Júma, 22 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 3684 8 pikir 27 Qazan, 2022 saghat 13:49

Últtyq tútastanu hәm shettegi qazaq diasporasy

Úzaqqa sozylghan syrtqy shapqynshylyq, ishki taq-talas kesirinen әsirese, eki kórshi alyp imperiyanyng irge keneytuinen Qazaq handyghy ydyrap, territoriyasy bóliske týskende Qazaq últy shekara attaghan últqa ainaldy.

Odan keyingi Tәuelsizdik ýshin qaruly kýresting jeniliske úshyrauyna baylanysty, otarshyldardyng týrli-týsti sayasy qoghamdyq ózgeristeri men nauqandarynyng kesirinen Qazaq halqy ashtyqqa, repressiyagha úshyrap, jan saughalap kórshi elderge bosyp ketti. Sondyqtan әlemning qyryq neshe memleketinde Qazaq diasporasy qalyptasty.

Qazaqstan Tәuelsizdik alghanda jetpis jyl boyy jýrgizilgen josparly ekonomikanyng negizinde qosalqy bólshekteri odaqtas respublikalargha tәueldi ónerkәsip sistemasy qalyptassa da, tabighatqa, kórshi slavyan elderine iyek sýiegen agrarly elge ainaldy. Sonymen birge ghasyrlar boyy jýrgizilgen otarlyq sayasattyng zardabynan kóp dindi, kóp últty, dәstýr men salt-sanasy bógdelenip Kenester Odaghynyng «últtar laboratoriyasy» bolyp qalyptasty. 1989 jyly jýrgizilgen býkil Kenestik halyq sanaghynda Qazaqstandaghy jergilikti últtyng ýles sanaghy 40,1%-dy әreng qúrady. Olardyng 40%-gha juyghy óz ana tilinen maqúrym qaldy.

1991 jyly Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalaghanda, Qazaqstan naryqtyq qatynastardy jolgha qoyyp, Batystyng investorlarynyng elge kiruine qolayly atmosfera qalyptastyrdy.

Ekinshi, úmyt bolghan salt dәstýrlerdi, últtyq merekelerdi qalpyna keltirip, diny nanym-senimge erkindik berdi.

Ýshinshi, Tәuelsizdik ýshin kýresken batyrlar men handardy dәriptep olardyng merey toylaryn respublika kóleminde atap ótti. Últ ruhaniyatyna ólsheusiz ýles qosqan Abay, Múhtar, Jambyl, Qúrmanghazy syndy túlghalardyng merey toylary BÚÚ-nyn, YuNESKO-nyng kóleminde toylandy.

Tórtinshi, eldi mekenderding ataulary men iri qalalardaghy kóshe ataularyna janartu jasalyp , últtyq reng berdi.

Besinshi, eng manyzdysy әlemning qyryq neshe eline pytyrap  ketken qandastargha ýndeu jariyalanyp, olardyng tarihy otanyna qaytyp keluine zandy, qúqyqtyq túrghydan mýmkindik berildi.

Mine, osy zandardyng qabyldanuy, jogharydaghy júmystardyng atqaryluy, kóshi-qongha qatysty zandardyng qabyldanuy barysynda Qazaqtyng últtyq tútastanu ýderisi memlekettik, halyqtyq, halyqaralyq sipat alyp, barlyq últtar men úlystardy jetekshi últtyng ainalasyna toptasyp sayasy birlikting nyghangyna, ekonomikanyng ósuine iygi әserin tiygizdi. Qazaqstannyng jalpy ishki ónimi eng sharyqtaghan kezde 9,1%-dy qúrady. Tәuelsizdik túsynda jalpy halyq bolyp naryqqa kóshkenimizde zauyt, fabrikalar jabylyp, halyqtyng әleumettik jaghdayy qiyndaghanda elimizden nemis, orys, ukrain jәne kavkaz últtarynan ýsh miliongha tayau adam óz tarihy otandaryna ýdere kóshti. Mine, osy bostyqty qandastarymyz kelip toltyrdy.

«2011 jylgha deyin kelgen 860000 qandastarymyzdyng 9,2%-y joghary bilimdi, 20,5%-y arnauly orta bilimdi, 65,0%-y  jalpy orta bilimdi. Enbekke qabiletti jastaghylar 54,1%-dy qúrady, on segiz jasqa deyingi balalar 41,2%, qalghandary zeynetkerler», ( Qazaq diasporasy jәne atamekenge oralu 1991-2012 «509» bet ). 2021 jyly halyqtyq jalpy sanaqta memleket qúraushy últtyng ýles salmaghy 70%-dy qúrady. Mine, búl elimizding ishki-syrtqy sayasaty ýshin strategiyalyq manyzy bar ýlken tabys bolyp tabylady.

Diasporalardyng óz eline oraluy әlemdik qúbylys. Osy ýderisting basynda Germaniya, Izraili siyaqty damyghan elder kósh bastap túr. Qazir osynyng qataryna Qazaqstan, Polisha, Resey, Ontýstik Koreya siyaqty elderde qosyldy. Olardyng jinaqtaghan tәjiriybeleri әlemdik órkeniyetting damuyna, beybitshilikting qalyptasuyna, adam kapitalynyng damuyna iygi әserin tiygizude.

Diaspora elimizge jana qan bolyp qúiyldy. Dәstýr men tildi, salt pen sanany alyp keldi. Sonymen birge elimizge qosylghan demografiyalyq, ekonomikalyq, qarjylyq, tehnikalyq, mәdeni, ghylymy jәne enbek resurstary retinde әr salada enbek etip, últtyq tútastanu ýderisin sandyq, sapalyq dengeyge jogharlatty. Últ kóshbasshysy ortagha qoyghan «mәngilik el» jobasyn tolyqtyrdy әri kemeldendirdi.

Omarәli Ádilbek

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5145