Beysenbi, 28 Qantar 2021
Janalyqtar 1859 0 pikir 1 Aqpan, 2013 saghat 09:49

Ásiya BAGhDÁULETQYZY. SENIM DAGhDARYSY

Bireuler olardy «jyn qyzmetshileri» deydi. Bireuler Allanyng airyqsha shapaghatyna bólenip, arnayy missiyamen kelgen keremet iyeleri sanaydy. Endi bireuler jan qinamay aqsha tabudyng jolyn tapqan sharlatandar dep biledi. Ne kerek, qazir «ekstrasens» taqyryby «modnyi» bolyp túr. Árkimning de pikir qúqy bar-au, biraq songhy kezde ekstrasenster «búl ne deydi ekennen» góri aqiqatty aitatyn orakuldar siyaqty qabyldanyp jýr. Onsyz da mistikalyq oilaugha beyim halyq edik, kóripkel-balgerler «kýnine toqsan toghyz bәleni» aityp, basymyzdy qatyryp qoydy.
Bireuding baghyn qyzghanyp otyrghan biz joq, biraq kýn suytsa - kóripkel, kýn jylynsa da kóripkel. Úshaq qúlasa da, terrakt bolsa da kóripkel. Jurnalister qit etse baqsy-balgerge jýgiretin әdet tapty. «Ekstrasens» degen sóz «ekspert» degenmen birdey estiletin boldy. Baqyt Júmatova, Jan Álibekov degenderding tanymaldylyghy Asanәli Áshimovterden kem emes. Al endi vokzaldyng búryshynda otyryp alyp, «balang keler jyly ýilenedi» dep qúmalaq shashu men ortalyq televiziyadan «shekarashylarózin ózi jardy» dep ilandyrudyn  arasynda aiyrmashylyq bar ghoy.
Oryndalmaghan boljamdar

Bireuler olardy «jyn qyzmetshileri» deydi. Bireuler Allanyng airyqsha shapaghatyna bólenip, arnayy missiyamen kelgen keremet iyeleri sanaydy. Endi bireuler jan qinamay aqsha tabudyng jolyn tapqan sharlatandar dep biledi. Ne kerek, qazir «ekstrasens» taqyryby «modnyi» bolyp túr. Árkimning de pikir qúqy bar-au, biraq songhy kezde ekstrasenster «búl ne deydi ekennen» góri aqiqatty aitatyn orakuldar siyaqty qabyldanyp jýr. Onsyz da mistikalyq oilaugha beyim halyq edik, kóripkel-balgerler «kýnine toqsan toghyz bәleni» aityp, basymyzdy qatyryp qoydy.
Bireuding baghyn qyzghanyp otyrghan biz joq, biraq kýn suytsa - kóripkel, kýn jylynsa da kóripkel. Úshaq qúlasa da, terrakt bolsa da kóripkel. Jurnalister qit etse baqsy-balgerge jýgiretin әdet tapty. «Ekstrasens» degen sóz «ekspert» degenmen birdey estiletin boldy. Baqyt Júmatova, Jan Álibekov degenderding tanymaldylyghy Asanәli Áshimovterden kem emes. Al endi vokzaldyng búryshynda otyryp alyp, «balang keler jyly ýilenedi» dep qúmalaq shashu men ortalyq televiziyadan «shekarashylarózin ózi jardy» dep ilandyrudyn  arasynda aiyrmashylyq bar ghoy.
