Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3096 7 pikir 19 Qazan, 2022 saghat 14:31

Qazaqstan qalalary qalay damuda?

Qazaqstanda ýsh millioner qala bar — Almaty, Astana, Shymkent.
Búl qalalardyng sany millionnan asty.
Almaty 3 milliongha juyqtap qaldy.

Búl qarqynmen 10 - 15 jyldyng kóleminde Almaty 5 mln halyq túratyn megapoliske ainalatyn sekildi. Ol Orta Aziyadaghy eng iri qala boluy mýmkin.
Áyteuir syrttan kelgenning bәri osy qalagha aghylady.

Oralmanymyz da, migrant ta, syrtqy sheteldik de osy qalagha qúmar.
Almatynyng aua rayy jyly, tabighaty әsem. Halqy kóp bolghasyn onyng naryghy da zor, sonsha halyq tamaq jeydi, kiyim kiyedi, súranysy ýlken degendey...

Sәikesinshe búl shahar orta jәne shaghyn kәsippen ózin ózi asyray alady. Bú jerde eki qolgha bir kýrek júmys ta tabylady.

Bir kezde "Almaty astanalyq statusynan aiyrylghasyn tozyp ketedi" degen adamdar qatty qatelesken eken.

Jalpy adamzat balasy halqy kóp, jaghdayy jaqsy, klimaty qolayly jerlerge ózderi tartylyp túrady.

Ol jerlerge eshqanday statustyng da qajeti joq. Milliondaghan túrghyndar bir jerge jinalsa, adamdar ol jerge jaghdaydy ózderi aq jasap alady. Saudasyn da jýrgizedi, ózgesin de óndiredi, tamaghyn da shygharady, kórshisine satady, qalagha satady...

Mәselen, Amerikadaghy Niu York, Chikago, Los Anjeles siyaqty qalalar jәy bir audan, okrug ortalyqtary ghana edi. Ol qalalar óz tabighy jolymen qala bolyp qalyptasqan jerler edi negizi. AQSh tyng shtattaryndaghy әkimshilik ortalyqtarynyng kóbi beymәlim shaghyn qalalar bop keledi. Bylayghy júrt tipti Niu York shtatynyng ortalyghynyng qanday qala ekenin bilmeydi. Men de bilmeydi ekenmin.

Shyn mәnisinde, Niu York degenimiz bizding status boyynsha Atbasar, Detroyt - Shalqar, Los Anjeles - Qúlsary, Chikago - Kegenge ten.

Kezinde Amerikany Amerika qylghan osy megapolisteri edi. Sol qalalardaghy milliondaghan túrghyn, óndiris ortalyqtary, ýlken naryq súranysy, qarjy ortalyqtary, qúrylys oryndary qazirgi Amerikany әlem ekonomikasynyng damu ortalyghyna ainaldyrdy. Ózderi de damydy, ózgege de yqpal jasady.
Japyrlatyp oblys ortalyghyn ashyp qalany qoldan kórkeytu degenimiz sovoktan qalghan dýnie bolu kerek. Memleketting búnday ekonomikalyq damu qúrylymynan biz әzirshe qútylmaytyn siyaqtymyz. Halqymyz da, basshymyz da oblys ortalyghy bolugha, ashugha qúmar, súrap jýrip bolghysy keledi.

Bir aitarym, Qazaqstanda 4 - 5 millioner megapolis bolsa, búl qalalardyng el ekonomikasyna yqpaly zor bolmaq degen oidamyn. Ásirese bizge batys ónirden bir millioner qala kerek. Onyng biregeyi Aqtóbe qalasy bop túr.
Aqtóbe men Qaraghandyny 500 myng halyq mekendeydi.

Qalghan qalalarymyzda halyq sany 200.- 300 mynnan aspaydy.
Kelesi millioner qalanyng kandidattary meninshe osy eki qala.
Sovoktyng әdis - tәsilimen osy eki qalany qoldan kóterip jibersekshi degen de oy keledi bú jerde..

Aqtóbening batys ónirding ortalyghyna ainalghanyn jan tәnimmen qalaymyn.
Qaraghandynyng da óskenin tileymin.

Memleket syrtqy - ishki kóshti rettep, Almatyny soza bergenshe osy eki qalagha kvota bólip syrttan kóship kelemin degen aghayyndardy, basqa da kelgishterdi memleket kvotasymen osy eki qalagha búryp jiberse degen de bir oiym bar.

Bes iri millioner qalasy bar memleket degeniniz kәdimgidey auyz toltyryp aitatyn ýlken memleket qoy. Búnday memleket óz ishki әjeptәuir ekonomikalyq sayasatyn jýrgize alatyn ýlken naryghy bar memleket. Sondyqtan búl jerde oilanu kerek... Jospar qúru kerek.
Qysqasy, endigi bizding meje osy - Aqtóbe men Qaraghandy.

Oljas Ábil

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396