Senbi, 28 Qantar 2023
Bilgenge marjan 3953 1 pikir 17 Qazan, 2022 saghat 13:52

Qazaqtyng jeti ata jәne jeti úrpaq tanymy

Qazaq últy – qandastyqty negiz etip, ru-taypa, arys, úlys siyaqty ýlkendi-kishili qauymdastyqtardan qúralghan halyq. Ata-babalarymyz «Qyryq ruly elmiz, qargha tamyrly qazaqpyz» degen tuysqandyqty, qandastyqty, bereke men syilastyqty dәriptep kelgen. Qazaqtyng dәstýrli shejiresinde ata-tekti quyp erkek kindikti, qandastyqty, tuysqandyqty negiz etip shejire taratyp, ýsh jýzge keneytip tútas bir últtyng atatek shejiresin qalyptastyrady. IYisi qazaq balasy bir-birimen kezikkende «Qay jerding adamysyn?» dep súramaydy. «Qaysy elsin?» dep súraydy. Búlay ata-jón súrau ata-babalarymyzdan qalghan salt-dәstýr.

Qazaq balasy óz úrpaqtaryna jeti atasyn bilu tәrbiyesin jýrgizip otyrghan. Búl talapty qazaq qoghamynyng barlyq mýshesi biluge tiyisti paryz sanaghan. Árbir qogham mýshesi jeti atasyn bilmeudi úyat, ar-namys dep bilgen, tek ata-ana tәrbiyesin kórmegen, jetim bolmasa jeti atasyn biluge tiyis dep sanaghan.

Halqymyzdyng jeti ata tәrbiyesi – jeti atasynyng atyn aityp berumen birge óz jeti atasynyng ata-mekenin, óris-qonystaryn, elge aty keng jayylghan biy-sheshen, shejireshilerin, batyrlaryn, aqyn-jyraularyn, tanba-úrandaryn, salt-dәstýrlerin aityp beretin әlippelik sauaty boludy talap etedi.

Biz sóz etip otyrghan jeti ata degen úghym neni bildiredi, búnyng jeti úrpaq atauymen qanday qatynasy bar? Búl qazaq shejiresindegi kýrdeli taqyryptardyng biri. Halqymyzdyng dәstýrli shejiresinde búrynnan beri qos jetilik ata taralym jalpylasyp kelgen. Búl turaly Mórqan Kemelqanúly «Qytaylarda jazu óneri erte qalyptasqandyqtan, kóp nәrselerdi erte bastan jazyp-syzyp tarihy múraghat jasay aldy. Al, qazaq últy qos jetilik úghym qaldyrdy. Qazaq últynyng nekelik zany jalang nekelik kózqaras negizinde emes, tarihy qandyq kirshiksizdik, gendik tazalyq jýiesine qúrylghan, ru – onyng naqty qúrylymdyq jýiesi» («Qazaq halqynyng shejirelik jýiesi turaly», «Shinjiyang qoghamdyq ghylymy» jurnaly, 2010 jyly 3-san, 35-bet) degen kózqarasyn aitady.

Biz búl maqalanyng negizgi arqauy bolghan, qazaqtyng dәstýrli shejiresinde búrynnan aitylyp kele jatqan jeti ata jәne jeti úrpaqty, yaghny osy qos jetilik ústanymdy oqymysty, ghalym, zertteushilerding jazghan ghylymy enbekterinen mysal keltire otyryp týsindirudi jón kórdik.

Jeti ata shejiresi – ru-taypa, úlystar shejiresining altyn bastauy, yaghny qazaq halqynyng shejiresin qalyptastyratyn týp negiz bolyp tabylady. Sondyqtan eng aldymen jeti ata atauyna qaray at basyn búralyq. Tómendegi mysaldar jeti ata atauyn týsinuding naqty dәleli bola alady.

