Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1913 0 pikir 1 Aqpan, 2013 saghat 09:11

Hikayashynyng tәsiline oralu

(Qytay jazushysy Mo Yannyng Nobeli minberindegi sóilegen sózi)

Shved Ghylym akademiyasyndaghy mәrtebeli akademikter, hanymdar, myrzalar!
Meninshe, sizder teledidar, yaky ghalamtor arqyly shalghayda jatqan Gaumy ýstirtindegi Dunby auyly turaly azdy-kópti habardar bolghan shygharsyzdar. Bәlkim, mening 90 jastaghy kәri әkemdi, agha-әpekelerimdi, әielimdi, qyzymdy jәne bir jastan tórt ay asqan jiyen qyzymdy kórgen bolularynyz mýmkin. Biraq men erekshe saghyna eske alatyn bir adam bar, ol -mening anam. Sizder mәngilikke kóre almaysyzdar, men syilyq alghan son, ataq-danqyma kóptegen adam ortaq boldy. Átten, anama osy kýn nәsip bolmady.

Mening anam 1922 jyly tuyp, 1994 jy­ly dýniyeden ozdy. Ony qystaqtyng shyghys jaghyndaghy shabdaly baghyna jer­ledik. Byltyr sol jerge jana temirjol tóseletin boldy da, onyng ziratyn qys­taqtan shalghay, basqa jerge kóshiruge mәj­býr boldyq. Qabirdi ashqanda, tabyt aghash­tyng shirip, anamnyng sýiekkýli topy­raqqa әldeqashan aralasyp ketkenin kór­­dik. Amalsyz yrymyn jasap, topy­raghynan biraz alyp, jana qabirge kóshi­rip jerledik. Bylaysha aitqanda, anam­nyng dәl osy kezden bastap qara jerding bir bólegine ainalghanyn sezdim. Qara jer­ding ýstinde túryp sóilegen sózderim­ning bәrin shesheme aityp jatyrmyn dep bilem.
Men sheshemning sýt kenjesimin. Kish­ken­tay kezimde ýidegi jalghyz termosty kóterip, kollektivting ashanasynan su ta­siy­tynmyn. Bir kýni ashtyqtan әlim qú­ryp, termosty qolymnan týsirip, shaghyp al­dym. Qatty qoryqqanymnan shópting ara­syna tyghylyp, bir kýn boyy shyqpay ja­typ aldym. Inirde sheshem erkeletken atym­dy atap, tónirekten izdey bastady. Shóp­ting arasynan shygha kelgenimde sheshem úrsyp, úratyn shyghar dep oilap edim. Sheshem úrghan da, úrysqan da joq. Bar bol­ghany basymnan sipap, auyr kýrsindi. Mening esimnen ketpeytin qasiretti oqiy­ghanyng biri shesheme ilesip, kollek­tivting atyzynan biday masaghyn teruge barghanda boldy. Qorushy jetip keldi. Masaq tergender jan-jaqqa bytyray qashtyq. She­shem shiayaq bolghandyqtan, jýgire almay, ústalyp qaldy. Álgi engezerdey egin qorushy sheshemdi qúlaq týpten shapa­laqpen bir saldy. Sheshem tenselip baryp, jerge jyghyldy. Qorushy tergen ma­sa­ghymyzdy alghan da joq. Ysqyryghyn shalyp, kerdendey basyp, jónine ketti. Sheshemning ezuinen qan shyghyp, jerde otyr. Sondaghy toryqqan beynesi ómir boyy esimnen shyqpaydy. Kóp jyldar ót­ken song әlgi egin qorushymen bazarda jolyghyp qaldyq. Saqal-shashy quday, kәri shal bolypty. Bayaghydaghy qorlyghy esime týsip, kózimdi qan jauyp, kegimdi qaytarayyn dep úmtylyp edim, sheshem meni ústap aldy da jaybaraqat qana: «Úlym, meni úrghan әlgi adam men myna shal ekeui bir adam emes», - dedi.
