Almatyda medisinalyq bilim beru isi qalay jýrgizilude?
Deni sau azamat – memleketting eng qúndy kapitaly. Jan men tәning saulyghy keyde tek adam balasynyng ózine ghana emes, eldegi aq halattylardyng biliktiligine de baylanysty bolyp keledi. Onyng ýstine medisina mamandarynyng jetispeushiligi shalghay jatqan aimaq túrghyndaryna qatty bilinedi. Búl mәsele turaly Preziydent Qasym-Jomart Toqaev biylghy Qazaqstan halqyna Joldauynda aitqan bolatyn.
«Densaulyq saqtau salasy bәsekege qabiletti boluy ýshin dәrigerler dayyndau jýiesin jetildirgen jón. Medisinalyq joghary oqu oryndarynyng janynan kópbeyindi auruhanalar jәne klinikalar ashylady. Aldaghy ýsh jylda reziydenturagha bólinetin grant sany 70 payyzgha kóbeyedi. Múnyng bәri últ densaulyghyn sóz jýzinde emes, is jýzinde jaqsartugha septigin tiygizedi»,-dedi Memleket basshysy.
Osy orayda Almaty qalasy týitkildi mәseleni sheshuge búrynnan kiriskenin aityp ótkenimiz jón. 2021 jyldan beri Almaty qalasynyng әkimdigi talap etiletin klinikalyq mamandyqtar boyynsha dәrigerlerdi reziydenturada oqytugha qarjy bólip keledi. Búl Densaulyq saqtau ministrligining «Ónirlerde medisina kadrlarynyng tapshylyghyn tómendetu boyynsha qabyldanyp jatqan sharalar turaly» Jol kartasyn, sonday-aq «Almaty qalasynda medisina kadrlarynyng tapshylyghyn tómendetu boyynsha qabyldanyp jatqan sharalar turaly» Jol kartasyn iske asyru maqsatynda oryndalyp otyrghan sharua.
Biylghy jyly qala 120 reziydentti asa tapshy dәrigerlik mamandyqtar boyynsha oqytugha jergilikti budjetten 2-3 oqu jylynyng úzaqtyghyna oray qarjy bóldi. Býgingi kýni 2021 jyly oqugha týsken 108 maman reziydenturada oquyn jalghastyryp jatyr. 2022 jyly mamandyqtar boyynsha granttardyng eng kóp sany reziydenturagha anesteziologiya jәne reanimatologiyagha 10 oryn, júqpaly aurular boyynsha 8 oryn, pediatriyagha 10 oryn, oftalimologiya boyynsha – 11 oryn bólingen. 2023 jylgha qajetti mamandyqtar boyynsha reziydenturagha 130 grant jәne «epiydemiologiya» mamandyghy boyynsha magistraturada 10 oryn oqytu josparlanyp otyr.
Reziydentura oqu nysany 1994 jyly bekitilgen, oghan farmasevter, dәrigerler, stomatologtar týse alady. Qabyldau konkurstyq negizde jýrgiziledi. Almatydaghy reziydentterdi qabyldau, bólu jәne ornalastyru jónindegi konkurstyq komissiyanyng otyrysy ótkizildi osy jyldyng 24 tamyzynda ótkizilgen. Erejege sәikes, konkurstyq komissiyanyng qúramyna Almaty qalasy әkimining ókimimen bekitilgen jәne jergilikti atqarushy organnyng qyzmetkerleri, azamattyq qogham ókilderi kirdi. Almaty әkimdigining bilim beru grantyn taghayyndau konkursyna qatysu ýshin medisinalyq uniyversiytetter týsu emtihany boyynsha eng joghary ball jinaghan ýmitkerlerding tizimin beredi. Búl jolghy konkursqa 284 ýmitker qatysty. Konkurstyq komissiyanyng sheshimi boyynsha Almaty әkimdigining grantyna 120 qatysushy ie bolyp otyr. Medisinalyq reziydenturanyng kýndizgi bóliminde bilim alu merzimi eki jyl. Biraq keybir jaghdaylarda reziydentter 5 nemese odan da kóp jyl oquy mýmkin. Bilim beru grantynyng iyegeri Almaty qalasynyng medisinalyq úiymdarynda tiyisti mamandyq boyynsha 5 jyl júmys isteui kerek. Sondyqtan reziydent pen oqu ornynyng arasynda ýsh jaqty kelisimshart jasalady.