  1. Kózqaras (Rahymetolla Ápsheúly): «1. Ózi. 2. Ákesi. 3. Ýlken әkesi. 4. Úly әkesi. 5. Babasy. 6. Chong babasy. 7. Atalyq» («Shinjiyang qoghamdyq ghylymy» jurnaly, 2003 jyly, 1-san, 97-bet).
  2. Kózqaras (Nyghymet Mynjaniy): «1. Áke. 2. Ata. 3. Baba. 4. Úly ata, 5. Úly baba. 6. Aba baba. 7. Ata tek» («Shinjiyang qoghamdyq ghylymy» jurnaly, 2003 jyly. 1. san. 97-bet).
  3. Kózqaras (Maqsútbek Niyazbekov): «1. Ákesi. 2. Atasy. 3. Arghy atasy. 4. Babasy. 5. Úly babasy. 6. Altynshy ata. 7. Jetinshi ata» («Shinjiyang qoghamdyq ghylymy» jurnaly, 2003 jyly, 1-san, 97-bet).
  4. Kózqaras (Shynay Rahymetúly): «1. Áke. 2. Ata. 3. Áz-ata (búl ýsheui atalar). 4. Baba. 5. Tektin. 6. Tórkin. 7. Týp-túqiyan (búl tórtteui babalar). Jogharydaghy jeteui birigip «ata-babalar› delinedi» («Mongholiya qazaqtarynyng atatek shejiresi», Bayanólgey, 1997 jyl).
  5. Kózqaras «1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arghy ata. 5. Baba. 6. Týp ata. 7. Tek ata. («Qytay últtary» jurnalynyng 2006 jylghy 1-sanynda jariyalanghan Túrsynhan Dauytqazyqyzynyng jinaqtaghan «Úlaghatty últtyq úghymdar» atty materialynan).
  6. Kózqaras (Seyit Kenjeahymetúly): «1. Ózin. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arghy ata. 5. Baba. 6. Týp ata. 7. Tek ata» (Duman Jaqypúly «Jeti ata jәne shejire», «Shinjiyang qoghamdyq ghylymy» jurnaly, 2011 jyly, 4-san, 32-bet).
  7. Kózqaras (Duman Jaqypúly maqalasynda jogharydaghy 1-shi kózqarastan 6-shy kózqarasqa deyingi jeti ata atauyna taldau jasay otyryp óz kózqarasyn bylay bayandaydy): «1 . Ózin. 2. Áken. 3. Atan. 4. Baban. 5. Arghy atan. 6. Týp atan. 7. Tek atan.» («Jeti ata jәne shejire», «Shinjiyang qoghamdyq ghylymy» jurnaly, 2011 jyly, 4-san, 32-bet).
  8. Kózqaras «Jeti ata әkeden tómen emes, joghary taratylady. 1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arghy ata. 5. Baba. 6. Týp ata. 7. Tek ata.» (Orta mektep «Til-әdebiyet» tandamaly oqulyghy, 4-bólim, «Shinjiyang oqu-aghartu baspasy», 2009 jyly, mausym, 35-bet). Osy kózqarastaghy jeti ata taratu barysy baladan bastalyp tek atagha tirelgen. Búl oqulyqtyng ózinde aitylghan «Jeti ata әkeden tómen emes, joghary taratylady» degen sózge qayshy.

Biz jogharydaghy ghalym, oqymysty, zertteushilerding kózqarastarynan qazaq shejiresindegi jeti ata atauynyng birkelki emes kóp núsqaly, әri kýrdeli ekenin bayqay alamyz.

Qazaqtyng dәstýrli shejiresinde jeti ata әkeden bastap joghary sanalady. Qazaqtyng dәstýrli shejirelik kózqarasy boyynsha jeti atany «Ata-babalar» dep ataymyz. Jeti atany ózinnen nemese balannan bastap joghary sanau dúrys emes, búlay sanau jeti atagha jatpaydy. Jeti atany bizding «Ata-babalarymyz» dep týsingen jón. Sondyqtan jeti atany әkeden bastap joghary sanau kerek.