Maghan taghy bir tereng әser qaldyrghan bir is әli esimde. «Ay kýlshe» merekesi kýni týs­te, ýidegiler әreng bir sәti týsip týsh­pa­ra týiip edi. Bireuimizge bir kishkene shy­­­­n­ydan ghana jetti. Týshpara jep jat­qanda bir tilemshi qart esigimizding kózine keldi. Men jarty shyny tәtti kartop qaghyn be­rip, ony jolyna salmaqshy bolyp edim, ol maghan yzbarlanyp: «Men bir kәri adam­myn. Ózdering týshpara jep, maghan kar­toptyng qaghyn beretin ne degen qara jýrek edinder», - dedi. Men ashulanyp, terime simay: «Týshpara bir jylda bir­neshe ret qana auzymyzgha tiyedi. Bireui­mizge bir kishkene shynydan әreng je­tedi. Júmyrymyzgha júq ta bolmaydy! Saghan tәtti kartop qaghyn bergenime razy bol. Jeseng je, jemeseng jolyna týs!», - de­dim. Sheshem maghan úrysty da, jarty shy­ny týshparasyn әlgi qarttyng qolyn­daghy shynysyna salyp berdi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Eng ókinetin bir isim - sheshemmen birge kókónis satqanda bilip yaky bilmey kókónis satyp alghan bir qarttyng 10 tiynyn artyq eseptep qoyyppyn. Aqshasyn eseptep ber­gen song men mektepke ketkemin. Oqu­dan tarap, ýige kelsem, әdette, kózine kóp jas almaytyn sheshemning jylyp otyrgha­nyn kórdim. Sheshem meni jazghyrmady, bar bolghany aqyryn ghana: «Úlym, sheshen­di úyatqa qaldyrdyn», - dedi.
Men on neshe jasqa kelgende sheshem qaterli ókpe auruyna shaldyqty. Ashar­shylyq, auru, enbekten zoryghu qosylyp otbasymyzdy tyghyryqqa tirep, meyirim men ýmitke zәru boldyq. Sheshem ózin-ózi jazym ete me degen kәdik oy maghan ayaqas­tynan payda boldy. Ár joly enbekten qaytqanda, qaqpagha kirisimmen «sheshe!» dep aighaylap shaqyramyn. Onyng dauysy shyqqanda baryp, kónilim ornyna týsip, jýregimdi basyp túrghan bir kesek tas jer­ge týskendey bolatyn. Eger men da­uys­taghanda sheshem jauap qaytarmasa jýregim titirkenip, asýy men diyirmenýidi aralap, tintip shyghatynmyn. Bir joly bar ýidi tintip, izdep onyng kólenkesin de kóre al­madym. Sonan aulanyng ishinde zar eni­rep otyr edim, sheshem kótergen bir arqa oty­ny bar, syrttan kirip keldi. Mening jy­laghanyma qatty narazy boldy. Biraq búghan bola odan alandap jýrgenimdi aituym mýmkin emes qoy. Sheshem mening kónil-kýiimdi aitqyzbay-aq týsindi de maghan: «Balam, alansyz bol. Tirligimizding esh quanar jeri joq, oghan bola Yamaraja (tozaq piri) shaqyrmaydy deydi. Men de kete qoymaymyn», - dedi. Mening tughannan ón-әlpetim óte siyqsyz edi. Qystaqtaghy talay adam betpe-bet meni kelekeleytin. Tipti, mekteptegi minezi túrpayy, sotqar sa­baqtastarym siyqsyzdyghym ýshin meni sabap, ýige zar enirep kelgen kezimde sheshem maghan: «Balam, sen onday siyqsyz emessin. Múrnyng púshyqtyqtan, kózing soqyrdan aman. Ayaq-qolyng sap-sau. Qane, qay jering siyqsyz. Onyng ýstine, kónil sarayyng týzu. Izgi isterdi kóp istesen, qan­sha siyqsyz bolsang da, súlu kórinesin», - dedi. Keyin qalagha kettim. Keybir óte mә­deniyetti degen adamdardyng ózi de syr­tymnan, keyde tipti, betpe-bet siyqsyz ón-әlpetimdi sayqymazaq etti. Men she­shemning sózderin esime berik saqtap, asa baysaldy beynede olardan keshirim ótin­dim. Sheshem sauatsyz adam. Biraq sauatty adamdardy óte qúrmet tútady. Otbasy­myzdyng jaghdayy japaly, bir uaqyt ta­maq jesek, bir uaqyt ash qalamyz. Alay­da, anam mening kitap, qalam-qaghaz alam degen