy ma?» degen kýdikti qoIlatty. Onyng 44 milliard dollargha baghalanghan Tvitterdi satyp alatyn kýni de ( qazannyng 28-i) belgili bolyp edi. Qazirgi әlemdik qarjylyq naryq shatqayaqtap túrghan syn sәtte ol múnsha kóp aqshany qaydan aluy mýmkin degen súraq tuyndady. Qytaydyng Shanhay qalasynda ornalasqan «Tesla elektravtosynyn» satylymy әlemdik naryqtaghy satylymynyng 30-50 payyzyn qúraytyny da sarapshylardyng nazaryn audardy. Ózining әreketin әlemning tynyshtyghyna qam jegendikten dep týsindirgen Mask aqparat kózderine súhbat berip, aghynan jaryldy. Óz sózinshe internetting istemey qaluy tehnikalyq aqaudan bolghan. Qytay onyng Ukrainany tegin internetpen qamtuyna narazy bolghan. Óz aumaghynda qoldanbaugha uәdesin alghan. Masktyng Baydenge de ókpesi qara qazanday eken. Ozyq mashina kórmesinde Djeneral Motors ónimine minip kórgen Aq ýy basshysy Masktyng kompaniyasyn elep shaqyrmapty da.

Eki kórshimizding jymysqy әreketterin baqylap otyrghan Aq ýy basshysy Bayden ótken sәrsenbi kýni AQSh-tyng memlekettik qauipsizdik strategiyasyn jariyalady. Onda Amerika preziydenti: «Resey erkin әri ashyq halyqaralyq jýiege tikeley qauip tóndirip otyr, halyqaralyq tәrtipti, zandardy әdeyi belden basuda, Ukrainagha alyp barghan jabayy shapqynshylyghy sonyng kórinisi. Al «Qytay – qazirgi halyqaralyq jýieni ózgertudi kózdeytin, ekonomikalyq, diplomatiyalyq, әskery jәne tehnologiya әleuetimen maqsatyna jetuge baryn salyp otyrghan birden bir el» dedi. Ol sonday-aq, arty belgili bolghan Reseyge qaraghanda diktatura men syrtqy sayasatta revizionizmdi úshtastyryp otyrghan Qytaydyng әlde qayda qauipti ekenin, sol ýshin Reseydi auyzdyqtap, Qytaydy aldygha ozdyrmau – Aq ýiding aldaghy on jyldaghy basty nysanasy bolatynyn jetkizdi.

Áygili jurnalist Tomas Fridman «The New York Times» gazetinde jariyalaghan «Amerika men Qytaydyng chip soghysyn qarsy alayyq» degen maqalasynda Amerika Resey, Qytay ekeuimen bir uaqytta qatar qaqtyghysyp otyr deydi. «Reseymen qaqtyghysymyz janamaly týrde, biraq aiqyn. Ukraindardy ozyq snaryad әri aqparatpen qamdap, orys әskerin keri sheginuge mәjbýrlep otyrmyz. Al Qytaymen qaqtyghysymyz sandyq tehnologiya zamanynyng negizgi ózegi bolghan poluprovodniyk, chip soghysy. Álemdegi eng ozyq chip aliyansyn jobalau jәne jasau, nysanany dәl kózdeytin eng ozyq qarugha, eng aqyldy zavodqa, eng zerek sandyq esepteu qúralyna, kez kelgen formattaghy qúpiya kodtardy sheshe alatyn qabiletke ie bolu. Qazirshe AQSh pen seriktesteri aldyda bolghanymen, Qytay basyp ozudy kózdeude» dep jazady. Áygili Genry Kissindjerding «Resey, Qytaymen bir uaqytta soghyspau kerek» degen sózin eske salady.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3051
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2056
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872