Biz sóz etip otyrghan qazaqtyng dәstýrli shejire mәdeniyetindegi jeti ata atauy men jeti úrpaq atauy ekeui eki basqa úghym. Jeti ata әkeden bastap joghary sanalady da, jeti úrpaq baladan bastap tómen sanalady. Mine, búl qazaqtyng dәstýrli shejire mәdeniyetindegi qos jetilik tәlim bolyp tabylady. Jeti ata men jeti úrpaqty qosqanda jiyny 14 ata bolady. Osy qos jetilik shartqa tolghan bir týp-túqiyannan taralghan qandastyq top ru dep atalady.

Jeti úrpaq nemese 3 aghayyn atauy turaly

Biz jeti úrpaq atauy men 3 aghayyn atauyna mysal keltire otyryp taldau jasalyq.

  1. Kózqaras (Rahymetolla Ápsheúly): «1. Bala 2. Nemere 3 .Shóbere 4. Nemene 5. Shópshek6 . Tuajat7 . Jau tanymas» («Shinjiyang qoghamdyq ghylymy», 2003 jyly, 1-san, 97 -bet).
  2. Kózqaras (Nyghymet Mynjaniy): «1. Bel bala2 . Nemere3 . Shóbere4 . Óbere5 . Tuajat6 . Quajat7 . Jau tanymas» («Shinjiyang qoghamdyq ghylymy», 2003 jyly, 1-san, 97-bet).
  3. Kózqaras (Dәulet Jeldikbaev): «1. Bala2 . Nemere3 . Shóbere4 . Nemene5 . Shópshek6 . Tuajat, 7. Jýrejәt, 8. Jegjat, 9. Júraghat»: «Sýiindik tarihiy-shejiresi», (Almaty 2008 jyl, 6-bet).
  4. Kózqaras «1. Áke, 2. Bala, 3. Nemere, 4. Shóbere, 5. Shópshek, 6. Kógenjat, 7. Tuajat» («Qyzay-Aman shejiresi», 1-kitap, 2010 jyly nauryz, 13-bet).
  5. Kózqaras (Ayyp Nýsipoqasúly): «1. Bala. 2. Nemere. 3. Shóbere, 4. Shópshek, 5. Nemene, 6. Tuajat, 7. Jýrejat, 8. Jegjat» («Aghash besikten jer besikke deyin». «Shinjiyang jastar-órender» baspasy, 2002 jyl, 218 -bet).
  6. Kózqaras «1. Bel Bala, 2. Nemere. 3. Shóbere, 4. Shópshek, 5. Nemene, 6. Jýrejat, 7. Tuajat», (Múqtar Sadyqúly «Suan shejiresi», 315-bet).
  7. Kózqaras (Ábish Kekilbaev): «1. Áke, 2. Bel Bala, 3. Nemere, 4. Shóbere, 5. Shópshek, 6. Jýrejat, 7. Tuajat» («Ile jastary», 1999 jyl, 3-san, 19 -bet).
  8. Kózqaras (Sәlimbay Ahymetov): «1. Áke, 2. Bala, 3. Nemere, 4. Shóbere. 5. Nemene. 6. Shópshek, 7. Tuajat. 8. Jegjat. 9. Júraghat» («Ile jastary», 1999 jyl. 3-san, 19-bet).
  9. Kózqaras (Shynay Rahymetúly): «1. Bala. 2. Nemere. 3. Shóbere. 4. Shópshek, 5. Óbere. 6. Tuajat, 7. Jýrejat. 8. Jegjat. 9. Júrajat.» («Mongholiya qazaqtarynyng atatek shejiresi», Bayanólgey, 1997 jyl, 6-bet. )
  10. Kózqaras (Duman Jaqypúly): «1. Bala. 2. Nemere. 3. Shóbere. 4.Shópshek. 5. Kógenjәt. 6. Tuajat. 7. Jýrejat» («Shinjiyang qoghamdyq ghylymy», 2011 jyl, 4-san, 34-bet).