talabymdy esh qaytaryp kórgeni joq. Ol bir enbekqor әiel. Jalqau balalardy qyry sýimeydi. Kitap oqimyn dep júmysty aqsatqanyma bola ejelden jaz­ghyryp kórgeni joq. Bir kýnderi ba­zar­gha kitap әngimeleushi (hikayashy) keldi. Men úrlanyp baryp, sonyng әngimesin tyndaymyn dep, sheshemning tapsyrghan júmysyn úmytyp qaldym. Osy ýshin sheshem meni jazghyrdy. Keshke ol kishkene mayshamnyng jaryghynda ýidegilerge maqtaly shapan tigip otyrghan kezde, men shyday almay, kýndiz kitap әngimeleushining auzynan estigenimdi oghan qaytalap aityp berdim. Onyng týsiniginde kitap әngime­leu­shilerding bәri qu sózden quyrdaq quyr­­ghan jel auyz, dúrys kәsippen shúghyl­dan­baydy, auzynan jaryghan dúrys sóz shyqpaydy dep biletin. Ángimemdi alghash tyndaghan kezde sabyry ketip otyrghan, biraq mening janghyrtyp aitqanym ony bara-bara qyzyqtyrdy. Osydan bylay әr retki bazar kýni maghan júmys tapsyrmaytyn boldy. Bazargha baryp, kitap әngimeleushining әngimesin tyndauyma ýn­siz qosyldy. Kóp ótpey kitap әngimeleu­shining әngimesin qaytalap aitugha qana­ghat­ta­n­baytyn boldym. Qaytalap aitu ba­­­­­ry­synda qosyp, óndep otyratyndy shy­ghardym. Sheshem únatyp tyndasa eken dep, birsypyra oqigha jelisin oidan qiys­tyrdym. Key kezde, tipti, oqighanyng she­shimin de ózgertip jiberetinmin. Mening tyndarmanym sheshem ghana emes, әpekem, әjeme deyin tyndarmanyma ainaldy. Sheshem mening әngimemdi tyndap bolghan son, key kezde ishtey alandap bir jaghy ma­ghan, bir jaghy óz-ózine sóilegen bop: «Úlym, sen eseygen song qanday adam bo­la­syn? Qu sózge tayanyp tamaghyn asyraytyn zarjaq bireu bolyp jýrme?», - dey­tin. Sheshemning nege alandaytynyn tý­­si­­netinmin. Qystaqta bir sózuar bala bar edi. Ylghy ózgelerdi әurege salatyn. Key kezderi onyng ózi ýiindegilerdi de әure-sarsangha salatyn. Men «Siyr» degen hikayatymda suayttyghymen qystaqta­ghylargha әbden jekkórinishti bolghan osy ba­lany jazdym. Balalyq shaghymnyng ele­si bar. Men erekshe sózqúmar tildi-jaqty boldym. Búl qalayda ýlken hauip-qaterding nyshany. Biraq mening hikayat aitu ónerim ýidegilerge ýlken kónildilik baghyshtaytyn. Búl jaghday sheshemdi әri-sәri kýige týsirdi.
«Taudy kóshiru onay, jaralmyshyndy óz­gertu qiyn» degen maqal bar. Áke-she­shem qansha aqyl-nәsihat bergenimen, me­n­ing sózshendik tabighatymdy ózgerte al­mady. Mening atymnyng Mo Yan (ýnsiz qalu degen maghyna beredi) dep ataluynyng ózi naq ózimdi masqaralau siyaqty. Men bastauysh mektepti bitirmey jatyp oqu­dan qol ýzdim. Jasym kishi, denem әlsiz bolghandyqtan auyr enbekke jaramadym. Amalsyz qyrgha shyghyp siyr, qoy baghatyn­myn. Siyr, qoylarymdy jetektep mek­tep­­ting esigining aldynan ótken kezde, de­ma­lysqa shyqqan sabaqtastarym mektep au­lasynda asyr salyp oinap jýrgenin kó­rip, janym jabyrqap, bir adamnyn, yaghny bir balanyng kópshilikten aiyrylghan­daghy azabyn tereng sezindim. Qytaydyng danyshpany Lauzy: «Baq pen sor egiz, bir-birin tolyqtap otyrady», - dep aitqanyn­day, bala kezimde oqudan shyqtym, ashar­shy­lyq, jalghyzdyq, oqityn kitap taba al­maud­yng azabyn bir kisidey tarttym. Biraq agha buyn jazushymyz Shyn Son­uyngha úq­sap, qogham syndy ýlken kitapty oqudy óte er­te bastadym. Sózding basynda aitqan ba­zardaghy kitap әngimeleushining aitqan hiy­kayaty osy ýlken kitaptyng bir beti gha­na.