Oryndalmaghan boljamdar
Endi mәshhýr ekstrasensterding keybir kóripkeldikterin eske týsireyik. Ylghy da inoplanetyandardyng keluin kýtip jýretin Baqyt Júmatova: «2012 jyly jana Qúday tuylady», - dedi eki jyl búryn (Astapyralla). «Sonda bizder, búrynghy evreyler men arabtar tәrizdi, onyng jerge týsuining kuәsi bolamyz». Pou, degen! Al «Jana Qúday jyl boyy tuylady», - degendi qalay týsinuge bolady? Shaherezadamyz taghy da:«2012 jyly Preziydent saylauy ótip, onda Elbasy 101% dauyspen jeniske jetedi» dep uәde bergen bolatyn. Biraq Baqyt aitty eken dep eshkim kezekten tys saylau ótkizbedi. Onyng «Arqankergenge» baylanysty boljamyn әli kýnge «biylikti aiyptau» ýshin qoldanyp, «Baqyt Júmatova Chelah kinәsiz degen» deytinder bar. Al sol apayymyz byltyr jazda«Búl balanynsotqa deyin aman-esen jetui neghaybyl», - dep bilgishsinbep pe edi? Soghan qaramastan, Slavamyz aman-esen, az deseniz qasqayyp túryp kinәsin moyyndady (senu-senbeu óz qúqynyz). Sotqa din-aman jetip, tipti qazir ómirlik jazasyn ótep otyr.Sottan keyin «Chelahty óltire almay qalghan» Bәkeng ile-shala: «Men bolashaqtan Chelahty kórip túrghanym joq», - dep saldy. Bir auyz sóz, biraq qanday qanqúily qylmysker ýshin de auyr sóz. Biraq ol az Júmatovagha. Júmatova Qazaqstannyn, tipti әlemning taghdyryna alandauly.«Bolashaqta adamdardyng «ýshinshi kózi» ashylyp, bәri kóripkel bolady, inoplanetyandar Jerge týsedi», - dep sandyraqtaydy. Bolashaqta ne bolatynyn Alladan keyin osy kisi-aq bilsin deyikshi. Biraq ol «bolashaqqa» deyin kim bar, kim joq. Ynghayly emes pe? Áriyne, kóripkelder primadonnasynda «kýdik tudyrmaytyn» boljamdar da bar. Mysaly,«2013 jyly Qazaqstannyng Braziliya, Argentina siyaqty eldermen baylanys ornatugha mýmkinshiligi zor».Men sizge aitayyn, Latyn Amerikasymen baylanys ornay bastaghanyn bayqau ýshin kóripkel boludyng әste qajeti joq. «Jana kompiuterler payda bolady», «Jana milliarderler payda bolady»degen «ghajayyptaryna» qatysty da aitarymyz sol. Endi osynday balgerden elding taghdyry, Elbasynyng merzimi turaly súrap zikir salu qanshalyqty oryndy? Ras, basynda «Bitva ekstrasensov» jobasynan payghambarday kórgen júrt Baqyt Júmatovagha ilandy. Tipti Astanada alghashqylardyng biri bolyp súhbat alghan da ózimiz edik. Biraq oryndalmaghan boljamdary kóbeygen sayyn senim de bir týrli sayaqsy bere me, qalay...
Taghy bir mәshhýr júldyzshy Nazarbek Qojamseyit bir jyl búryn: «2012 jyly aqyrzaman bolmaydy, biraq búl ruhany tazaru jyly bolady. 21 jeltoqsanda, әsirese, aram jýrgen adamdargha, alayaqtargha, halyqtyng qamyn oilamay óz betterimen ketkenderge qatty bolady. Jer-ana olarmen qoshtasady», - dep salghan bolatyn. Jeltoqsan ótip, qantar keldi, jemqorlar jer basyp jýrip jatyr. Tipti Hrapunovpen, Ábilәzovpen qoshtasqan eshtenesi joq. Álde 2013-ke aman jetkenderding bәri sýtten aq, sudan taza, halyqtyng qamyn oilaghan, óz betimen ketpegen pәkizat jandar dep týsinuimiz kerek pe? Áriyne, kýdik keltirmeytin boljamdar Qojamseyitte de tolyp jatyr. «Siqyrly» araqpen auru ataulyny emdep, tipti «mәngi jastyq eliksiyrin» tapqan aghamyz «2013 jyly kóktemde qiyn bolady, ózen-kólder tasidy», - deydi, mysaly. Daladaghy qargha qaranyz da, kýdiktenip kóriniz.
Tәuip pen... tenge
Búl oqighada eng qyzyghy Nazarbek aghamyzdyng memleketten jalaqy súraytyny. Sóz rayyna qarasan, búdan bylay boljam (tegin boljam - red.) jasamaymyn dep búldanady. «Mәsimovting ýkimeti kezinde mәsi kiyip shyghamyz dedim, onym ras shyqty. Serik Ahmetovting ýkimeti kezinde borannan kóz ashpaymyz dedim. Aytqanym keledi. Byltyr jazda quanshylyq bolady degenmin. Onym da dóp shyqty». Meyling ghoy. Bәrinen de únaghany mynau boldy: «Al keler jazdyng ne bolaryn tek shendilerge aitamyn». Júldyzshylardyng erekshe qasiyetin Jaratqan jiberse, shendi-shekpendiler men bay-baghlandargha ghana aitsyn dep jibermegen shyghar. Amantay qajymen jaghalasyp, Obamagha tynyshtyq bermeytin Nazarbek aghamyz birde Amerika preziydentine boljamdaryn «tegin» jazyp jiberetinin aityp qalghan-dy. Sóitip túryp «tughan» ýkimetinen aqsha súraghanyna jol bolsyn. Aqyry búl kisi óz sózine senimdieken, onda 21 jeltoqsannan keyin Qarjy polisiyasyn taratyp jiberip, onyng budjetin Nazekenning qolyna úsynugha qalay qaraysyzdar?..