Jogharydaghy jeti úrpaq turaly aitylghan ataudaghy kózqarastar negizgi jaghynan úqsas bolghanmen úrpaqtardyng ret tәrtibindegi ataularda úqsamastyq bayqalyp jatady. Mysaly, jeti úrpaq atauyndaghy 4-shi úrpaqty (Óbere, Nemene, Shóbere, Shópshek), 5-shi úrpaqty (Shópshek, Tuajat, Nemene, Óbere, Kógenjәt), 6-shy úrpaqty (Tuajat, Jýrejat), 7-shi úrpaqty (Jautanymas, Jýrejat, Quajat) dep әr aluan ataydy. Mine, búdan jeti úrpaq atauynyng kóp núsqaly әri kýrdeli halyqtyq atau ekenin bilemiz.

Qazaq últy tilge bay halyq. Ata shejiremizge zer salsaq «Jau tanymas», «Quajat», «Kógenjәt» siyaqty ónirlik erekshelikke ie jerlik ataulardy bayqay alamyz. Al kóptegen shejirelerde qoldanyp jýrgen 5-shi úrpaq atauy bolghan «Nemene»-ni eshqanday qandastyqty, tuysqandyqty bildirmeydi. Búl atau eshqanday maghyna bermeydi dep jeti úrpaq atauynan op-onay shygharyp tastaugha da kelmeydi. Qazaq shejiresi barlyqqa kelgennen beri qoldanyp kele jatqan «Nemene» sózi jalpylasqan halyqtyq atau. Sondyqtan «Nemene» atauyn jalghasty zerttep, til mamandary men tarihshylardyng saraptauynan ótkizu kerek dep qaraymyn. Jeti ata men jeti úrpaq atauyn til mamandarynyng enshisine qaldyryp, ózimiz sóz etken taqyrypqa qayta oralayyq. Mongholiyalyq tariyh-shejireshi Shynay Rahymetúly 3 aghayyn, 15 úrpaqty bylay taratady: «Nemere aghayyn: 1. Bala, 2. Nemere, 3. Shóbere, 4. Shópshek, 5. Óbere. Jamaghayyn: 6. Tuajat, 7. Jýrejat, 8. Jegjat, 9. Júraghat, 10. Jamaghat. Qalys aghayyn: 11. Órken, 12. Áulet, 13. Zәuzat, 14. Jaran, 15. Qalys» («Mongholiya qazaqtarynyng atatek shejiresi», Bayanólgey. 1997 jyl). Mine, búdan Shynay Rahymetúly qazaq shejiresindegi tuystyq ataulargha jýieli, ghylymy izdenis jasaghanyn angharamyz.

Qazaqtyng dәstýrli shejiresindegi qandastyqty, tuysqandyqty bildiretin jeti ata jәne jeti úrpaq atauy turaly til mamandary men tarih zerttegen ghalymdarymyzdyng bayyrghy tuystyq ataularymyzdy ala-qúlalyqtan aryltyp, bir arnagha týsiruin, jýiege keltiruin ýmit etemiz.

Jinaqtap aitqanda, qazaq shejiresindegi jeti ata әkeden bastap joghary qaray týp-túqiyangha deyin tarasa, jeti úrpaq baladan bastap tómen qaray jýrejatqa deyin taratylyp, qos jetilik ata ústanym qalyptastyrady. Múnda әke jeti atagha uәkildik etse, bala jeti úrpaqqa uәkildik etedi. Shejireshiler aityp jýrgen «Ózim», «Ózi», «Ózin» degen atau jeti ata nemese jeti úrpaq atauynda kezdespeydi. Sondyqtan múnday ataudy halyqtyng bayyrghy tuystyq atauynda qoldanbaghan jón.

Qazaq halqynyng әigili jazushysy Sәbit Múqanov: «Qazaq tarihy turaly qay kezende kimder jazsa da, bir mәselege talas joq siyaqty. Ol –ـ qazaq halqynyng kóne zamandardaghy kóshpeli rulardan qúraluy» degen dana kózqarasyn aitqan edi.

Qazaq últy 200-den astam ru-taypalardan qúralghan halyq. Ol óz ishinde úly jýz, orta jýz, kishi jýz jәne tóre, qoja siyaqty ru-taypalardy qamtityny barshagha belgili.