 

Oqudan shyqqan son, eresek adam­dar­dyng arasyna qosylyp «qúlaq mollasy» bo­latyndy taptym. Búl úzaq jalghasty. 200 neshe jyldyng aldynda, mening tughan auy­lymda hikayat aitudyng asqan sheberi Pu Sunln ómir sýrgen. Bizding qystaqtaghy kóptegen adamdar jәne men sonyng ruhyn jalghaushymyz. Men kollektiv enbek is­teytin atyzdyng basynda, óndiris otrya­dy­nyng qorasynda, atam men apamnyng ys­tyq sypysynyng ýstinde, әuel deseng qiy­­ralandap ketip bara jatqan arbanyng ýs­tinde kóptegen syrly әngimelerdi, tarihy anyzdardy, qyzyqty habar-oshar­lardy estidim. Búl hikayattar jerlik oryn­nyng tabighatymen, әulet tarihymmen tyghyz baylanysyp jatqandyqtan shy­nayy seziletin.
Bir kýnderi osy kórgen-estigenderimning bәri shygharmashylyq material bolady de­gen oy ýsh úiyqtasam týsime kirmepti. Ol kezde basqalardyng әngimesin berile tyndaytyn әngimeqúmar bala edim. Sol kez­­de jә degen tәnirshilding ózi edim.Tir­shilik ataulynyng jany bar dep senetinmin. Ýlken aghashty kórsem, qúrmet kórsetetin­min. Úshqan qústy kórsem, ol qalaghan ke­­­zin­de adamgha ózgerui mýmkin dep qiyal­day­t­ynmyn. Beytanys adamgha jolyqsam, ol qaysy qayuannan ózgerdi eken dep ký­mәn­danatynmyn. Ár kýni keshte óndiris otrya­dy­nyng enbek nómirin esepteu ýiinen shyq­qan kezimde óne-boyymdy ýrey, qor­qynysh biyleytin. Jýrek toqtatyp alayyn dep birese jýgirip, birese bala dauysymmen әndetetinmin. Sol kezde balighatqa tolu qarsany bolghandyqtan tamaghym qy­ryldap, dauysym nashar shyghatyn. Son­daghy әnderim auyldastardyng tynysh­tyghyn búz­ghan shyghar.
Tughan auylymda 21 jyl túrdym. 21 jyl­dan song auyldan úzap, poyyzben Chiyn­daugha bir ret barghan edim. Aghash material zavodynyng tau tóbe bop ýiilgen aghash­ta­rynyng arasynda adasyp kete jazdadym. Sheshem: «Chindaudan qanday kórinister kór­din», - dep súraghanda men asa ynghay­syz­danyp: «Týk te kórmedim. Bar kórgenim tau­ tóbe bolyp ýiilgen aghash», - dedim. Alay­­da, osy retki Chindau saparynan son, auyl­dan úzap shyghyp syrtqy dýniyeni kór­sem degen qúshtarlyghym arta týsti. 1976 jy­ly qantar aiynda armiyagha qabyldan­dym. Sheshem toy jasaghandaghy әsemdik búiym­daryn satyp, maghan alyp bergen tórt tomdyq «Qytay jalpy tarihyn» ar­­qa­lap Gaumy ýstirtindegi Dunby auyly de­­gen men jaqsy kóretin әri óte jek kó­re­tin auyldan úzap shyghyp, ómirimning ma­nyz­dy kezenin bastadym. Eger úzaq jyldardan beri Qytay qoghamynda zor damu­shylyq pen ilgerleushilik bolmasa, re­forma, esik ashu bolmasa men siyaqty jazu­shynyng da bolmaytynyn moyyndauym tiyis. Áskery lagerdegi birsydyrghy túr­mys barysynda, 1980 jyldardaghy iydeya­ny azat etu men әdebiyet órleu dәui­rin qarsy aldym. Kýni keshe ózgelerding әn­gimesin qúlaq týre tyndap, ony ózgeler­ge әngime ghyp shertetin bala edim, osy kez­­­den bastap qolyma qalam alyp, hikayamdy qaghazgha synaq retinde týsire bastadym. Bastabynda jýrgen jolym onday dan­ghyl bola qoyghany joq. Ol kezde jiyr­­ma neshe jyldyq auyl-qystaq ómir tә­jiriybesi әdebiyetting kenen kenish ekenin jete anghartpaghan-dy. Sol kezde әdebiyetti jaqsy adam, izgi isterdi, qaharmandar men ozattardy ghana jazu dep úghynghanym ýshin, jazghan shygharmalarymnyng әdeby qúny tómen boldy.
