Býgin Qaraghandy oblysyndaghy «ArselorMittal Temirtau» AQ-nyng Lenin atyndaghy shahtasynda gaz apaty bolyp, 5 kenshi qaza tapty. Taghy tórteui jaraqattanyp, auruhanagha týsti. Áueli 4 kenshining qaza tapqany turaly aitylghan, keyin taghy bir júmysshynyng qaytys bolghany belgili boldy.

«Qolda bar aldyn ala mәlimetterge sәikes, 3 qarashada Shahtinsk qalasyndaghy «Arselor Mittal Temirtau» AQ-gyng Lenin atyndaghy shahtasynda týngi saghat 3:00 shamasynda gazdrenajdy únghymalardy búrghylau kezinde kenetten gazdyng shyghuy oryn aldy. Búl 4 júmysshynyng ólimine әkep soqty, taghy bir júmysshyny izdeu júmystary jalghasyp jatyr, al tórteui auruhanagha jatqyzyldy», – dep týsinik bergen TJM baspasóz qyzmeti.

Vedomstvonyng aqparaty boyynsha shahtanyng 106 qyzmetkeri evakuasiyalanghan.

«Oqighanyng mәn-jayy anyqtalyp jatyr. Apatty tergeu jónindegi komissiya qúrylady. Tergeu nәtiyjeleri boyynsha oqighanyng sebepteri men mәn-jayy anyqtalady», – dep jazylghan ministrlikting habarlamasynda.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev qaytys bolghandardyng otbasyna, tuystaryna kónil aitty. «Memleket basshysy ýkimet pen Qaraghandy oblysy әkimine apat sebepterin anyqtau ýshin shúghyl sharalar qabyldaudy, qaytys bolghan jәne zardap shekken azamattardyng otbasylaryna tiyisti kómek kórsetudi tapsyrdy», - dep jazdy Aqorda.

Qazir Qaraghandy oblysynyng polisiyasy kompaniya ýstinen «Tau-ken nemese qúrylys júmystaryn jýrgizu kezinde qauipsizdik qaghidalaryn búzu» baby boyynsha qylmystyq is qozghaghan.

Bir ay búryn ghana «ArselorMittal» Basqarma tóraghasy Lakshmy Mittal men Premier-ministr Álihan Smayylov kezdesken edi. Jiynda kompaniya aldaghy jyldary bolat jәne tau-ken aktivterin janghyrtugha qomaqty qarjy saludy josparlap otyrghanyn, búl rette qyzmetkerlerdi oqytugha jәne olardyng qauipsizdigin qamtamasyz etuge ýlken kónil bólinetinine uәde etken bolatyn.  Eki tarap «qauipsizdik mәselesi» turaly sóilesken.

«Ónerkәsiptik qauipsizdik óte manyzdy mәsele bolghandyqtan, oghan erekshe nazar audaru kerek. Osyghan baylanysty óndiristi damytu jәne qyzmetkerlerdi mamandandyrylghan oqytu boyynsha kompaniyanyng investisiyalyq josparlaryn qúptaymyz», – degen edi Álihan Smayylov.

Kórip otyrghanymyzday, shahtadaghy qauipsizdik mәselesi әli sheshilmegen.

Lenin atyndaghy shahtada búghan deyin kóptegen apatty jaghdaylar tirkeldi.  Eng iri apat 2006 jyly boldy. Onda metan gazy jaryluynyng nәtiyjesinde 41 adam qaza tapqan bolatyn.  «ArselorMittal Temirtau» aksionerlik kompaniyasy basqaratyn basqa da kәsiporyndarda ýnemi adam ólimine әkeletin apatty oqighalar tirkelip jýr. Keyingi kezde múnday jaghdaylar tipti, jiyilegen.

Biyl mausymda Temirtauda sehtyng tóbesi opyrylyp, júmysshylar ýiindi astynda qaldy. Oqigha saldarynan 4 adam qaza tapty, bir adam jaraqattandy. Úzaq uaqyt ótpey jatyp, AMT kompaniyasyna tiyesili jylu elektr ortalyghyndaghy qazandyqty jóndeu kezinde taghy bir júmysshy opat boldy.

Byltyr qarashada «ArselorMittal Temirtau» shahtasynda apat bolyp, alty adam qaza tapty.

Inspektorlar mekemede qauipsizdik talaptarynyng jýieli týrde búzylatynyn anyqtaghan. Biraq soghan qaramastan kompaniyanyng júmysy toqtatylmay, sottar tek aiyppúl salumen shektelip keledi.

Qayghyly oqighalardan song әleumettik jelide ATM kompaniyasynyng jauapty qyzmetkerlerin jazagha tartudy, kompaniyany Qazaqstan halqyna qaytarudy talap etken petisiya jaryq kórdi.

Petisiya avtory Qayyrbek Sәrsenbay kompaniyada jyl sayyn apattar men jalaqy dauy bolatynyn, sonyng kesirinen adamdar qaza tauyp jatqany turaly jazdy. Ol «biz osy petisiya arqyly qoghamda rezonans tughyzyp, biylik nazaryn audara alamyz», - dedi.

Biraq әli kýnge deyin eshtene ózgermedi. Mine, býgin taghy apat, taghy adam ólimi boldy. Al Mittal kezekti ret aiyppúl arqalap kete bermek...

Ayjan Temirhan

Abai.kz