Kórnekti tarih ghalymy Manash Qozybaev «Ru degen sóz – bau, san, taypa, túqym, tek, arys, jýz, júrt, el, otan siyaqty halyqtyng barsha tarihyn kórseter kategoriyalardy bildiredi» («Armysyn, ata tarih ـ anyraqay», Almaty, 2011 jyl, 27 ـ, 28 ـ bet), – deydi.

Qazaq halqy qan tazalyghyn, úrpaqtarynyng sapaly, aqyldy boluyn erekshe dәriptep jeti ata aralamay qyz alysyp, qyz berisudi qatang shekteumen birge bir rudyng adamdary ózara qyz alyspaydy. Qazaq foliklorynda kóp aitylatyn ghashyqtar Enlik pen Kebek, Qalqaman men Mamyr halqymyzdyng jeti atagha tolmay qyz alyspau syndy qandastyq salt-dәstýrdi búzghandyghy ýshin ólim jazasyna búiyrylghan eken.

Qan tazalyghy aqyl-oyy jetilgen adamzat balasy ghana emes, januarlardyng da úrpaq sapasyn jaqsartady. Qazaq jylqy týligin óte aqyldy januar dep qaraydy. Sondyqtan «Jaqsy at er qanaty» dep ózining senimdi serigine balaydy. Tarihta qan keshken soghystarda batyrlardyng túlparlary qusa jetetin, qashsa qútylatyn senimdi serigi sanalghan. Jylqy týligining aqyldylyghy turaly myna bir tarihy derekke nazar salayyq: «Orys jyl sanauy boyynsha 32 ne 42 jyly dýniyege kelgen ghalym G.Pliniy Sekund Ghúndardyng (Skifterdin) ereuil attaryn óte joghary baghalaydy. Bir hanzada jaumen jekpe-jek soghysta qaza tabady. Jenimpaz oghan jaqyn kelip, ýstindegi sauyt-saymandaryn almaqshy bolghanda, ólgen batyrdyng aty ony tistep, tepkilep óltirgen eken. Endi bir ghún batyrynyng túlpary kózindegi qalqanymen biyege shabady, kózindegi qalqanyn alghanda, túlpar ol biyening óz enesi ekenin tanidy, sodan ol túlpar jardan qúlap, jan tapsyrady» («Ile pedagogika instituty ghylymy jurnaly», 2009 jyly 1-san). Mine, búl mysaldan jylqy týligining óz iyesine adaldyghy, sonymen birge halqymyzdyng «Jaqsy aighyr jatyryna shappaydy» degen sózi oiymyzgha oralady.

Qazaqtyng rulyq jýiesi turaly Shynay Rahymetúly «Tuystar nemese kórshiles birneshe otbasy bir qonysta otyrsa – auyl, auyldas, kórshi; irgeles alshaqtau bolsa – jerles; qandas jeti atadan qúralghandar (bir atanyng kindiginen taraghan) bir ata, 13 atadan assa – ru; birneshe ru qandastyqpen, ya bir mýddemen birikse – taypa; birneshe taypa qoghamdasyp, jýz bolyp qauymdasady... tili men dәstýri, mәdeniyeti, ózindik meken-jeri, әleumettik ruh, jigeri, etnikalyq ereksheligi ortaqtasyp, daralansa últ bolady» («Mongholiya qazaqtarynyng ata shejiresi», Bayanólgey, 1997 jyly, 3-, 6-bet) dep óte jaqsy taldau jasaghan.

Al bizding bir bólim shejire jazushylarymyz qazaqtyng jeti ata aralamay qyz alyspau dәstýrin әli týsinbey keledi, jeti atagha toldyq, 8-shi atadan bastap qyz alysugha bolady dep jansaq úghym tudyryp keledi, búlay aitsaq úrpaq shatasady. Jeti ata nemese jeti úrpaq syndy qos jetilik atau ústanymgha qayshy kelemiz. Halqymyz «Shala molda din búzar» degen aqyliya sózin tekten-tek aitpaghan. Sondyqtan «Jeti ata aralamay, jeti ózen attamay qyz alysyp, qyz berispeu» dәstýrin berik saqtauymyz kerek. Qazaqta atalas tuystar ru dәrejesine kóterilmey kelse-kelmes ýilene salmaghan. Halqymyzdyng «Jeti ata zany» búghan qatang tyiym salyp otyrghan.

