nemese Putinning sózindegi janasha renkter turaly

Resey syrtqy sayasatynyng birazdan beri qoldanyp kele jatqan bir aqparatyq-saraptamalyq әdisi, qúraly bar. Onyng aty – «Valday pikirtalas kluby». Yaghni, preziydent Putin jylyna bir ret әlemning týkpir-týkpirinen kelgen sarapshylar men BAQ ókilderining aldyna shyghyp sóz sóileydi, olardyng saualdaryna jauap beredi. Jalpy alghanda, jaman format emes. Bizdikilerde osylay jasasa, artyq bolmas edi.

Búl jolghy kezdesu Reseyding Ukraina qarsy soghys ashuy jaghdayynda ótkendikten talqylanghan negizgi taqyryp ta osy tónirekte bolghany týsinikti.

Putinning sózi men jauaptarynyng biz, yaghny Qazaqstan ýshin qanday saldary bar ekenin qysqasha taldap kórelik.

Birinshiden, kórshi elding jerin basyp alu sebepterin tizbelegende, búghan deyingi «denasifikasiya» men «demilitarizasiya» sekildi uәjder aitylmady. Búl jolghy «janalyq» «tarihy túrghydan alghanda, Ukraina jasandy memleket retinde qúryldy» degenge saydy. Qyza-qyza kelip ol: «Shynyn aitqanda, ukraina tәuelsizdigi, egemendigi men jer tútastyghynyng birden-bir, naghyz әri yqpaldy kepili býgingi Ukrainany qúrghan Resey ghana bola alady», - dep aityp saldy!

Búl ózi Kremliding neoimperiyalyq sayasatyn aiqyndaytyn janasha, onymen kórshiles bop tabylatyn Qazaqstan sekildi memleketterge de tikeley qatysty iydeologema!

Búl degeniniz - Kremiding ortaq tarihymyzdy qayta qarap, ózining jambasyna ynghayly jaqqa búryp әketuge, postsovettik kenistiktegi elderdi airanday aptap, kýbidey kýpteuge beyim aram niyeti men pighylynan bas tartpaytynynyng naqty dәleli.

Erteng qazaq memlekettigi turaly dәl osylay kóky bastasa she?!

Ekinshi astar órkeniyettik mәslelerge jeteleydi.

Putinning sózine salsaq, Batys әlemining liyberaldyq qúndylyqtary ziyandy әri qauipti. Jәne de olardyng jamandyghyn ol tek qana újymdyq Batystyng óktemdiginen kóredi eken. Sóitip, әlemdi biylep-tóstep jatqan olardyng monopoliyasyna shýiligedi. Osy qarsylyghyn pash etu arqyly ol ózin antibatystyq koalisiyanyng kóshbasshysy retinde tanytqysy keletindey, óitkeni óz sózinde kóbinese, Batyspen til tabysa almay jýrgen elderge qarap til qatady, solardyng joghyn joqtap, soyylyn soghugha tyrysady.

Batys elderimen әriptestikke úmtylghan, olarmen ekonomikalyq, sauda-sattyq, gumanitarlyq baylanysy bar Qazaqstan ózining kórshisi әri odaqtasy osynday ymyrasyz kózqaras ústanghanda, ne istemek kerek?

Ýshinshi astardyng psihologiyalyq sipaty bar.

«Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, Reseyding halyqaralyq oqshaulaugha úshyrap, sanksiyalardyng astynda qaluynyng basty sebebi onyng Ukraina jerin anneksiyalap, oghan qarsy soghys ashuy ekeni belgili.

Endi, «Valdaydaghy» myna sózine qarasaq, Putin tәubasyna kele bastaghan sekildi.

Osydan biraz uaqyt búryn «yadrolyq qarudy qoldanugha dayyn» ekenin aitsa, keshe ony qoldanbaytyny turaly mәlimdedi. Gviyneya-Bisau sekildi ekzotikalyq elding basshysy arqyly Kiyevke «biz kelissóz bastaugha dayynbyz» dep sәlem joldauynyng ózi ne túrady?

Óz basym múnyng bәrin Putinning ózining o bastaghy josparynyng jýzege aspay, dittegen maqsatyna jete almay, óz ainalasyndaghy ishtey tynyp kele jatqan narazylyqtyng kýshenginen dep bilemin. Ázirshe aiylyn jiya qoymasa da, ol ertengi kýnining qiyn bolaryn, bara-bara aldynan dau, auzynan sóz ketpeytin keyipkerge úqsap bara jatqynan ózi de sezip qalghanday.

Batys sanksiyalary Resey ekonomikasyn әbden tityqtatyp jiberdi. Jyl ayaghynda Europa Resey múnayy men gazynan týgeldey derlik bas tartady. Resey budjeti sol kezde bankrotqa úshyrauy mýmkin. Onyng ózi eldegi ekonomikalyq jaghdaydy kýrt tómendetip jiberui әbden yqtimal.

Al Resey býlinse, ol jaqtan shataq shyqsa, onymen kórshiles jatqan bizge de bar jaghynan onay bolmaydy.

Biz sonday kataklizmderge dayynbyz ba?

Mәsele sonda!

Ámirjan Qosan

Abai.kz