1984 jyly emtihan tapsyryp «Azat­tyq armiya kórkemóner» institutynyng әde­biyet fakulitetine óttim. Janashyr ús­tazym, әigili jazushy Shuy Huayjunnyng sha­byt berip, bauluynda «Kýzgi su», «Qú­ry­ghan ózen»,«Móldir sәbiz», «Qyzyl jýgeri» siyaqty әngime-povesti jazdym. «Kýzgi su» atty hikayatymda «Gaumy ýstir­tindegi Dunby auyly» degen sózdi túnghysh ret qoldan­dym. Osydan bastap tónirekting tórt bú­ry­shyn tentirep jýrgen dihannyng ózine tәueldi jeri bolghany siyaqty mening de - «әdebiyet qanghybasynyn» aqyry erkin jýrip, túratyn orny boldy. Áde­biyet­tegi iye­lik jerim bolghan «Gaumy ýstirtindegi Dun­by auylyn» barlyqqa keltiru barysynda Amerikanyng Uiliyam Folkneri men Kolumbiyanyng Garsia Mar­kesi maghan jol kór­setip, shabyt syila­gha­nyn moyyndaymyn. Men olardyng ki­tabyn den qoya oqy­maghanymmen, búrynnan jal­ghasqan asqaq ruh maghan shabyt berdi. Bir jazushynyng ózi­ne tәueldi mekeni boluy kerektigin úghyn­dyrdy. Bir adam kýndelikti túrmysta kish­ipeyildikpen ózgelerge jol beruine bo­lady. Al, әdeby jasampazdyqta yryq­ty týrde oigha alghanyn derbes isteui kerek eken. Osy eki alyptyng jolyn quyp, ar­tynan eki jyl jýrgen song dereu ózimdi aulaq saluym kerektigin anghardym. Bir maqalamda: «Olar oty laulap janghan eki ýlken oshaq. Al, men bir kesek múzbyn. Olargha jaqyndasam erip, bugha ainalyp ke­ter­min. Mening alghan әserime negizdel­gende bir jazushy mәlim bir jazushynyng yqpalyna úshyrauynyng týpki sebebi - yqpal jasaushy men yqpalgha úshyraushy­nyng ruhynda ishtey ýndestik, úqsastyq bar, oi-niyeti úqsastar til tabysady degen sóz bar. Sondyqtan men olardyng kitabyn oidaghyday oqymasam da, birneshe betin oqyp-aq ne jazghanyn, qalay jazghanyn úghyp qoydym. Sonymen birge, neni, qalay is­teuim kerektigin týsindim» dep jazghan edim. Mening tәsilim - ózim qanyq biletin bazardaghy kitap әngimeleushining tәsili. Atam men әjemnin, qystaqtaghy qarttar­dyng әngime shertu tәsili. Ashyghyn aitsam, hiy­kaya aitqan kezde kim mening tyndar­manym bolaryn esime alyp kórmeppin. Bәlkim, mening tyndarmandarym shesheme úqsas adamdar, bәlkim, mening tyndarma­nym tek ózim ghana shygharmyn. Alghashqy shy­gharmalarymnyng bәri ózimning tól kó­shir­mem. Mәselen, «Qúryghan ózendegi» tayaq jegen bala, «Móldir sәbizdegi» bas­tan-ayaq bir auyz til qatpaytyn bala.