Qazaqtyng qyz alysyp, qyz berisu dәstýri turaly tarihshy Aqseleu Seydimbekovting «Jeti júrtty kuәgha tartyp, yaghny jeti rudan kisi shaqyryp, ala arqan kerip, ala jip attap, boz bie shalyp atalastyghymyzdy úmytpayyq dep barmaqtaryn qangha malyp, eldik úran men tanba belgilesetin bolghan» (Jaqyp Jýnisúly. «Shejire turaly tolghanys», «Ile tarihy materialdary», Qúlja, 2013 jyly qazan, 30-san, 74-bet) – degen sózi «Jeti atagha tolmay qyz alyspau zanynyn» (Jeti ata men jeti úrpaqty qamtidy) tipti, qatang ekenin rastay týsedi.

Qazaqta jeti atasynyng atyn bilmeytin adam óte az kezigedi. Adam nәsilin jaqsartu ýshin ata-babalarymyz «Jeti ata zany» syndy ozyq kózqarastardy erteden ortagha qoyyp qandy búzbau, úrpaqty azdyrmau, óz úrpaqtarynyng sapaly, sau deneli, jaramdy boluyn talap etedi.

Qazaq salt-dәstýrin tanushy Kamúna Janbozúly qazaqtyng rulyq atauy turaly «Qazaq auyly qazaq qoghamyndaghy eng shaghyn birlik. Qazaq qoghamynda tuysy jaqyn on shaqty týtin bir auyl, al, jeti atadan taraghan birneshe auyl bir ata (aymaq) eseptelgen. On ýsh ne on bes atadan qosylatyn aimaqtar bir ru boldy» («Qazaq salt-dәstýrin tanu», «Shinjiyang halyq baspasy», 2013 jyly qantar, 114-bet) – deydi. Kóptegen mamandar men zertteushilerding kózqarasyna qaraghanda halyq shejiresindegi ru degenimiz – bir atadan taralghan qandas tuystardyng on ýsh nemese on bes atagha barghanda qalyptasqan top degen qorytyndy shygharugha bolady.

Qazaqtyng «Jeti ata zany» sonau Áz-Jәnibek han zamanynda kemeldenip, Qazaq memleketining ata zany retinde moyyndalyp atqarylghan. Búl «Jeti ata zanyn» eng alghash ortagha qoyghan ghúlama ghalym, qara ýzgen shipager, XV ghasyrdyng úly danyshpany, Qazaq tanu ghylymynyng atasy Óteyboydaq Tileuqabylúly edi. Ol shamamen 1458 jyldan bastap 1472 jyldar aralyghynda Áz-Jәnibek hannyng jarlyghymen hannyng aq ordasyndaghy arnauly sarayynda «Shipagerlik bayan» atty asa kesek ghylymy enbegin jazyp shyqqan, ghalym jeti atagha tolmay qyz alyspau kózqarasyn Áz-Jәnibek hangha dәt aitu arqyly tútas halqyna jarlyq týsirtip, bolashaq úrpaqtarynyng sapaly, aqyldy, sau deneli bolu shartyn qoyyp, adamzat tarihynda genetika ghylymynyng alghashqy negizin qalady. Óteyboydaq atamyz óz shygharmasynda «Otyz atadan keyin qyz alsa, úrpaq aqyldy tuady» degen eng ozyq kózqarasyn ortagha qoyghan.

Halqymyz jaqyn tuystar ózara qyz alysyp, qyz berisuge qatang tyiym salghan, búghan qazaq qauymyndaghy han da, qara da shartsyz boysúnyp otyrghan. Tarihtaghy Qasym hannyng «Qasqa joly», Esim hannyng «Eski joly», Tәuke han biylik qúrghan zamandaghy «Jeti jarghy zanynda» óz jalghasyn tauyp qazirgi zamangha deyin tereng tamyr tartyp halqymyzdyng asyl salt-dәstýrine ainalyp ketti.

Núrlan Sәrsenbaev 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1907