Byltyr da Almaty әkimdigining qarajaty esebinen Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetine jәne Qazaqstan-Resey medisinalyq uniyversiytetine klinikalyq mamandyqtar boyynsha jәne "epiydemiologiya" mamandyghy boyynsha reziydentura (110 grant) men magistraturagha (10 grant) kadrlar dayarlau ýshin 120 grant bólingen bolatyn. Anesteziologiya jәne reanimasiya-35 grant; júqpaly aurular – 18; terapiya-10; pulimonologiya-6; kardiologiya-2; pediatriya-9; neonatologiya-3; nevrologiya-3; otolaringologiya-6; klinikalyq farmakologiya-2; gastroenterologiya-6; oftalimologiya-3; endokrinologiya – 3; balalar hirurgiyasy-2; travmatologiya jәne ortopediya-2; jedel medisinalyq kómek – 3; fizikalyq medisina jәne onaltu – 5; neyrohirurgiya – 2 grant bólindi.
Búdan basqa, respublikalyq budjet esebinen klinikalyq mamandyqtar boyynsha reziydenturada oqugha 38 grant bólinedi. Osylaysha, elimizde kadr tapshylyghyn joy aldaghy 2-3 jylda iske asady dep josparlanghan.
Ashyghyn aitsaq, múnday jýiening tiyimdiligi tómen. Tipti, saqtandyru modeli túraqsyz әri jýiesiz damuda. Búl – ýlken olqylyq. Erikti medisinalyq saqtandyru jýiesin engizetin uaqyt әldeqashan jetti. Ýkimetke densaulyq saqtau salasyn jәne jalpy әleumettik salany qarjylandyru jýiesin qayta qaraudy tapsyramyn. Medisinalyq infraqúrylymdy keshendi týrde jaqsartugha basa nazar audaru kerek. Memleket pen jekemenshikting seriktestigin tiyimdi paydalanghan jón.
Medisina – investisiya salugha qolayly sala. Tek oghan dúrys jaghday jasau qajet. Men kelesi jyldan bastap últtyq jobany jýzege asyrudy tapsyrdym. Búl qújat, eng aldymen, auyl túrghyndarynyng súranysyn qanaghattandyrugha arnalghan mekemesi joq. Aldaghy eki jylda búl auyldarda medisinalyq jәne felidsherlik-akusherlik bólimsheler salynyp, qajetti qúraljabdyqpen tolyq qamtamasyz etiledi.
Osylaysha memleket bir millionnan astam adamnyng alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómek aluyna mýmkindik jasaydy. Últtyq joba ayasynda 32 audandyq auruhana zamangha say janaryp, endi audanaralyq kópbeyindi mekemege ainalady. Onda insulitten emdeu ortalyqtary, hirurgiya, jansaqtau jәne onaltu bólimderi ashylady. Búl tórt millionnan astam adamgha kórsetiletin medisinalyq qyzmetting sapasyn arttyrady. Sonymen qatar, telemedisina baghytyn damytamyz. Sol arqyly shalghayda túratyn halyqqa sapaly medisinalyq qyzmet kórsetiletin bolady»,-dedi Qasym-Jomart Toqaev qyrkýiektegi joldauynda.
2022 jyldyng birinshi jartyjyldyghynda Qazaqstanda densaulyq saqtau jәne әleumettik qyzmetterge investisiya kólemi rekordtyq 73,7 mlrd tenge boldy. Búl byltyrghy sәikes kezenmen salystyrghanda aqshalay týrde 15,2%-gha artyq (HQÚ – 112,3%). Búghan deyin osy kezende densaulyq saqtau jәne әleumettik qyzmetterge qúiylghan investisiya kólemi 2020 jyly 64,2 mlrd tenge, 2021 jyly 64 mlrd tenge bolghan edi.
Abai.kz