Ras, men bir joly qatelik ótkizip, әkem kelistirip sabaghan bolatyn. Kópir sa­lyp jatqanda temirshining kórigin sýi­reskemin. Álbette, jekening ómiri qansha ke­remet bolghanymen, qalpyn qúrghatpay әn­gi­mege kiristiruge kelmeydi. Hikaya de­gen­di oidan qiystyrasyng әri qiyaldan tuyn­datasyn. Kóptegen dostarym «Mól­dir sәbizdi» mening eng jaqsy shygharmam dep jýr. Búghan qarsy emespin, al ózim bú­lay dep sanamaymyn. Alayda, mening jazuym­sha, «Móldir sәbiz» shygharmala­rym­nyng arasyndaghy eng siym­voldyq mәn al­ghan, mәni tereng bireui. Ondaghy erekshe adam­dardyng azapqa tó­zimdilik qabileti men sezimtaldyq qa­biletine ie jyltyr qa­ra bala - mening barlyq hikayatymnyng ru­hy. Keyingi shy­gharmalarymda kóptegen keyip­kerler somdaghanymmen, birde-bi­reui sol bala siyaqty ruhyma jaqyn kel­mey­di. Nemese bylay dep te aitugha bolady. Bir jazushy somdaghan keyipkerlerining arasynda, qa­layda bireui kóshbasshy. Osy ýnsiz bala da bir kóshbasshy, ol lәm dep til qatpaydy. Biraq әr aluan keyipker­ler­­ge pәrmendi týrde basshylyq etip, Gau­my ýstirtindegi Dunby auyly syndy sah­nada kýii­ning ke­lisinshe óner kórsetedi. Mening hiy­kaya­tymnyng da shegi bar, óz aitarymdy aityp bolghan son, ózgelerding әngimesin aituym kerek. Sonymen birge, tuysta­rym­nyn, qystaqtaghylardyng әngi­mesin jә­ne qart­tardyng auzynan estigen arghy ata-baba­la­rymnyng әngimeleri «jinal» degen búi­ryq­ty estigen әsker siyaq­ty, kónil týp­ki­rimnen atylyp shyqqan búlaq­tay aghytylady. Olar maghan ýmit­tene qa­raydy. Ózderin jazuymdy tosady. Ata-әjem, әke-sheshem, agham, әpekem, aghayym, әielim, qyzym, bәri de mening shy­­gharmamda jazyldy jәne Gaumy ýs­tirtining Dunby auylyndaghy kóptegen auyldastarym shy­gharmamda kórinis berdi. Álbette, men olar­dyng bәrin әdeby túlghagha ainaldyrdym. Ózining jaralmyshynan qúbylyp, әdeby keyipkerge ainaldy.
Eng jana shygharmam «Tisti baqada» apayym­nyng obrazy kórinis berdi. Onyng Nobeli әdebiyet syilyghyn alatynyn es­tigen son, tilshiler ýiine izdep bar­ghan. Ol әu basta qoyghan súraqtaryna sa­byr­lyqpen jauap bergen. Biraq kóp ót­pey әbden mezi bolyp, audandaghy úlynyng ýiine baryp bas saughalapty. Apayym shy­nyn­da «Tisti baqany» jazghandaghy mo­de­lim. Biraq shygharmadaghy apayym men ómirdegi apayym arasyndaghy aiyrma­shy­lyq jer men kóktey. Romandaghy apayym qazymyr, kókbet, keyde tipti әiel qaraq­shydan aumaydy. Ómirdegi apayym ashyq-jarqyn, asyl jar, ayauly ana. Ómirdegi apayymnyng ghúmyry bay-baqytty ótip keledi. Romandaghy apayym songhy ómirin­de ruhany auyr soqqydan úiqysyzdyq au­ruyna shaldyghyp, qara kýpisin ýstinen tastamay, jyn-shaytan siyaqty týnde toq­tamay kezip jýredi. Men apayymnyng ken­peyildigine alghys aitamyn. Romanda ony basqasha adam etip jariyalaghanym ýshin renjimedi jәne apayymnyng aqyl­dylyghyna tәntimin. Ol romandaghy keyip­ker men ómirdegi adamnyng kýrdeli qarym-qatynasyn tura týsindi. Sheshem qaytys bolghan son, qatty qayghyryp, shesheme ar­nap bir kitap jazu bekimine keldim. Búl jazghan kitabym - «Aduyn әiel» kókeyimde pisip-jetilip, shabytym kelip, nebary 83 kýnde 500 myng әriptik romannyng alghash­qy núsqasyn jazyp bitirdim. Osy «Aduyn әiel» atty kitapta, sheshemning tól keshir­me­­­simen qatysty materialdardy esh iymen­bey kәdege jarattym. Al kitaptaghy ana­nyng sezimdik jaqtaghy keshirmelerin oi­dan qiystyrdym. Nemese Gaumy ýstirt­­ining Dunby auylyndaghy analardyng ke­shirmelerin shiykizat ettim. Osy kitaptyng ki­rispesin «Anamnyng ruhyna arnaymyn» dep jazdym. Al, búl kitap týbin qusaq Jer betindegi barlyq analargha arnal­ghan. Búl mening tiytimdey Gaumy ýstirtindegi Dunby auylyn Qytaydyn, tipti dýniyening jinaq kórinisi retinde jazyp beynelesem degen ólermendigimning nәtiyjesi.
