Beysenbi, 20 Mausym 2024
Anyq 3121 17 pikir 26 Qazan, 2022 saghat 11:52

Orys mektebine barghan balang qaytyp qazaq bolmaydy!

Men alys-jaqyn shetelderde 18 jyl júmys istep, sonan keyin Qazaqstangha qayta oralghan qazaqpyn. Sondaghy aitpaghym – bizdegi keybir «mәseleler» turaly...

Shetelde bәri ashyq, bәri jariya isteledi ghoy. Mәselen, ýidegi bir balamyz óte qorqaq delik. «Balamyz tym qorqaq…» deymiz de, ózimiz jaybaraqat jýre beremiz. Al shetelde әlgi balany psihologqa, dәriger-ghalymgha alyp barady. Óitkeni, qorqaqtyq – auru. Auyr dert.

Shetelde jýrgenimde osy sheteldikterding elgezektigine talay ret tanghaldym. Eger Japoniyada japon balalary japon tilin bilmey, ózge tilde sóiley bastasa (әriyne, Japoniya búghan eshuaqytta jol bermeydi, men múny tilge tiyek retinde alyp otyrmyn), sol kýni-aq býkil Japoniyada dabyl qaghylady. Búl ne? Búl qanday qúbylys? Búl neden shyqqan? Japon balasynyng japon tilin bilmeui degen ne súmdyq? Memleket qayda qarap otyr? Ýkimet she? Ne kerek, búl mәsele býge-shýgesine deyin tekserilip, memleket tarapynan tiyisti shara qoldanylady. Al bizde she? Otbasyn bylay qoyynyz, tútas auyl, tútas audan, tútas oblys qazaqsha sóilemese de eshtene demeymiz.

Germaniyada dәl qazir 8 milliongha juyq týrik túrady. Búlardyng deni – qara júmysshylar. Biraq, Germaniya ýkimeti «Bizde 8 million týrik túrady ghoy, búlargha óz tilindegi mektep, gazet-jurnal, mәdeny ortalyq ashyp bereyik» degen emes. Degeniniz ne, sol 8 million týrik tarapynan osynday úsynystar bolghan kezde, oghan qatang tyiym salyp, týrikterdi endigәri auzyn ashpaytynday etip tastaydy. Al endi biz týrli últtardyng mәdeny ortalyqtaryn, mektepterin ashyp tastadyq. Búl qay myrzasynu?

Shetelde jýrgenimde, әsirese, «orys tilinde jazatyn qazaq jazushysy» degendi sheteldik әriptesterime týsindire almay-aq qoydym ghoy. Sonan keyin olar mәn-jaydy súraydy. Men týgel aityp shygham. Sodan song olar «E,e, onday jazushyny orys jazushysy» dep atasandar da bolady ghoy. Jazushynyng últyn anyqtaytyn ne? Tili. Til – jazushynyng qay últtan ekendigin bildiretin birden-bir shart. Kimde-kim qay últtyn, elding mәdeniyetin oiy men boyyna kóbirek sinirse, ol sol tilde jazady. Orys tilinde jaza ma, ol – orys jazushysy. Jәne de ol sol jazghanymen, azda bolsa orys әdebiyetinin, orys tilinin, orys mәdeniyetining ayasyn keneytti. Soghan ýles qosty. Demek, ol –orys jazushysy. Ony «qazaq jazushysy» dep nege ózderindi ózdering aldaysyndar?» deytin. Qazir qarap otyrsam, solardiki dúrys eken. Al biz әli kýnge deyin orys tilin, orys әdebiyetin, orys mәdeniyetin, orys ónerin damytyp jýrgen qazaqtardy «qazaq jazushysy»,  «qazaq mәdeniyet tanushysy» jәne t.b ózimizdi de, ózgeni de aldap jýrippiz.

Balany orys mektebine berding be, bitti, ol bala qazaq bolmaydy. Óle-ólgenshe orys tilinin, orys mәdeniyetining mýddesin kózdep ótetin bolady. Biz bayghús eng bolmasa osyny da aita almaymyz ghoy. Al shetelde múnyng bәri ashyq, jariya aitylady. Bizde osynday ashyqtyqqa, jariyalylyqqa qashan qol jetkizer ekenbiz?

Saghadat Syrymúly

Abai.kz

17 pikir