Senbi, 4 Aqpan 2023
Qaynaydy qanyn... 1408 17 pikir 31 Qazan, 2022 saghat 11:32

Qazaqty qorlaudan – qazaqty layyqty baghalaugha deyin...

Keyingi kezde Muhoryapov degen bireuding qazaq halqyn mensinbegen pikirleri ýshin baspasózde, әlemjelilerde narazylyq dauyly búrqyrap berdi. Múnyng aqyry jekelegen jurnalisterdin, Mәjilis deputattarynyng әlgi kórgensizdi qylmystyq jauapqa tartugha shaqyrghan talaptaryn zang oryndaryna joldaumen jalghasty. Álbette búl mәsele sheshiler.

Biraq eng basty problema – osynday kórinisterge negiz bolyp otyrghan teris qúbylystardyng mýlde sóz etilmegen kýii qaluy. Ol – qazaq halqynyng tarihiy-qúqyqtyq rólining janyshtaluy, ar-namysynyng taptaluy, últaralyq qatynastardaghy kenestik-shovinistik qighashtyqtardyng saqtaluy.

Esterinizde me, Malovodnyidaghy qazaq-sheshen qaqtyghysy biliyardta jenilgen sheshen jigitining órkókirektenip, qazaq jigitin mensinbey, djippen quyp jýrip qayta-qayta qaghyp, basynuynan bastalghan. Qordaydaghy qazaq-dýngen qaqtyghysy da dýngenderding jergilikti qazaqtardy adam qúrly kórmey mensinbeuinen shyqqan. Atyraudaghy qazaq-týrik qaqtyghysy da týrikterding ashanada qazaqtardy mal sanap qútyruynan shyqqan. Ayta berse múnday mysaldar jetip artylady.

Búl problemalar sóz joq, Qazaqstandaghy últaralyq iydeologiyanyng qatelikterinen tuyndap jatty. Otyz jyldan astam biylik qúrghan Nazarbaev rejiymi antiqazaqtyq sayasatymen qazaqtardy ezip-janshyp, tútas bir memleket qúraushy últty ózge diasporalar dengeyine týsirip tastady.

Búl jaghday eki qúbylysty tughyzdy. Birinshiden, Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilderining qazaqtargha degen mensinbeushilik kózqarasyn, tipti menmensigen óktemdik psihologiyasyn tughyzdy. Jogharyda sóz bolghan últaralyq qaqtyghystardyng bәrining derlik astarynda osy jatyr. Ekinshiden, búl óz eli, óz jerin ejelden nayzamen qorghap ýirengen qazaqtardyng endi óz namysyn, óz qúqyghyn júdyryqpen qorghaugha mәjbýr etti. Ókinishke qaray Nazarbaevtyq kýsh qúrylymdary әlgindey oqighalardyng bәrinde qazaqtardy tizege salyp, jyghyp berip otyrdy. Múnday әdiletsiz ústanymdar Qazaqstan biyliginde mәngi-baqy jalghasa bermeui kerek!

Qazaq halqy tabighatynan әdiletsizdikke qarsy. Qazaqtardyng 1916 jyly aq patshagha qarsy kóterilisi, 1920-1933 jyldar arasynda bolisheviktik óktemdikke qarsy jýzdegen ret bas kóteruleri, 1979 jyly nemis avtonomiyasyn qúrugha qarsy Temirtau kóterilisi, 1986 jylghy Mәskeuding ózimbilermendik sayasatyna qarsy Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisi, 2022 jyly qantardaghy Nazarbaev rejiymi men oligarhtyq biylikke qarsy narazylyghy siyaqty tolqulardyng barshasynyng negizinde últqa qatysty әleumettik tensizdikter, әleumettik әdiletsizdikter jatty.

Sondyqtan qazirgi biylik әleumettik silkinisterdi qalamaytyn bolsa Nazarbaev rejiymi ústanghan qazaqty qorlau, janyshtau, tize batyru baghytynan – qazaq halqyn layyqty baghalau, qúrmetteu baghytyna auysuy qajet dep esepteymin. Búl qalyn, qatparly ýlken iydeologiyalyq júmys. Ol tariyh, ghylym, bilim, til, sayasat t.b salalardy qamtyghany manyzdy. Shartty týrde bolsa da «Tarihymyzdy taniyq!», «Qazaqtar әdilettilikti qalaydy», «Kóteru ýshin qazaqty, toqtatayyq azapty!» degen tәrizdi baghdarlamalar dýniyege kelu kerek! Tituldyq últqa iydeologiyalyq qoldau qajet!

Onda Qazaqstandaghy qazaqtardyng Fransiyadaghy fransuzdardan, Germaniyadaghy nemisterden, Reseydegi orystardan, Gýrjistandaghy gýrjilerden, Ózbekstandaghy ózbekterden kem emes, olarmen terezesi teng últ ekendigin kórsetetin dýniyeler jasalghany jón dep oilaymyn. Kórnekti nemis jazushysy Genrih Laube: «Halyqtyng tiline shabuyl jasau onyng jýregine shabuyl jasaumen birdey» depti. Sondyqtan QR Qylmystyq kodeksine qazaq halqyna, qazaqtyng tili men mәdeniyetine qarsy til tiygizgen adamdar qylmystyq jauapqa tartylatynday baptar engizilgeni dúrys. Onda dýniye-mýlkin tәrkilep, Qazaqstannyng azamattyghynan aiyryp, deportasiya jasau eng jenil jaza retinde qarastyrylghany abzal.

Al qazirgi jaghdaygha kelsek, biylik Reseyden seskenip, Konstitusiyagha qazaq halqynyng memleket qúraushy últ ekendigi turaly qaghidalardy engizbeuine uaqytsha qúbylys retinde kóz júma túrayyq. Alayda ózge últ ókilderining qazaq halqyn qorlauyna tyiym salu ýshin qazaq halqyn әspetteytin amaldar jasauyna bolady ghoy. Sózding qysqasy qazaq halqynyng Qazaqstandaghy memleket qúraushy әri jetekshilik rólin qalpyna keltiru qajet.

Marat Toqashbaev

Abai.kz

17 pikir