Arqa dalasyna biyl jút keldi. Kәdimgi ózimiz eski әngimelerden estip jýrgen aqsiraq jút. Qarashanyng basynda mezgilsiz janbyr jauyp, onyng arty qatty ayazgha úlasqan. Sonynan ayaz tolastaghanymen, eskishe qantar tumay jatyp alay-týley boran bastaldy. Odan song ile-shala qaytadan bir jarym tәulikke juyq janbyr sebeledi. Búl búryn-sondy kezdespegen jaghday edi. Jyl sayyn búl tónirektegi el jeltoqsannyng ekinshi jartysynda ghana maldy qoragha baylaytyn. Al Bayannyng Qyzyltauy men Ólenti ózenining boyyn jaylaytyn elding maly qys boyy derlik óz ayaghymen jayylyp shyghatyn kezderi bolady. Jylqy týligi qashanda dalada, tebinde jýredi. Osynday ýirenshikti qysqa daghdylanghan el biyl maldy bir jarym ay búryn qolgha baylap, esi ketip otyr. Sharua baqqan aghayyn qoradaghy azghana qara mal men qoy-eshkini qolda bar azyqpen aldap, ildәldalauda. Al qys boyy dalada tebinde jýretin jylqy týligining jaghdayy tipti mýshkil. Alghashqy janbyrda shópting týbi qatyp, jylqygha tebindeuge qiyndyq tughyzsa, odan song attyng bauyrynan keletin qalyng qar týsti. Odan song ýstinen taghy da janbyr jaudy.

Arqa dalasyna biyl jút keldi. Kәdimgi ózimiz eski әngimelerden estip jýrgen aqsiraq jút. Qarashanyng basynda mezgilsiz janbyr jauyp, onyng arty qatty ayazgha úlasqan. Sonynan ayaz tolastaghanymen, eskishe qantar tumay jatyp alay-týley boran bastaldy. Odan song ile-shala qaytadan bir jarym tәulikke juyq janbyr sebeledi. Búl búryn-sondy kezdespegen jaghday edi. Jyl sayyn búl tónirektegi el jeltoqsannyng ekinshi jartysynda ghana maldy qoragha baylaytyn. Al Bayannyng Qyzyltauy men Ólenti ózenining boyyn jaylaytyn elding maly qys boyy derlik óz ayaghymen jayylyp shyghatyn kezderi bolady. Jylqy týligi qashanda dalada, tebinde jýredi. Osynday ýirenshikti qysqa daghdylanghan el biyl maldy bir jarym ay búryn qolgha baylap, esi ketip otyr. Sharua baqqan aghayyn qoradaghy azghana qara mal men qoy-eshkini qolda bar azyqpen aldap, ildәldalauda. Al qys boyy dalada tebinde jýretin jylqy týligining jaghdayy tipti mýshkil. Alghashqy janbyrda shópting týbi qatyp, jylqygha tebindeuge qiyndyq tughyzsa, odan song attyng bauyrynan keletin qalyng qar týsti. Odan song ýstinen taghy da janbyr jaudy.

Ekibastúz qalasy aimaghyndaghy auyldyq okru­terding ishinde tórt týlik maldy kóp ústaytyn - Aqkól-Jayylma óniri. Búl jerde jalpy Ekibastúz aimaghyndaghy maldyng ýshten biri, al jylqy týligining 50 payyzgha juyghy toptasqan. Sol jerde mal sharuashylyghymen ainalysatyn adamdardyng bergen deregi boyynsha, ótken jaz ailarynda Aqkól ónirinde 4 myngha juyq jyl­qy baghymda bolghan eken. Býginde osy jerde jylqy ósirumen ainalysatyn "Tú­rar" atty sharua qojalyghynyng 200 bastay jylqysy shyghyngha úshyraghan, taghy 200 bas jylqyny bir adammen kelisip, qolda ústap otyr­ghan kórinedi. Al qalghan 750 bastan kóktemge deyin ne qalary belgisiz, mine, eki-ýsh kýnen beri ash túr, tebinge shygha almaydy, dalanyng qary múz bop qalghan deydi qojalyq basshysy. (Búl kisi belgili bir sebeptermen ózining aty-jónin kórsetpeuimizdi ótindi).

- Biz jekemenshik sharuashylyq bolghanymyzben, osy ónirding ekonomikalyq da­muy­na qosatyn ózimishe ýlesimiz bar. Biraq osynday qysyltayang kezde memleket nazarynan tys qalyp qoyghanymyz jangha batady. Juyrda oblys әkimining orynbasary N.Áshimbetov kelip qaytqan. Bizge memleket tarapynan kómek bola ma dep júqalap súrap edim, ol kisi әzirshe onday sharuanyng qarastyrylmaghanyn aitty. Býgin osyndaghy bir jeke­menshik kәsiporynnan traktor súrap aldym, endi qoldan kelse dalanyng qaryn búzyp, tebindik jer izdep kóremiz, - deydi mal iyesi.

Biz Ekibastúz - Pavlodar tas jolynyng boyynda ornalasqan "Pogranichniyk" auy­lynyng tónireginde jylqy ósiretin Amangeldi Núrkenov pen de habarlastyq.

- Eki tabyn jylqym bar edi, sonyng bir tabyny (500 bastan artyq) osydan eki ay shamasy búryn qyrgha ketken, sodan beri habarym joq. Ony izdep shyghugha esh­bir jaghday bolmay túr, qar óte qalyn. Ne de bolsa kók­temdi tosamyz. Al qolda qalghan jylqy qoragha syimaghasyn, 900 bas qoyymdy týgeldey sattym, - deydi Amangeldi aqsaqal.

Sonday-aq, Ereymentau audanynyng Qoytas auyldyq okrugi tónireginde myngha tarta jylqy ústaytyn taghy bir sharuashylyq bar malynan aiyrylyp qalghanyna mine, eki aidan asa uaqyt ótken eken. Búlar da jaz­ghytúrymgha qaray izdeytin týrleri bar. Se­bebi qazir jol tandamaytyn nebir quatty tehnikanyng ózi dalada jýre almaydy. Sondyqtan keybireuler qarda jýretin motorly shana satyp alyp jatyr. Biraq onymen alysqa bara almaysyn.

El aqsaqaldary telefon shalyp, alandaushylyq bil­dirgesin, bizder Ekibastúz qalasy әkimining orynbasary Aynagýl Qúrmanovagha baryp jolyghyp, nelikten aimaq boyynsha tótenshe jaghday jariyalanbaydy, memleket tarapynan qanday kómekter kórsetilude degen súraqtar qoyghan edik.

- Tótenshe jaghdaydy ýki­met jariyalauy kerek eken. Degenmen men Kazgidrometke hat joldap, búl jóninde anyqtama alyp edim. Olar TJ jariyalau ýshin sekundyna 25 metr jyldamdyqpen, qatarynan 24 saghat dauyl soghuy kerek degen uәj aitty. Osynyng sebebinen әkimning qoryndaghy aqshadan da bóle almay otyrmyz. Sebebi TJ jónindegi zannyng ynghayyna kelmey túr. Ony kýshke salyp bólip jibergenmen, sonynan prokuratura tekseredi. Qazir arnauly shtab qúryp, baqylaudamyz. Ótkende aqkól­dikter qardy búzyp, malgha tebin ashatyn traktor súraghan edi. Biraq oblys әkimining orynbasary Áshimbetov kelgende, ol oilarynan ainyp, janarmay súrady. Oghan kómek jasadyq. Qazir osy ónirge Soltýstik Qazaqstan men Qaraghandy oblystarynan buylghan shóp әkelip satyp jatyr. Ár bumanyng qúny 1200 tenge, - deydi Aynagýl Amangeldiqyzy.

Kereku ónirinde tuyndaghan osy jaghdaygha basty sebep qolaysyz aua rayy desek te, negizinen adam faktory da bar. Sebebi jyldaghy jayly qysqa ýirengen halyq qolda bar pishenning artyghyn satyp jibergen. Biyl Ertisting tasymauynan, jiyekti jaylaghan elding birazy pishensiz qalyp, Aqkól tónireginen satyp alghan eken. Eki tonnagha juyq pishen siyatyn bir tirkemeni 25-30 myng tegeden ótkizgen desedi. Endi qazir amalsyzdan shetten kelgen buma shópti satyp aluda. Onyng ortasha salmaghy 18 keli desek, 1,5 tonnasyn olar 90 myng tengege alghan.

Al endi tabyndap jylqy ústaytyn sharuashylyqtar esepsiz ziyan shegip qalghany anyq. Ortasha baghamen eseptep, bir jylqynyng qúnyn 200 myng tege desek, 300-400 bas jylqydan airylghan adamnyng qansha ziyan shegerin eseptey beriniz.

Taghy bir aita keterlik mәsele, bazarlarda kelisi 400 tengening eti payda boldy. Baghanyng tym tómen­digine qarap, paydakýnemder ólgen maldyng etin saudagha alyp jýrgen joq pa dep kýdiktendik. Osy oiymyzdy qala әkimining orynbasary men veterinarlyq qyzmet bastyghyna da aittyq. Jasyratyny joq, qaysybir aqparat kózderinen bilge­nimiz, keybir bazarlargha ólgen maldyng eti tapsyrylady eken. Ony farsh etip satady desedi. Áriyne, múnyng barlyghyn tekseru arnauly qyzmet jýielerining mindeti.

Kereku ónirindegi jaghday әzirshe osynday. Búl taqyryp qaaldaghy uaqytta taghy da oralatyn shygharmyz. Sebebi әli eki jarym ay qys bar.

Saylau BAYBOSYN,

Pavlodar

«Jas Alash» gazeti