Ár jazushynyng shygharmashylyq bary­synyng óz ereksheligi bolady. Mening әr ki­tabymnyng mazmúny, neden shabyt alyp bas­tauym bir-birine úqsamaydy. Key sh­y­gharma kórgen týsimnen tuyndaghan. Múnyng mysaly «Móldir sәbiz». Key shygharma­la­rym, mәselen, «Jәnnattaghy sarymsaq óni­mi turaly jyr» ómirdegi bolghan oqiy­gha­dan bastau alghan. Meyli kórgen týsten bas­­­tau alsyn, әlde shynayy ómirden tuyn­­dasyn, eng sonynda jekening tól tәji­riybesimen úshtastyrylghanda ghana dara­ly­ghy aiqyn, jandy, nәzik faktorlardan tiyp­tik keyipker somdalghan, tili shúrayly, qúrylymy bólekshe әdeby tuyndygha ainalady. Múnda arnayy atap ótuge tiyisti is «Jәnnattaghy sarymsaq ónimi turaly jyr­da» men naghyz kitap әngimeleushini sa­­hnagha shyghardym. Kitapta ol óte manyz­dy roli atqardy. Mening jazushyly­ghym­da osynday jaghdaylar kóp jýz berdi. Bas­tap jazghan kezde olardyng shyn atyn atap jazamyn, osy arqyly oghan jaqyn­dyq tanytsam deymin. Biraq shygharmany ja­zyp bolghan son, onyng atyn ózgertu mým­­kin emestey seziledi. Osyghan bola shyghar­mamdaghy keyipkermen attas bireu әkemdi izdep kelip, týsinbestik jaghday oryn al­ghan. Ákem mening atymnan keshirim súrap: «Olardyng jazghanyn tura maghyna­syn­da qabyldama», - dep nәsihat ta ber­­gen. Ákem oghan: «Ol jazghan «Qyzyl jý­­geri» shy­gharmasynda «mening әkem degen jer­lik qaraqshynyng túqymy» dep bastapty. Múny kónilime alghanym joq. Sen kó­ni­line alyp ne qylasyn», - depti. «Jәn­nat­­taghy sarymsaq ónimi turaly jyr» siyaq­­­­­ty qo­ghamdyq ómirge etene jaqyn shy­­­ghar­mam­dy jazghan kezimde, dóp kelgen eng ýlken mәsele - qoghamnyng qaranghy jaq­taryn qazbalap synaugha batyl bolu-bol­mau mәselesi emes, qayta osyndaghy jalyn­daghan jiger men ashugha erik berip, sayasat arqyly әdebiyetting ýnin óshirip, osy shy­gharmany qoghamdyq oqighalardyng derekti bayandamasyna ainaldyryp almau isi boldy. Jazushy qoghamdyq adam. Onyng óz maydany, kózqarasy bar. Biraq jazu­shy­lyqqa otyrghan kezde adamdyq túrghyda túryp, barlyq adamdy adam sa­na­tynda jazu kerek. Osylay istegende gha­na, әde­biyet oqighadan bastau alady, bi­raq oqiy­ghamen ghana shektelmeydi. Saya­satqa kónil bóledi, biraq sayasattan biyik túrady. Bәl­kim, mening úzaq uaqyt japaly ómir keshir­genim adamdyq qasiyet turaly birshama tereng týsinikke ie etti. Men na­ghyz batyr­lyq­tyng qanday bolatynyn, naghyz jana­shyrlyqtyng qanday bolatynyn bildim. Ár adamnyng kónilinde aq-qa­rasy men izgilik-jauyzdyghyn beynelep, anyqtap týsindiru qiyn bolghan kýngirt ónir baryn bilemin. Al, osy ónir dәl әde­biyetshilerding talant-darynyn әigileytin ken-baytaq óris. Osy qayshylyqqa toly kýn­girt ónirdi dәl, jandy beynelep jaz­ghan shygharma tabighy týrde sayasattan asyp týsedi әri ýzdik әdebiyetting erek­she­ligin әigileydi.