Jurnalisterge ózimsine sóileytin aghamyz qashan habarlassang da mindetsinip otyrady. Aytatyny bir saryn. «2003 jyly qoy soyyp, qanyn sugha aghyzyp jiberip, Zyryanovskidegi jer silkinisining betin qaytardym». «Óte jaqsy bolghan», - deymiz biz. Biraq óziniz oilanyzshy, bir auylgha jaqsylyq jasaghan adam sony mindetsinetin be edi?Mәshhýr Jýsip Kópeev kezinde belgili júldyzshy bolghan. Biraq ol elden aqsha súrady degenge kýmәnim bar.
Esesine qazirgi kóripkelder aqshany kýrep tabady deydi. Endi she, bir saghatyn 50-100 myng tengege baghalaytyn Júmatova bay bolmaghanda, kim bay bolady? Onday adamgha jeti oqqaghar jaldaytyn dәulet qaydan keledi? Anyzgha ainalghan Baqyt apamyzdyng adresine aitylatyn mynanday synda úshan-teniz: «B.Júmatovada 2012 jyldyng nauryzynda boldym. Oilap qarasam, birde bir súraghyma anyq jauap bermegen eken. Ne isteytinimdi, qansha balam baryn, júldyz boyynsha kim ekenimdi de taba almapty. «Siqyrly» sirinkelerin jaghyp jiberip súraytyny: «Mening oiymnan 30, 40, 60 myng dollar degen sandar ketpey jatyr. Búl siz ýshin kóp pe, az ba?». Qysqasy, aqshang bar ma, joq pa, sony tekseredi. «Onday aqsham joq» desen, birden qyzyghushylyghy bәsendep sala beredi». «Bir qabyldauyna 50000 tenge alady, biz joghalyp ketken tuysymyzdy izdep barghanbyz. «Tuysyng tiri, jaqynda keledi», - dedi. Eki kýnnen keyin onyng qaytys bolghanyn estidik»...
Anqau qazaqty kim aldamay jatyr dep qoya salayyn deysin. Biraq Qúday-au, búl kisiler memlekettik manyzdaghy taqyryptargha aralasady ghoy. Áytpese, «Jaqynda Aqtau Qazaqstannyng astanasy bolady» (B.Júmatova) degen sózdi qaytip týsinemiz? Sonda deymin, «qoy deytin qoja» týgil, «Au, siz bylay bolady dep ediniz, bolmady ghoy?» deytin jan joq. Jalpy, negizsiz boljamdar aityp, eldi dýrliktirgenderge zang aldyndaghy jauapkershilik mәselesi qaralu kerek siyaqty.Áytpese, tәuipterdi bylay qoyghanda, qazir ekining biri boljam aitqysh bolyp barady. El nazaryndaghy Chelah sotynda, mәselen, qorghaushynyng jalghan mәlimdeme jasap, tergeu amaldaryn tejep, eldi adastyrghany bar. Ekolog Eleusizov aidyn-kýnning amanynda «Almaty qiraghaly jatyr» dep kóripkel bola qalghany anau. Ou, búl elde әrkim óz isimen ainalysatyn kýn qashan tuady?Jer silkinisi turaly seysmologtar sóilesin. Chelahtyng kinәli-kinәsizdigin tәuip emes, tergeushiler aitsyn...
Áy, biraq... Kóripkelderding júldyzy jansa, oghan biylikting de sinirgen enbegi bar. Nege jurnalister Júmatovagha jýgiredi? Óitkeni resmy aqparat halyqtyng kónilinen shyqpaydy. Halyq bir sandyraqqa balama bolatyn ekinshi sandyraqty izdep túrady. Ókiletti organdargha senuden qalghan. Yaghni, elde senim daghdarysy. Qonyrau.

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir