Araq ishuden Aziyanyng «chempiony» ekenbiz
Araq ishuden algha shyghyp túrghanymyz mamandardy ghana emes, Mәjilis deputattaryn da alandatyp túr. Jaqynda araqqa degen alghyrlyghymyzdyng tipti Mәjilisting minberinde sóz bolyp, arnayy deputattyq saualgha arqau boluy mәselening kýrdeliligin anghartsa kerek. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng spirt ishimdikterin tútynugha qatysty әlem boyynsha jýrgizgen arnayy zertteuinde Qazaqstan 188 elding arasynan 34-orynnan kóringen. Ortalyq Aziya elderin saralasaq, búl tizimde Qyrghyzstan - 106-ynshy, Týrikmenstan - 114-inshi, Ózbekstan - 131-inshi, al Tәjikstan 134-orynnan kóringen. Tipti 1,5 milliard halqy bar Qytaydyng ózi jýrgizilgen monitoringide 95-orynda túr.
Araq ishuden algha shyghyp túrghanymyz mamandardy ghana emes, Mәjilis deputattaryn da alandatyp túr. Jaqynda araqqa degen alghyrlyghymyzdyng tipti Mәjilisting minberinde sóz bolyp, arnayy deputattyq saualgha arqau boluy mәselening kýrdeliligin anghartsa kerek. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng spirt ishimdikterin tútynugha qatysty әlem boyynsha jýrgizgen arnayy zertteuinde Qazaqstan 188 elding arasynan 34-orynnan kóringen. Ortalyq Aziya elderin saralasaq, búl tizimde Qyrghyzstan - 106-ynshy, Týrikmenstan - 114-inshi, Ózbekstan - 131-inshi, al Tәjikstan 134-orynnan kóringen. Tipti 1,5 milliard halqy bar Qytaydyng ózi jýrgizilgen monitoringide 95-orynda túr.
Dәl qazirgi tanda jan basyna shaqqanda elimizdegi әrbir azamat shamamen 30 litr syra, 11 litrge juyq spirt tútynady eken. Osydan keyin halqymyz ulanyp jatyr demeske shara joq. Alayda últymyzgha tónip túrghan qauipting aldyn alu sharalary kónil kónshitpeydi. Qala ishinde ondy-soldy ilingen syra men araq-sharaptyng jarnamasynan kóz sýrinedi. Olardyng baghasy da qoljetimdi. Tipti sonyng ózine aqshang jetpese, araq-sharap óndirushiler syrtqy týri 50 gramdyq qyrly stakanday, mólsheri de aqshasyna say týrlerin oilap tapqan. Ásirese jaz mezgilinde telediydardyng kez kelgen arnasynan syranyng san týrining jarnamasy ýzdiksiz beriledi. Tipti qymyzhanasy joq Almaty qalasynda 500-den astam syrahana bar eken. Saghat 23:00-den 08:00-ge deyin alkogoli satugha zang jýzinde tyiym salynghanyna qaramastan, elimizde spirt ishimdikteri tәulik boyy satylu ýstinde. Sauda oryndary spirt ishimdikterin kәmeletke tolmaghandargha satudan da tartynar emes. Osydan keyin syramen auyzdanghan úrpaqtyng araqqa auyz saluyna ózimiz jol berip qoyghanymyzdy úghugha bolatyn sekildi. Tipti elimizdegi ishimdikke әuestenushiler qatarynyng jyl ótken sayyn jasaryp bara jatqany da ishimdikke qatysty tyiym men tәrtipting osaldyghynan bolsa kerek.
Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng qaghidasy boyynsha ishimdikting ziyandylyghy temekining adamgha tiygizetin ziyanymen para-par, al esirtkining ziyandylyghymen salystyrghanda, bes ese artyq eken. Sebebi oryn alatyn qylmystardyng 40-50 payyzy ishimdik ishu saldarynan jasalatyn kórinedi. Songhy bes jyl kóleminde ishimdik kesirinen 12 myngha juyq adam qaytys bolsa, 210 myngha juyq adam maskýnem retinde narkologiyalyq dispanserding esebine alynghan.
Ergen DOShAEV, Mәjilis deputaty:
- Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy halyqtyng jan basyna shaqqanda alkogoli tútynuynyng shekti dengeyi jylyna segiz litrden aspaugha tiyis dep eseptegen. Odan artyq tútynu últtyng azyp-tozuyna, tipti qúryp ketuine әkelip soghatyn kórinedi. Sondyqtan elimizdegi maskýnemdikpen kýresti dereu kýsheytu kerek. Eng aldymen, spirttik ishimdikterge aksiyzderdi arttyru arqyly alkogolidy qymbattatyp, halyqtyn, әsirese jastardyng oghan qoly jetpeytindey jaghday jasau qajet. Eger elimizde 2012 jyldyng esebimen alghanda, bir litr etil spirtin dayyndau kezinde aksiz týrinde 60 tenge óndirip alynatyn bolsa, Reseyde búl mólsher 163 tengege juyq, al Belorussiyada 380-432 tenge aralyghynda. Elimizde jarty litrlik araqqa aksiz 100 tengeni qúraydy. Al Resey men Belorussiyada búl kórsetkish odan 2,5 ese joghary. Syra ónimderi boyynsha da osynday jaghday bayqalady.
Sonday-aq mәjilismen keltirgen derekterge sýiensek, songhy bes jylda ashy sudyng kesirinen oryn alghan qylmys sany eki esege ósip,13 myng fakti tirkelgen. 330 myng jýrgizushi mas kýiinde kólik tizginin qolgha alsa, olardyng qatysuymen 1814 jol-kólik oqighasy tirkelip, sonyng saldarynan 494 adam qaza tapqan, 2,5 myng adam әrtýrli jaraqat alghan. Sonday-aq mamandar qazirgi tanda shekten tys kóbeyip ketken energetikalyq susyndargha degen jastardyng qyzyghushylyghy artyp bara jatqanyna da alandauly. Óitkeni syrt kózge energetikalyq susyndar dep atalyp jýrgen sulardan jasóspirimder densaulyghyna keler ziyan aitarlyqtay bolyp otyr. Osyghan qaramastan kóshede energetikalyq susyndardy qolynan tastamay jýrip ishetin jasóspirimder sany kýn ótken sayyn artuda. Býgin qolyna energetikalyq susyny bar bótelke ústap jýrgen jasóspirimning ertengi kýni syra ústaytynyn, al uaqyt óte ishimdikke әues bolyp ketetini aitpasa da týsinikti.
Belgibay ShAHMETOV, S.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq medisina uniyversiytetining psihiatriya, psihoterapiya jәne narkologiya kafedrasynyng professory:
- Alkogoli ónimderin belgilengen shamadan artyq tútynu qoghamgha ýlken qauip tóndiretinin ómirding ózi kórsetip otyr. Qazirgi kezde jastardyng eleuli bóligi syragha tәueldi. Biz mýmkindiginshe úrpaq densaulyghyna keri әser etetin ziyandy әdetterdi jarnamalaudan saq boluymyz kerek. Esesine, últymyzdyn, úrpaghymyzdyng densaulyghyna paydaly qymyz, shúbat sekildi susyndardyng qoljetimdiligin arttyryp, nasihatyn da kýsheytuimiz kerek. Er-azamattarymyz túqymyn túzday qúrtatyn syra men araq-sharapqa әuestengenshe, densaulyghyna paydaly qymyz ben shúbat ishkeni dúrys. Biz osyny últymyzdyng sanasyna siniruimiz qajet.
Aqmaral DOSHANOVA, etnograf:
- Últtyq susynymyz bolsa-daghy biz qymyzdan ajyrap qalghanbyz. Adamzat tarihynda qymyzday eleksir zat joq. Qymyzdyng adam aghzasyna úshan-teniz paydasynyng kóp ekenin úqqan әlem ghalymdary qazir qymyz ben shúbatty týrli әdispen ózderine tartugha tyrysuda. Eger elimizdegi qymyz óndirisin dúrys jolgha qoya alsaq, syra men araqqa ketip jatqan aqsha auylgha aghylar edi. Jәne últymyzdyng densaulyghynyng kýshengine de yqpal eter edik. Sondyqtan qymyz ben shúbat óndirisin damytyp, últtyq susynymyzdyng qoljetimdiligin arttyru ýshin arnayy baghdarlama qabyldasaq ta artyqtyq etpes edi. Tipti qymyz ben shúbatqa degen osy betbúrys onyng últtyq brendimiz retinde tanyluyna da jol ashar edi.
Avtor: Quanysh ÁBILDÁQYZY
"Alash ainasy" gazeti