Býgin 29-qazanda Týrik Eli ózining respublika bolyp qúrylghanynyng 99 jyldyghyn atap ótude. Biz de bauyrlas eldi aituly merekesimen shyn peyilden qúttyqtaymyz!  Keshe Ankarada Redjep Tayip Erdoghan Ádilettilik pen damu partiyasynyng qoldauymen «Týrkiyagha 100 jyl» baghdarlamasyn jariya etti. Búl ýlken sharalar legin qatityny anyq.  

Óz basym 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaq SSR Jogharghy Kenesining Mәjilis zalynda «Qazaq SSR-ining memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zang jobasy qabyldanyp jatqanda sol zalda boludyng baqyty búiyrghan azghantay jurnalisting biri edim. Jarty saghat ýzilisten keyin keshki saghat jetilerge taman Preziydent Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigin eng alghash bolyp Týrkiya memleketi moyyndaghanyn habarlady. Búl biz ýshin orasan quanysh edi! Deputattar búl janalyqty du qol shapalaqtap qarsy aldy. Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalaghanda ony alghash tanyghan elding preziydenti Túrghyt Ózal bolatyn. Men sodan beri Týrkiyany ekinshi Otanym dep sanaymyn.

Sóitip biz Týrkiyanyng shyn mәninde tuysqan el ekendigin úghyndyq. 1992 jyly 2-nauryzda Qazaqstan Birikken Últtar úiymyna mýshe bolyp qabyldanghan kýni Qazaqstan men Týrkiya arasynda diplomatiyalyq qarym-qatynas ornady.  Sol tústa, 1992 jyly sharuasy shatqayaqtaghan Qazaqstan  ekonomikalyq qúldyraugha tirelip túrghan. Sonda «jaghdaydan shyghugha 1 mlrd dollar bolsa qatyp keter edi. Biraq eshkim tanymaytyn Qazaqstangha ony kim beredi?» dep qinaldyq.

Tap sol kezde kepil bolyp sheteldik bankterden sol 1 mlrd dollar qarajat alyp bergen Týrkiya bolatyn. Qazaqstan ol qarajatty uәdelesken merzimde qaytardy, sóitip Qazaqstan halyqaralyq dengeyde senimdi seriktes bola alatynyn dәleldedi. Qiyn shaqta bizge qolghabys jasaghan Týrkiyanyng sol tuysqandyq kómegin biz qalay úmytayyq?!

Býginde Týrkiya men Qazaqstan tolyqqandy әriptester.  Ekonomikalyq, sauda, mәdeny baylanystar jyldan jylgha terendey týsude. Sauda-sattyq kólemin tayau jyldarda 10 mlrd dollargha jetkizu nysana bolyp túr.

Qazaqstangha 1992 jyly alghash kelgen saparynda bir jurnalist Túrghyt Ozaldan: «Týrkiyada qansha qazaq bar?» dep súraghan. Sonda Túrghyt Ozal:  «Týrkiyada meni qosqanda 70 million qazaq bar», – degen. Búl tapqyr jauap qazaqtardyng kónilin  aspandatqan edi. Búl sóz әli kýnge bizding jadymyzda.

Túrghyt Ozaldyng sonday-aq: «Biz morali mәselesinde – konservatormyz, ekonomikada – liyberalmyz, әleumettik әdilettilikte – progresshilmiz» degenin de Týrkiyanyng ghajap ústanymy retinde baghalaymyz.

Al ózining fetr qalpaghyn demokratiyanyng simvoly sanaghan Sýleymen Demiyrelding «Mening qalpaghym býginde maghan emes mening halqyma tiyesili» deytini, «Keshe degenimiz – keshe, býgin degenimiz – býgin» deytin  qanatty sózderi  de qarapayymdylyghymen, ótkirligimen jadynnan óshpeydi.

Qazirgi preziydent Redjep Tayyp Erdoghannyn:

«Biz bauyrlas Qazaqstannyng egemendigin, territoriyalyq tútastyghyn, beybitshiligi men túraqtylyghyn әrdayym qoldaymyz» degen qamqor sózi de jýregimizding tórinde.  Mening ekinshi Otanym, býgingi qasterli merekeleriniz qútty bolsyn! Týrik Eli mәngi jasasyn, dýnie túrghansha túrsyn!

Marat Toqashbaev

29 qazan, 2022 jyl

Abai.kz