Óz shygharmang turaly auyz jappay sói­lesen, tyndaushyny jalyqtyrasyn. Me­ning ómirim shygharmalarymmen tyghyz bay­lanysyp jatady. Shygharmam turaly ait­pasam, neden bastarymdy bilmeymin. Son­dyqtan keshirim etulerinizdi ótinemin. Al­ghashqy shygharmalarymda qazirgi za­man­ghy kitap әngimeleushi sanatynda shy­ghar­­manyng astaryna jasyrynghamyn. «San­­dal jazasynan» bastap men artqy sah­nadan aldyny sahnagha shyqtym. Al­ghash­qy shygharmalarymda óz-ózime sói­lesip, oqyrmandy oilastyrmaghan bolsam, osy kitaptan bastap, ashyqqa shyghyp, oqyr­mandargha betpe-bet nashyna keltire otyryp hikayat aityp túrghan siyaqty sezi­nemin. Búl әlemdik prozanyng da, tipti, Qy­tay prozasynyng da dәstýri. Ilgerirekte Batystyng modernizm shygharmalaryn den qoya oqyghanmyn. Ár aluan bayandau tәsiline salyp jazyp ta kórgemin. Sonynda dәs­týrge qayta oraldym. Álbette, múnday qay­typ oralu týk te janalyq qabyl­da­may sol beti oralu ghana emes. «Sandal jazasy» jәne keyingi shygharmalar Qy­taydyng dәstýrli әdebiyetine múragerlik etken әri Batys prozasynyng óner óne­gesin ýlgi etken aralaspa әdebiyet. Proza salasyn­daghy barlyq janalyqtar, ne­gizinen osy aralastyrudyng nәtiyjesi, Qy­taydyng әdeby dәstýri men shetelding proza óne­rining toghystyryluy bolyp tabylady. Proza men basqa kórkemóner janr­la­rynyng toghystyryluy. Beyne «San­dal jaza­synyn» halyqtyq muzyka teatrlary­nyng qospasy bolghany siyaqty is. Alghashqy prozalarym suret óneri, muzyka, tipti Sirk ónerinen nәr qa­byl­daghan sekildi.
Sonynda, «Arpalys» atty shygharmam turaly aituyma rúhsat etinizder. Búl ki­tap­tyng aty «Buddanyng tәmsil әngimeleri­nen» kelgen. Mening biluimshe, osy kitaptyng atyn audaru ýshin әr el audarmashylary kóp bas qatyrghan. Men «Buddanyng tәmsil әngimelerin» ishkeriley zerttep kórgenim joq. Budda sharighaty turaly týsinigim de tómen. Sondyqtan búl men ýshin manyzdy is. Óitkeni, Budda dinining kóptegen negizgi iydeyasy naghyz gharyshtyq sana, fәny dý­niyedegi talas-tartystar Buddanyng na­zarynda eshqanday mәni joq. Kóz aldy­myzdaghy fәny dýniyege osynday biyik túr­ghydan qaraytyn bolsaq qasiret toly. Álbette, men búl kitapta uaghyz-nәsihat ja­zyp otyrghanym joq. Jazghanym - adam­­nyng taghdyry men sezimi. Adamnyng shek­temeligi men kenpeyildigi jәne adam­nyng baqyt izdep óz senimine tabandy bo­­lyp, kórsetken jigeri men bodauyn jaz­dym. Shygharmamdaghy óz betimen dәuir aghymyna qayshy kelgen kókbet - kó­ni­limdegi naghyz qaharman. Osy keyipkerding prototiypi kórshi qystaqtaghy diqan. Bala kezimde, onyng shiqyldaghan aghash arbasyn aidap, esigimizding aldyndaghy joldan ótkenin kóretinmin. Onyng arbasyna jek­keni aq­saq esek, oghan arbasyn jegip ber­gen shiayaq әieli, búl bir ghajayyp enbek bir­lestigi. Sol kezdegi kollektivtik qo­gham­­da ol kózge qorash, dәuir aghymyna ýi­les­pey­tin siyaqty kórinetin. Biz bala­lardyng na­za­rynda olardy tarih aghy­myna qayshy kelgen aqymaqtar dep qa­raytynbyz. Olar joldan ótken kezde, oghan kektene qa­rap, tas laqtyratynbyz. Talay jyl ót­ken son, qolyma qalam alyp, jazugha otyr­ghanda osy keyipker, osy kórinis sanamda qaytadan eles berdi. Men kýn­der­ding kýninde ol ýshin bir kitap jazarymdy biletinmin. Onyng hikayatyn erteme-kesh bar adamgha tyndatqym keldi. 2005 jylgha jetkende bir búdhananyng qabyrghasyna syzylghan «Alty joldyng toghysuy» atty qa­byrgha suretti kórgende baryp, osy әn­­gi­meni aitudyng dúrys әdisi oiyma týs­ti.

Qytay tilinen audarghan
Mәdeniyet Múqatayúly. 
QHR.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir